Elimizdegi jylyjaydyng basym bóligi ontýstik ónirlerde ornalasqany belgili. Ontýstik Qazaqstan oblysyndaghy eng iri jylyjaylar «Adelya» ShQ jәne «Amankeldi» JShS-i. Jylyjay salu, ony jabdyqtau óte kýrdeli әri ekining biri qolgha ala bermeytin sharua. Degenmen ontýstikting sharualary býginde jylyjaylardyng sapasyn barynsha jaqsartugha tyrysyp baghuda.

Elimizde jylyjay salasy ótken ghasyrdyng 70-jyldary damy bastady. 1990 jyly 560 gektar jabyq topyraqta ónim óndirilgen. Onyng 58,5 payyzy kóktemgi ýldir jylyjaylary bolatyn. Búl jalpy jemis-kókónis súranysynyng 4 payyzyn qúrady. Kenes Odaghy taraghan kezde jylyjay salasy da toqyraugha úshyryp, kóptegen jylyjay óz júmysyn toqtatty. 2008 jyly jylyjay salasynyng ekinshi tynysy ashyldy deuge bolady. Sebebi, Ýkimet «QazAgro» últtyq holdingi arqyly Shymkentte alghash ret «Aziya-Treyd» JShS jobasyn qolgha aldy. Sosyn jana innovasiyalyq jylyjay keshenning qúrylysy bastaldy. RFCA Ratings zertteui boyynsha, 2008 jyly elimizde kólemi 58,6 gektardy qúraytyn jabyq topyraqta kókónis ósiretin 108 jylyjay kesheni bolghan. Jylyjaylar negizinen qyzanaq, qiyar jәne kók-sók ósiruge baghyttalghan. Ol kezderi jylyjaydyng basym bóligi elimizding ontýstik ónirinde ornalasty. Bir ghana Shymkentting ózinde 459,8 gektar jabyq topyraqta kókónis ósiretin jylyjay boldy. Almaty oblysynda 44,9 gektar, Qaraghandy oblysynda 21,5 gektar jylyjay bar edi. Degenmen búl jylyjaylar elimiz túrghyndaryn mausym aralyq kezende kókónispen tolyq qamtamasyz ete almady. Búl kezende halyq súranysynyng nebәri 20 payyzyn qanaghattandyrdy. Anyghy jabyq topyraqta bar bolghany jylyna 3500 tonna kókónis óndirildi. Kókóniske súranys qashanda joghary. Ásirese, qys mezgilinde ónim baghasy kóteriledi. Búl óndirisshilerding jobadan biraz qarjy tabatyn kezi. Degenmen salada biraz sheshimin tappaghan mәseleler bar. Ol – salada bilikti mamandardyng tapshylyghy, enbek shyghynynyng moldyghy men elektr energiyasynyng qymbattyghy. 

Búl óndiris ýshin auyr sala, onyng ýstine jylyjay qúrylysy men ony damytu ýshin qomaqty qarjy qajet. Solardy oilaghan kez kelgen auyl sharuashylyghy óndirushisi múnday keshen qúrylysyn túrghyzugha birden sheshim qabylday almaydy.

«Jana jylyjay keshenin túrghyzu sheshimi qiyn mәselening biri. Oghan sebep, birinshiden, jylyjay kesheni bólshekterining bәri derlik shet elderden әkelinedi. Ekinshiden, jylyjay túrghyzudyng qymbatqa týsetindigi kәsipkerlerding búl ispen ainalysugha degen qúlshynysyn azaytady. Jylyjay keshenin túrghyzudyng ortasha shyghyny oghan paydalanghan materialdyng týrine jәne onyng sapasyna baylanysty. Sondyqtan elimizding aua rayy salqyndau bolyp keletin soltýstik, ortalyq jәne batys óniri qalyndyghy 8-10 mm bolyp keletin shyny paketter men polikarbonattardy paydalanady.

Al ontýstik ónirdegiler bir nemese eki qabatty ýldirdi iske jaratady. Búrynnan qalyptasqan ýrdis boyynsha biz 1 sharshy metr jerden jylyna eki ainalym jasaghanda 15-18 keli ónim alynatyn. Qazir biz joghary tehnologiyalyq ónerkәsiptik jylyjaylar arqyly ekiqabatty shyny paketting arqasynda ýsh-tórt ese artyq ónim alugha qol jetkizip otyrmyz. Onyng ýstine qazir jylyjaydyng biyiktigi 5-7 metrge deyin jetedi. Múnyng ózi ónimdi artyghymen alugha mýmkindik tughyzady», deydi «Amankeldi» JShS basshysy A.Álimjanov. 

Abai.kz