Derbestigimizdi alyp, tәuelsizdik tuyn kótergenimizge jiyrma bes jyl toldy. Tútas bir el, jeke qogham ýshin búl uaqyt onyng damu tarihynda aqqan júldyzday qas-qaghym sәt. Óitkeni, kez kelgen qoghamdaghy eleuli ózgerister jolynda ondaghan, tipti, jýzdegen jyldar óte shyghatyny tarihtan belgili. Degenmen, qogham damuynyn, ondaghy kýrdeli ózgeristerding bir jyly on jylgha, tipti, odan da úzaq merzimge tatityn kezender bolady. Sonday kezenderding biri – biz, qazaqtar, qazaqstandyqtar, atap ótkeli otyrghan egemendigimizding alghashqy shiyrek ghasyry. Al osy shiyrek ghasyrdaghy qaryshty qadamdarymyzdyng birden-bir jetekshisi, әlbette, Túnghysh Preziydent, Elbasy Núrsúltan Nazarbaev. Onyng «Egemen Qazaqstan» gazetinde jariyalanghan kezekti tuyndysy – «Úly dala úlaghattary» – qazaq saharasynyng eldik filosofiyasy der edim.

Shiyrek ghasyr shyndary

Ángime basyn, tәuelsizdikting jiyrma bes jylyndaghy jetistikterden bastasaq. Osy tarihy kezeng eshkimge jal­taqtamay tәuelsiz memleket qúru­dyng qamyna kirisuge jol ashty. Biz azattyghymyzdyng arqasynda órke­niyet­ti elderding jolymen jýruge mým­kindik aldyq. Osy uaqyt ishinde kóp­tegen kýrdeli reformalar jýrgizip, qoghamymyzdyng búrynghy betperdesin týbegeyli ózgertip, qazirgi zaman talabyna say qayta jasaugha kiristik.

Úlan-ghayyr isterding alghashqy jyldaryn­da әrtýrli sebepterden tughan batpan­day qiyn­dyqtardy da basymyzdan ótkizuge tura keldi. Olar­dy ensere bilip, qol jetkizgen je­tistikterimizdi auyz toltyryp ai­tugha bolady. Alghashqy onjyldyqta mem­lekettik basqaru jýiesi, ishki-syr­tqy sayasat, әleumettik qorghau, na­ryqtyq ekonomika jýieleri jasalyp, iske qosyldy. Álemdik qau­ymdastyqta demokratiya men naryqtyq eko­nomikagha kóshken el retinde tiyisti or­ny­myzdy aldyq.

Biz jýrgizgen syrtqy sayasat kóp­te­gen әlem elderimen dostasu­ymyzgha, olar­men tyghyz baylanys ornatyp, jas memleketimizding damuyna kerek mým­kindikterdi keninen paydalanugha jagh­day jasady. Shiyrek ghasyr ishinde Qazaqstan eshbir elmen daulaspady, ja­gha jyrtyspady. Býgingi alay-týley zamanda baysaldy, beybit qalpyn saqtay bilgen birden-bir el – bizding Qazaqstan.

Memleketimiz jýrgizgen ishki sayasat egemendik jyldarynda elimizdegi últtar dostyghyn, birligin saqtap, barsha halyqtyng bir maqsatqa júmyla kirisuin qamtamasyz etti. Árbir qogham­nyng sapasy onyng túraqty damuymen ól­shenedi. Egemendikting túsynda qazaq qo­ghamy túraqty damudyng ýlgisin kór­setti. Aralasqan әlem elderi bizding qo­ghamnyng osy qasiyetin әr uaqytta ai­typ, ýlgi etip jýredi. Egemendik tuyn kótergenimizge on jylgha jetpey, AQSh, Germaniya, Fransiya, Ita­liya, Avstriya siyaqty damyghan elder Qazaqstandy demokratiyalyq ýrdisti qabyldaghan, naryq ekonomikasy eli dep tanydy. Nәtiyjesinde, shet elderden bizge kerek milliardtaghan inves­tisiya keldi, jýzdegen kәsiporyn boy kóterdi, óndiristing bizde búryn bol­maghan – mashina jasau, aqparattyq teh­nologiya, yadrolyq energetika, himiya, qúrylys materialdary ón­di­risining zamanauy salalary, óndeu, ta­maq­ ónerkәsibining kóptegen nysandary salynyp, iske qosyldy.

Egemen elding ózine tәn salyq, budjet jýieleri, keden kesheni qúryldy, b­ý­gin osy salalardyng barlyghy da eli­mizde túraqty týrde júmysyn jal­ghastyruda. Kәsipkerlerding sany da, sapasy da ósti. Qazir bizde әlemdegi ozyq ýlgige sәikes jasalghan qarjy jýiesi bar. Qazaqstan ekonomikasyn kelensiz jaghdaylardan saq­tan­dy­ratyn, tyghyryqtan shyghuy­na tikeley jәrdemdesetin óte qo­maq­ty qarjy jinalghan Últtyq qo­ry­myz júmys isteydi. Egemen el­ding eko­no­miy­ka­synyng ainalymyn qam­ta­masyz ete­tin últtyq valuta – tenge bar. Bir sóz­ben aitqanda, elimizde naryq ekono­mikasy tolyqqandy júmys jasau ýshin onyng barlyq tetikteri jasaldy.

Tәuelsiz elding kóshin bastaghan Túlgha

Tәuelsizdik asularyn bayanday ke­lip, elimizding kóshin bastaghan, re­for­malardy tabandylyqpen jýr­gize bilgen Elbasy Núrsúltan Ábish­úly­nyng enbegi eren dep aituymyz kerek. Preziydent Núrsúltan Na­zarbaev tarihymyzdyng óte bir kýr­deli kezeninde egemendigimizding tuyn kó­terip, memleketimizdi basqaru isin­de kemengerligin kórsete bilgen qay­ratker. Onyng sarabdal sayasaty Qa­zaq­stan júrtynyng qol jetkizgen je­tis­tikterining demeushisi hәm jebeushisi boldy.

Memleket basshysy halqymyzdyng keleshegin anyqtaytyn, bolashaghyn bý­tin­dey­tin kýn tәrtibin úsyna bildi jәne onyng jýzege asuyn ýlken she­berlikpen, jasam­paz­dyqpen bas­qardy. Qazirgi zamannyng eng ózekti mә­selelerin kóterip, olardy sheshu jol­daryn әlem elderining nazaryna úsynghany – onyng halyqaralyq dә­rejedegi qayratker ekenin tanyt­ty. Múny әlemdik dengeydegi saya­sat­kerlerding Preziydentimiz turaly sheshile sóilegen sózderinen, is­ker­ligin moyyndaghan pikirlerinen bilemiz.

Bizdi, qazaqtardy, әlem sahnasyna shygha­ryp, eldigimizdi barshagha pash ete alghan Núrsúltan Ábishúlynday qay­­ratker qazaq ta­rihynda búryn bol­­­ghan joq. Ol úsynghan, halyq qol­da­­ghan sayasattyng arqasynda biz, qa­zaq­­standyqtar barsha әlemdi shar­la­­­dyq, jer beti órkeniyetining ozyq ýl­­gi­lerimen susyndadyq. Damyghan elu elmen iyq tirestik. Elbasy kó­re­­gendigimen qolgha alynghan sharua­lar elimizdi әli talay belesterden biyik­te­tip, asulardan asyratynyna senim mol.

Ol jana astanamyzdy túrghyzdy, ózi­ning kemengerligimen Astanany әlem elderi basshylary jinalyp, zama­nymyzdyng býgini men erteni turaly kenes qúratyn bedeli joghary halyqaralyq ortalyq dәrejesine kótere bildi. Astanalyq forumdar sheshimderi әlem elderi tarihynda saqtalatynyna kýmәn joq.

Qazaq saharasynyng eldik filosofiyasy

Osydan bir-eki jylday búryn Núr­súltan Ábishúlynyng qalamynan shyq­qan ózi turaly esteligin onyng tamasha bayandalghan ómir filosofiyasy dep edim.

Mine, Elbasynyng qalamynan ta­ghy bir tamasha tuyndy jaryq kór­di. Oqydym, taqyryptaryna kóz jiberdim, tereng syrlaryna da boy­laugha tyrystym. Osylardan key­in
«Úly dala úlaghattary» qa­zaq saha­rasynyng ghasyrlar boyy qa­lyp­tasqan eldik filosofiyasy degen tú­jyrymgha keldim. Túrmys, salt-dәs­týr, darhan kónil, qariyalar men jas úr­paq, jaqsy men jaman, ýkilegen ýmit, әlem elderi men qazaq qoghamy, Mәn­gilik el bolu joldary, osylardyng bәri de bizding dýniyetanymymyz ben asqaq armanymyzdy kórsete bi­le­tin úly dala perzentterining adamy qyr­la­ry. Olar tereng oi, súlu sózben erekshe be­zendirilgen.

Kez kelgen qoghamnyng kemshiligi de bar. Preziydent búl tuyndysynda dәl qazirgi kezdegi týiindi mәselelerdi de, sheshui qiyn problemalardy da sóz etken eken. Jәne olardy tarqatu joldaryn da egjey-tegjeyli bayanday ketedi. Sondyqtan qogham nazaryn tikken enbekti endigi damu jolymyzdyng bir jos­pary dep te aitugha bolady.

«Úly dala úlaghattary» oqyr­ma­nyna oy salady, jas úrpaqtyng óz Otanyna qúrmetin arttyrady. El­di­gi­miz­di pash etken enbek orys, aghylshyn til­derine audaryp, әlem júrtshylyghy na­zaryna úsynugha súranyp-aq túr. El­ba­synyng óz halqyn, onyng ómir filoso­fiya­syn әlemdik qoghamdastyqtyng bi­luine jasaghan taghy bir sәtti qadamy bo­lar edi.

Kenjeghaly SAGhADIYEV, akademiyk

Tughan tilding túghyry

Elbasy Núrsúltan Nazarbaev «Úly dala úlaghattary» atty enbeginde tilge baylanysty tebirenisin osylay «Tughan tilding túghyry» degen taqyryppen bastapty. Ol tәuelsiz elimizding san týrli ózekti mәselelerimen shúghyldana jýrip, ana tilimizding taghdyryn da eshqashan esinen shygharghan emes.

Halyqtyng úly perzenti «eng әueli qazaq eli barda qazaq tili ómir sýredi, ósedi, órkendeydi, últymyzdyng úly tili mәngilik» degendi nysana etip, arghy-bergi tarihty oimen sharlap ótedi. Shynynda, ana tilin ardaq túta­tyn bizding qazaqtay el kóp emes. Múny Elbasy býkil bolmys-biti­mimen, jan-tәnimen týisine oty­ryp, ózining zamandastaryna, jas jetkinshekterine jerine jet­kize aitypty. Keshegi kenestik dәu­ir­degi otarlyq qúrsaudyng te­mir qaq­pany ana tilimizding ady­myna shider salyp, damuy to­qyr­ay jaz­daghany mәlim. Múny bý­gingi úr­paq úmytpauy tiyis. «Últ­tyng úl­y qazynasy ana tilin jana ghasyr biyigine abyroymen alyp shyghu – býgingi úrpaqtyng pa­rasat­ty paryzy» deydi Elbasy. Ózim til mamany, Halyqaralyq «Qa­zaq tili» qoghamynyng basshysy bol­ghan­dyqtan da, «Úly dala úla­ghat­ta­ryn­daghy» tilge baylanysty tol­­ghanystargha basa nazar audardym. «Tәuelsizdik bizge ne berdi?» de­gen­de, aldymen aitarymyz, tu­­ghan tilimizding búryn bolmaghan mem­­­lekettik mәrtebe iyelenip, Kon­stitusiyamyzdyng 7-babynda «Qazaqstan Respublikasynda mem­lekettik til – qazaq tili» dep be­kitilui bolatyn.

Iya, tilimizge tendik tiydi, tór­ge shyqty, zandyq negizge ie boldy. Elbasy aitqanday, mem­leketimizding bedelin kóterip túr­ghan búl bapty dúrys payda­la­na almasaq, kimge ókpe artamyz? Óz tilin ógeysinip, ózge til­ding yghyna jyghylghandardyng qara­sy azayghanymen, memlekettik qyz­mette әli de kóptep kezdesetinin El­basy bilip otyr. Sodan da bolar, Núrsúltan Ábishúlynyng bir kezde namys pen jigerdi qayrap, «on bes jylda ay da memlekettik tildi ýirenip alatyn uaqyt boldy» dep aitqany әli esimizde. Osy oilardyng birazyn taghy da qaytalap eske saludan jalyqpay otyrghan Elbasynyng últtyq mәseleni esinen shygharmaytynyn bildiredi. «Ár azamat әueli tughan tilge degen qúrmet pen jauap­ker­shilikti ózinen bastauy kerek, otbasynan bastauy kerek», dey­di Elbasy. Halyqaralyq «Qa­zaq tili» qoghamynyng da әu bas­tan ústanghan baghyty – osy. El­basy memlekettik tildi ýnemi na­zarynda ústap keledi. Baghyt-bagh­dar silteuding eng tóte týri onyng «Qazaqstannyng bolashaghy – qa­zaq tilinde» degen sózi bolatyn. Sonday-aq, «Qazaq qazaqpen qazaqsha sóilessin» degen sózdi aitqan da Elbasy. Qadap, qazyp aitylghan búl úsynystardyng qadirine jete almasaq, taghy da namyssyzdyqtyng saldary.

Ýsh túghyrly til mәselesin El­basy memleket damuyndaghy ma­nyzdy mәselelerding biri sanay­dy. Búl dúrys. Alayda, múny jý­ye­li, sanaly týrde sauatty iske asy­rudyng ornyna ana tilden asyryp, ja­laulatyp jýretin jandar bar. Áriy­ne, kóp til bilgenning ziyany joq. Alayda, qanday jaghdayda da tughan tilimiz, qazaq tili óz mәr­te­besin joghary ústauy tiyis degen ús­ta­nymynan tanbaydy Elbasy.

Preziydentting memle­ket­tik is­ter­ge bay­la­nys­ty tol­ghau­la­rynyng ózi­­nen aqyn­jan­­dylyghy bay­qa­lyp túrady. Ol kisi­ning «qa­zaq tili­­ning qanyq boyaula­ry – qa­zaq әn­­derinde» deui tegin emes. So­lar­­dy boygha sinire jýrip, óleng jol­­­daryn tuyndatatyny mәlim. Qa­z­aghynyng әnine, kýiine, ónerine, ta­rihy men keng baytaq jerine sýi­­sine kóz tastay jýrip:

Araylap tanym,

Asqaqtap tauym,

Án oinap kógim,

Kýy tógip kólim,

Qol jetti, mine,

Ansaghan kýnge

Jasay ber, jasa,

Qazaghym menin!–dep tógil­dir­gen Elbasy­nyng ana tilin ayalay bi­l­etin osy qasiyeti halyq ýshin tu­ghan, el bastaytyn kósemdik mi­ne­zin tanytady.

Ómirzaq AYTBAYÚLY, akademiyk, Halyqaralyq «Qazaq tili» qoghamynyng tóraghasy

Qazaqta «jylqy kisineskenshe, adam tildeskenshe»degen sóz bar. Elbasymyz Núrsúltan Nazarbaevtyng «Egemen Qazaqstan» gazetining әr sanyna jariyalanyp otyrghan «Úly dala úlaghattary» atty kitaby  halyq pen Preziydentting ózara tildesu, týsinisu, syrlasu ýlgisi ekenine dau joq.

Osy jazbanyng «Sayasat saltanaty» dep atalatyn bóliminde bizding eli­mizding alghash azattyq alghan kýnnen bastap osy kýnge qalay jetkeni, qolgha tiygen Tәuelsizdik qalay túghyrgha qo­nyp, qalt-qúlt etip, jana tәi-tәy bas­qan memleket, memlekettilik qalay qalyptasqany jayynda tәptishtey bayan­dalady.

«Men ýshin elimdi damyghan memle­ket­terding sapyna túrghyzyp, sanatyna qosudan ýlken maqsat» joq degen Núrsúltan Ábishúlynyng úly múrat jolynda nemen jigerlenip, kýsh-quat­ty, erik pen ruhty, qayratty qalay shyn­daghanyna tәnti bolasyn. Er azamatqa qanat bitirip, úly ister tyndyruda serik bolatyn el senimi eken. Sonymen qosa, әriyne, tughan eline, jerine degen mahabbaty, Otanyna degen sýiispenshiligi. Búl orayda Elbasy: «Qabyrghaly halqy bolmasa, qanday basshynyng da tauy shaghylmay, tauany qaytpay túrmaydy», — dep aghynan jarylypty. Dәl osy bólimde eldi sayasi-ekonomikalyq jaqtan birshama damytyp, algha mejeli mindetter qoyyp, qaryshtap damyghan Qazaqstandy әlemning aldynghy qatarly memleketteri qataryna qosugha kýsh salghanyn aita kele, Núrsúltan Nazarbaev songhy jyldarda jetken jetistikterimizge de toqtala ketipti. Atap aitqanda, Qazaqstannyng halyqaralyq bedeline baylanysty elimizding biylghy, yaghny 2016  jylghy 28 mausymda Birikken Últtar Úiymy Qauipsizdik Kenesining túraqty emes mýshesi bolyp saylanghanyn aitady. «Búl Kenes – BÚÚ-nyng Jarghysymen «ha­lyqaralyq beybitshilik pen qauip­sizdikting basty  jauapkershiligi» jýk­telgen, túraqty júmys isteytin organ. Eli­mizding oghan mýshe boluy Qazaq­stan­nyng halyqaralyq arenadaghy bedeli men enbegining moyyndaluy degen sóz», — deydi.

Qazaqstannyng múnday jetistikke jetuine, sóz joq, tәuelsizdik alysymen elimizding Semey yadrolyq-poligonyn jabuy jәne quaty jaghynan әlemdegi tórtinshi zymyrandyq-yadrolyq arsenaldan bas tartuy, әlemdik qauipsizdik pen yntymaqtastyq ýshin respublikalyq jәne halyqaralyq iri jobalardy qolgha alyp, terrorizmmen kýreste óz pozisiyasyn myqtap ústanyp, údayy belsendilik tanytyp otyruy, Qazaqstannyng beybit­qú­marlyghy, tatulyqsýigishtigi jol ash­qan.

Qazaqstan bilimi men biliktiligine kóregendigi ýilesken Preziydentting bas­qaruymen osy jyldyng ózinde  halyq­ara­lyq dәrejede jana nәtiyjelerge qol jetkizdi. 2016 jylghy 17 mausymda Qazaq­stan Ortalyq Aziyada alghashqy bolyp Ekonomikalyq yntymaqtastyq jәne damu úiymynyng (EYDÚ) Bәsekelestik jó­nin­degi komiytetining mýsheligine qabyl­dandy. Osylaysha, jahandyq ekonomikany qalyptastyrugha әser etetin beldi halyqaralyq úiym júmysynyng bel ortasynda jýrip,  әlemdik naryqtyng baghyt-baghdaryn belgileuge óz yqpalyn tiygizuge úmtyldy. Múnday auqymdy sharualargha ruhy myqty, enseli el ghana bara alatyny anyq. Búl túrghyda «Tughan tilding túghyry» degen taqyryppen ózining til turaly tolghamdaryn, memlekettik tilimizding qazirgi qoldanylu kýii men ony damytu, mәrtebesin ósiru, ayasyn keneytu jayly óz ústanymyn bayandaghan Núrsúltan Ábishúly Alash arysy Mústafa Shoqaydyng «Últtyq ruhtyng negizi – últtyq til» deytin qanatty sózin tilge tiyek etip, Ata Zanymyzdyng 7-babyna «Qazaqstan Respublikasynda memlekettik til – qazaq tili»  dep jazu  Tәuelsizdiktin, azattyqtyng jemisi ekenin eske salypty. Dese de, óz tilin ógeysinip, ózge tilding yghy­na jyghylghandar әli de memlekettik qyz­mette әli de kóp kez­de­setinine qyn­jylys bildirgendey bolady. Múnyng bәri «últtyq namystyng azdyghy,  ersi әreketke eliktegishtik, últ dәstýrine enjarlyq» saldary ekenin atap ótedi.

Keyde halyq bala sekildi. Qamqor ata-ana nening qajet, nening bolashaqta paydaly ekenin tәptishtep týsindirip otyrmasa, bolashaghyn boljap bil­meydi. Búl orayda, ýsh túghyrly til saya­satyn úsynghan Núrsúltan Ábishúly «búryn kóp til bilu maqtan bolsa, endi ol qajettilikke ainalghanyn» tý­sindiripti. «Álemdik aqparat, tehnologiya, jana innovasiyalyq industriya aghylshyn tilinde jýrip jatyr. Demek, búl tildi biz erkin mengeruimiz kerek», — deydi Preziydent «Úly dala úlaghattary» kitabynda. Áytse de, últtyq ruhtyng ózegi tughan til dep qabyldaghan Núrsúltan Nazarbaev  otandastaryn qansha til bilse de, tughan tilining tuyn joghary ústaugha shaqyrady.

Birligi myqty, quaty kýshti, qar­qyndy damugha beyim el bolu ýshin syn­darly sayasat ústanyp, aldy-arty ba­jaylanghan ekonomikalyq bagh­dar­la­malar qabyldap, el túrmysyn damytudy maqsat tútu tym az. Endeshe, «Úly dala úlaghattary» kitabyndaghy bir bólim til mәselesine arnalsa, taghy bir bólimning «Din men dәstýr» ataluy da qisyndy. Dindi «ruhsyzdyq pen qanaghatsyzdyqtyng aldyna qoyylghan eng berik qamaldardyng biri» dep aidarlaghan Elbasy búl bólimde elimizdegi qazirgi diny ahualdy birshama saralapty. Sharighat túrghysynda biz de qazir birneshe aghym bar ekenin aityp, «Solardyng biri – qúdaysyzdyq pikirin ústanatyndar. Ekinshisi – islam dinine taza últshyldyq túrghysynan qaraytyndar. Endi bi­reu­leri – islam dinining negizderin ha­lyqshyl-memleketshil túrghydan tereng tý­sinip, onyng qadirin biletinder» dep atap ótipti. Alghashqy eki baghytty ústanushylar tynymsyz enbektenip, diny sauaty tayaz talay jasty tura joldan adastyryp otyrghanyn jany qinala bayandapty. Otandastaryn islam dinining qúndylyqtaryn ajyrata biluge, osy túrghyda bilimdi arttyryp, ata-babalarymyz ústanyp kele jatqan músylmanshylyq dәstýrdi, óz jolymyzdy ústanugha shaqyrghan Núrsúltan Nazarbaev býgingi kýni adasqandargha jalau bolghan jihad úghymynyng shyn-mәninde qyryp-jong, terroristik әreket jasap, kisi óltiru emes, belgili bir nәtiyjege jetu ýshin, el mýddesi ýshin ynta-jiger tanytu, kýsh-qayrat júmsau ekenin de jalyqpay týsindirip ótipti. Alla jaratqan ómirdi sýy, adamdy sýy, Otandy sýy jәne qasterleu – mú­sylmannyng basty sharty ekenin jý­rekten shyqqan sózimen jetkizipti. Adaspaudyn, dúrys, tura jolda ómir sýruding eng tiyimdi joly ótkenge tas atyp, ózge elding ýgit-nasihatynyng yqpalynda ketu emes, ata-babalarymyz salyp ketken joldan janylmau, topshyl bolmay – kópshil bolu, memleketshil bolu.

El ertenine alandap, jas úrpaghymen syrlasqan abyzday Núrsúltan Ábishúly Nazarbaev «Úly dala úlaghattary» kitabynda osyny menzeydi.

Álibek ASQAR, jazushy, Memlekettik syilyqtyng laureaty. Últtyq kitap palatasynyng diyrektory

DEREKKÓZI. "Egemen Qazaqstan"

Abai.kz