Seysenbi, 26 Qarasha 2024
Bәse... 3817 0 pikir 3 Jeltoqsan, 2016 saghat 09:09

ANAGhA KYREK ÚSTATQANNAN ABYROY TABAMYZ BA?

Qazaqstan tәuelsizdigining 25 jyldyghyna arnap elimizdegi bir oblysta 25 tal egipti. Búl taldy kýshi tasyghan jas jigitter de emes, elding bet ústar biylik iyeleri de emes, iskerligi shyndalghan biznesmenderde emes ózimizding aq jaulyqty analarymyz, qartayghanda qúrmetke bólenip tórde otyrugha tiyisti әjelerimiz otyrghyzdy.

Appaq kiymeshegin jelbiretken búl analardyng birining artynan biri tizilip qoldaryna kóshet pen auyr kýrek ústap, kýzding qonyr suyghynda qara jerding balshyghyn basyp baudyng ortasynda jýrgeni jәne olardy әkimder men әkimge jaqyn atpalday azamattardyng eki qolyn qusyryp, televiziya shaqyryp tamashalap túrghandary... qalay oilaysyz nasihatqa layyq, uaghyzdaudy jón kóretin shara boldy ma?

Úyattan jerge kiretin, naghyz jeksúryn shara boldy desem artyq aitqanym bolmas. Endigi qalghany osy aq jaulyqty әjelerimiz atpalday jigitterding ornyna әskerge baryp qyzmet etui ghana qalyp túrghanday. Yzadan jarylyp ketuge bolar!

Áytse de búl kórinis býgingi qazaq qoghamynyng eng bir әlsiz túsyn sipattap berdi. Aqiqatty moyyndayyq. Elimizde auyr júmys istep, er azamattyng rólin bir kisidey atqaryp otyrghan әiel joldastar az emes. Bala-shaghany tuyp, as-auqatyn berip asyryp qana qoymay, ýiding barlyq bel auyratyn júmystaryn atqaryp, qarajatyn qamdap, nәpaqa tabudy da moynyna alghan әielder kóp. Áyelderding múnday bolmysyn sonau Kenestik zamannan qalghan әiel men er tendigine siltep otyra beretin edik. «Kombayn men traktordy aidaudy әielderge ýiretken Kenes Odaghy, endeshe bar tauqymetti de solargha arqalata salayyq» degen synarjaq pikirlerden aryla almay qaldyq. Sol dattaghan Kenestik zaman kelmeske ketti delik, al endigi tәuelsizdik alghanymyzgha baqanday 25 jyl ótse de últtyq qúndylyqtarymyzdy algha tarta otyryp, qoghamdaghy ana men bala, er men әiel rólin әli kýnge nege rettey almay jýrmiz?!

IYә, ómirding qatal synaghynda erding ornyn әiel almastyrugha tura keletin jaghdaylar bolady. Alayda ol әielding esirgenin, ya bolmasa biylikti kóksegeninen emes, tirshilikting tynysyn ýzip almau ýshin, arpalysqan shaqtarda taghdyrdan jenilip qalmau ýshin jasalatyn amaldar. Onday tyghyryqtar qazaq últynyng taghdyrynda az bolghan joq. Asharshylyq, soghys, kýizeliske toly qily zamandar birinen keyin biri ótip jatty. Osy uaqyttarda qiyndyqtan qajyrlyghymen alyp shyqqan analardy әli kýnge deyin auyr júmystan arashalay almay otyrmyz-au!

Dese de býgingi beybit zamanda bel auyrtatyn júmystardy bilegi myqty jigitterge beruge bolmas pa edi. Áu bastan adam ata, haua ana jer betine týskeli erding jóni nәpaqa tabu daghy, әielding jóni dýniyege sәby әkelip, sonyng deni-qarnyn sau etip ósiru emes pe edi. Árbir er azamat ýy salugha, aghash eguge, balasyna dúrys tәrbie beruge mindetti demeushi me ek.

Endeshe, bizding keybir shendilerimiz el tәuelsizdigining 25 jyldyghyna arnap tal egu kezinde atqarylghan sharanyng iydeologiyalyq mәn maghynasyn úmytqan synayly. Osy sharany úiymdastyrushylardyng arasynda bir aqyldy bas tabylyp: «Aq jaulyqty analarymyzgha kýrek ústatyp qoyghanymyz úyat bolady. Múnday jer qazatyn júmystardy azamattar isteuge tiyisti» demegen siyaqty. Esesine teledidar aldynda otyrghan júrtshylyqtyng búl aqylsyz sharagha ashu yzasy kelgeni bar da, endi bir eserleri «әne tal egu әjelerding júmysy eken, men de әjeme tal ekkizeyin» degenderi de bar shyghar. Birinshi topqa qaraghanda ekinshi pikirdegi adamdardyng kóbirek bolmasyna kim kepil.

Endeshe, qúrmetti әkimder men әkimge jaqyndar, endigi sharalardy úiymdastyruda basty nazarda últtyq qúndylyqtar men qoghamdyq iydeologiyany ústaularynyzdy súraymyn. Sizderding әrbir jasaghan qoghamdyq is-sharalarynyzdyng artynda kózderin tigip el túrghanyn jәne osy sharalardan olar ózderine әrdayym sabaq alugha tyrysatynyn eskertkim keledi. Layym jaqsy ýlgilerdi ghana kórseteyik.

Gýljan Iztay

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1536
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3316
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 6020