Osy kýni qytaylar oiynshyq myltyqtyng týr-týrin shygharyp, bizding balalardyng qolyna ústatyp qoydy. Ol myltyqtyng eng nashary kóz shygharady. Al, quattylary jaqyn jerden atsa, midy tesip ketedi.

Búl – últ ýshin qauipti-aq nәrse. Alpauyt elder ýlkenderimizding qolyna sonday bir soyqan oiynshyq ústatyp qoydy. Ony – әleumettik jeli dep ataydy. Búl bәle kez-kelgen elde kóteriliske múryndyq bola alady. Qazir oghan kirmeytin adam siyrek. Álihan Bókeyhan: «...Kýshti bolu ýshin birlik kerek» degen edi, endi bizde birlik eshqashan bolmaytyn týri bar. Óitkeni, Abay atam aitpaqshy: «Qazaqtyng ...tirisining jamannan amany joq».

Qazir de últty oyatqysy, oilandyrghysy kelgen el jaqsy kóretin adamgha joyqyn shabuyl bastalady. Olardy otyrsa – opaq, túrsa – sopaq, sóilese – esek, sóilemese – kesek qylugha janyn salady. Ol ýshin arnayy jasaqtalghan bir top myng adamnyng atynan shiybóridey shulap, ittey talaydy. Mәseleni tolyq týsinbegen júrt soghan senip qalady.

Bәleqorlar men jalaqorlardyng qoghamdyq pikir tughyzuyna búl «myltyq»taptyrmaytyn mýmkindik boldy. Sonday súmdyq soghystyng eki jaghynda túrghan qarakózderimizding arasynda qanday bauyrmaldyq sezim, birlik, tatulyq, yntymaq bolmaq? Osy betimizben siyrdyng býiregindey bytyrap ketkenimiz ketken siyaqty... Últymyzdyng dúshpandarynyng júmysy kóp jenildep qaldy. Abay atamnyng «Qazaghym, endi el bolmaysyn-au...» dep aitqany aiday keldi me dep qorqamyn...

Serik Qaliyev

Facebook-tegi paraqshasynan