Erke Ertisting sol jaghalauynan oryn tepken Etnoauyl qazir óskemendikterding maqtanyshyna ainaldy dese de bolady. Kelgen qonaqtargha úyalmay kórsetetin qaladaghy birden-bir mәdeny oryndardyng biri de - osy. Ónirimizdi meken etken týrli últ pen úlystyng tatulyghyn pash etip, yntymaqty bereke-birligin úlyqtaghan Etnoauyl tek oblystaghy emes, tútastay Qazaqstanda jýzege asyrylghan túnghysh biregey joba, - dep jazady Shyghys Qazaqstan oblysynyng "Didar" basylymy.

Salynghanyna nebәri bes-alty jyldyng ghana jýzi bolsa da, Shyghystaghy Etnoauyldyng aty alysty sharlap ketti. Tipti ózge oblystardan emes, alys-jaqyn memleketterden at arytyp kelgen qonaqtardyng ózi tanday qaghyp, tamsanyp jatuy tegin emes. Qonaqtardyng arasynda Etnoauyldy «BÚÚ-nyng shaghyn kóshirmesine» úqsatyp jatatyndar da kezdesip jatady. 

Shynynda da, týtini týzu úshqan, qaymaghy búzylmaghan berekeli, beybit elde ghana osynday ghajap keshen boy kóterse kerek. Jalpy tarihta bir últtyng bir últqa qysym kórsetip, qudalaghan, tipti tarih sahnasynan yghystyryp tastaugha tyrysyp, teperish kórsetken oqighalary kóptep kezdesedi. Taghdyrdyng aidauymen tughan jerinen quylghan qanshama últ pen úlys ókili qasiyetti qazaq jerinen pana tapty. Ósti, órkendedi, tamyr jaydy. Etnoauyl – sol berekesi men yntymaghy jarasqan elding simvoly ispettes. Tәuelsizdik alghan jiyrma bes jyldaghy tynyshtyq pen túraqtylyqtyng jemisi.

Etnoauyl ornalasqan aumaqtyng búryn qoqys tógetin alang bolghanyn qazir kózge elestetuding ózi mýmkin emes. Niyet pen ynta bolsa, taqyr jerding ózin gýlge ainaldyrugha bolady eken. Býginde eldegi bereke men birliktin, yrys pen yntymaqtyng belgisindey bolghan Etnoauyl tek shyghysqazaqstandyqtardyng ghana emes, býtindey elimizding maqtanyshyna ainalyp otyr. Últtar arasyndaghy dostyqty dәripteytin múnday oryndy azuyn aigha bilegen elderding ózinen kezdestire qong neghaybyl. 

Al endi óskemendikterding ghana emes, elimizding maqtanyshyna ainalghan Etnoauyl qalay boy kóterdi? Osynday keremet keshendi túrghyzu kimning oiyna keldi? Endi osyghan az kem toqtala ketsek deymiz. 

Óskemendegi sәulettik-etnografiyalyq jәne tabighiy-landshaftty múrajay-qoryghynyng diyrektory Nikolay Zaysevtyng aituynsha, Etnoauyl salu jónindegi iydeya Orynborda ótken Qazaqstan men Resey arasyndaghy óniraralyq әriptestik jónindegi altynshy forumnan keyin payda bolypty. Tamasha bastama Qazaqstan halqy Assambleyasy Shyghys Qazaqstan oblystyq hatshylyghy tarapynan da birden qoldaugha ie bolghan. Jaqsy oidy tez jýzege asyrugha oblystaghy etno-mәdeny birlestikting ókilderi de, shaghyn jәne orta biznes ókilderi men ziyaly qauym da bel sheshe kirisken eken. Keybir elderde qúrylysqa qajetti jer telimin bólu isining ózi eki jylgha deyin uaqyt alatyn bolsa, al Óskemende Etnoauyl salu mәselesinde eshqanday kedergi bolmaghan. Etnografiyalyq keshen rekordty qysqa merzimning ishinde salynady. Keshen qúrylysyna beriletin jer telimi jónindegi qújattar 2010 jylghy 21 mausymgha qaray әzir bolyp, al 25 mausymda týpkilikti bekitiledi. Tipti qúrylystyng qarqyndy jýrgeni sonshalyq etnikalyq auyldyng birinshi kezegi bar-joghy 28 tәulik ishinde salynypty. Nәtiyjesinde eki el arasyndaghy yntymaqtastyqty damytugha arnalghan kelesi VII forum Óskemende ótedi. 2010 jyldyng 6-qyrkýieginde elimizde balamasy joq osynau keshenning túsauyn Memleket basshysy Núrsúltan NAZARBAEVTYNG ózi kesip, qonaghy bolady. 

Jalpy, eldegi últaralyq tatulyq pen etnosaralyq kelisimdi nyghaytugha baghyttalghan jarqyn bastamalar Shyghys ónirinen bastau alyp jatady. Kýnning shyghystan rauandap atatyny siyaqty, beybitshilikti tu etip, dostyqty dәripteytin sharalardyng Shyghystan bastau alyp jatuy da zandylyq sekildi. 1992 jyly Óskemende Elbasy Núrsúltan NAZARBAEVTYNG qatysuymen elimizdegi alghashqy Dostyq ýii ashylghan bolsa, «Dostyq kerueni», «Dostyq pen beybitshilikting jol kartasy» sekildi aksiyalar da Óskemennen bastalyp, respublikamyzdyng ózge ónirlerinde jalghasyn tapty. Sonday-aq Etnoauyl jobasy da alghash ret Shyghysta qolgha alyndy. 

Býginde Etnoauyl tek seyil alany ghana emes, ruhaniy-mәdeny oryn. Tipti halyqaralyq, respublikalyq jәne oblystyq dengeydegi iygilikti is-sharalar da osy Etnoauylda ótip jatady. Elbasy Núrsúltan NAZARBAEVTYNG ózi Óskemenge kelgen saparynda Etnoauyldyng qaq tórinde ornalasqan qazaqtyng on eki qanat aq ordasynda aimaqtyng ziyaly qauymymen, orta jәne shaghyn biznes ókilderimen, qoghamdyq úiymdar men birlestikterding jetekshilerimen kezdesu de ótkizdi. Keyinnen sol kezdegi oblys basshysy Berdibek Saparbaev jurnalisterge bergen súhbatynda Elbasynyng kezdesudi Etnoauyldaghy kiyiz ýide ótkizui beker emes ekenin, bir shanyraq astynda tatu-tәtti ómir sýrip jatqanymyz – Núr-súltan NAZARBAEVTYNG últaralyq keli¬simdi nyghaytu jónindegi sayasatynyng je¬misi ekenin aitqany esimizde. Sol joly Memleket basshysy etnoauyl¬dy aralap kórip, ónir¬degi Etnomәdeny birlestikterding jú¬my¬syna rizashylyghyn da bildirgen bolatyn. 

IYә, jýzden astam últ pen úlystyng ókilderi meken etip jatqan qasiyetti Shyghys óniri dostyqqa әrqashan da berik. Qazirgi tanda on gektarday aumaqty alyp jatqan Etnoauylda oblysta túratyn halyqtardyng HIH ghasyr sony – HH ghasyr basyndaghy 12 qonysy men jeke túrghan 6 nysan ornalasqan. Mysaly, HIH ghasyrdyng sony men HH ghasyr basyndaghy dәuletti qazaq ýiining ózi bes bólmeden túrady. Eki enisti jaypaq tóbesine topyraq tógilgen, terezesining kәsekteri shynylanghan otyryqshyldyq túrghyn ýige toshala japsarlas túr. Al dәstýrli tatar qonysy jobasyna Qazan tatarlarynyng ekienisti taqtay shatyry bar aghash shegen ýii negizge alynypty. Aula jaqtaghy senekten kiretin qatar eki esikting ornalasuy jәne terezelerde qaqpaqtardyng bolmauy ýiding erekshelikterine jatady. Ýy eki bólmeden jәne salqyn senekten túrady. Bir bólme «qara ýi» – әielder jaghy, al ekinshi «aq ýi» – qonaq bólme. 
Etnoauyldaghy XIV-XVII ghasyrlardaghy sheshenderding túrghyn múnarasy da kelushiler nazaryn ózine birden audarady. Túrghyn ýiding múnday ýlgisi Sheshen Respublikasynyng tauly audandaryna tәn kórinedi. Onyng payda bolu sebebi – ózderin-ózi qorghau, qorghanu qajettiginen tuyndaghan. Tastan qalanghan, biyiktigi 12 metr bolatyn kólemdi ýshqabatty múnaranyng birinshi qabaty (bojal – qora) malgha, astyq saqtaugha jәne jerqoymalardy ornalastyrugha arnalghan bolsa, ekinshi qabaty – әielder bóligi (zudary chyo) – tagham әzirlep, as ishetin ýijay, al ýshinshi qabat – erlerge (bojary chyo) arnalghan eken. Qabattargha edendegi tar tesik arqyly aghash baspaldaq qoyyp kóteriledi. HH ghasyrdyng birinshi jartysyndaghy evrey ýii tórt bólmeden: saltanat, jatyn, asýy men bala bólmelerinen túrady, olardyng esikteri anfiladaly týrde ornalasqan. Búl evrey ýiining erekshelikterining biri. Saltanat bólmesindegi shyghys jaq qabyrghada sylanbaghan uchaskening boluy ekinshi erekshelikke jatady, ol qiraghan IYerusalim hramyn eske salady. HH ghasyrdyng birinshi jartysyndaghy dәstýrli korey ýii (hanok) aghashtan, tastan, balshyq sekildi tabighy materialdardan túrghyzylypty. Jylu beretin biregey jýie (ondoli) túrghyn jaydyng ereksheligi bolyp tabylady. Koreyler shy toqyma nemese júqa matras tósep, jyly aghash edende jatudy nemese otyrudy únatqan. 

Qoryq-múrajaydyng diyrektory Nikolay Zaysevting aituynsha, Etnoauyldaghy qonysjaylar men ondaghy zattardyng barlyghy da tarihy shyndyqqa sәikes keletin kórinedi. Ýilerding qúrylysy múraghattar men ghylymy әdebiyet materialdary boyynsha jýzege asyrylghan. Ghimarat pen aula, jihazdar, tipti sol últtyng kiyimine deyin ghylymy túrghydan әbden zerttelip, zerdelenip, tura ómirdegidey ornalastyrylypty. Barlyghy da atadan balagha, úrpaqtan úrpaqqa miras bolyp kele jatqan jәdigerler. Tipti keybir jәdigerlerding bir ghasyrdan astam tarihy bar. N.Zaysev Etnoauyl o basta oiyn-sauyqtyq emes, etnostardyng túrmysy men mәdeniyetin zertteytin ghylymiy-zertteu ortalyghy retinde salynghanyn aitady. Múnda kelushiler ata-babalarynyng qalay túrghany, qanday tirshilik keshkeni turaly mol maghlúmat ala alady. Sonday-aq, múnda merekeler men basqa da manyzdy oqighalar barysynda últtyq taghamdar әzirleudi ýirenuge de jaghday jasalghan.

Býginde Óskemendegi oblystyq sәulet-etnografiyalyq jәne tabighiy-landshaftyq múrajay-qoryghyna qaraytyn Etnoauyl óskemendikter men qala qonaqtarynyng sýiikti demalys oryndarynyng biri. El birligi men yntymaghyn úlyqtaytyn múnday jobalardyng ómirsheng bolatyny da sózsiz. 

Meyramtay Imanghaliy

Abai.kz