Júma, 1 Qarasha 2024
Hantalapay 6495 0 pikir 18 Qarasha, 2016 saghat 13:16

ESIMOV JÝRGEN JERDE KÓPIR QÚLAYDY

Kýni keshe Astanada qúrylysy әli ayaqtalmaghan «EKSPO-2017» Halyqaralyq kórmesining kópiri opyrylyp týsti. Áleumettik jeli men BAQ-ta qyzu talqylanghan qiraghan kópirge qatysty sheneunikter pikir bildirip, búl turaly kóp aita bermeudi súrady.

EKSPO paviliondaryn bir-birimen jalghap túrghan kópirding dekarativti dýnie ekenin qúrylysqa jauapty kompaniya (BI Group) ókilderi aitty.

Al Ahmetjangha jaqtasqan Erlan Ydyrysov myrza kópirding qúlauy kórmening abyroyyna núqsan keltirmeytinin aityp shyr-pyr boldy.

Áytse de, aldynghy basshylar ýptep-sýptep ketken son, óteri-ótpesi búlynghyr bolghan búl kórmege Aqang Almatydan arnayy kelgende elding de, Elbasynyng da ýmiti oyanghan-tyn. Aynalasy az uaqyttyng ishinde bitpey jatqan qúrylysty bitirip, paviliondardy tarata bastaghan Aqana júrt "bәrekeldi" desti. Sóitsek, arzan-qúrzan materialdarmen әshekeylengen ghimarattyn  sapasy syn kótermeytin bolyp shyqty.

"Jýrgen jerinen shóp shyqpaydy" degen sóz bar edi ghoy qazaqta.  Ahmetjan Smaghúlúlynyng  artynan endi «kópirqúlatushy» degen janama aty erip jýretin boldy.

Búlay deytinimiz Aqang Almatyny basqaryp túrghanda «aynalma kópir» qúlap edi. Rysqúlov pen Sain kóshesi toghysatyn tústa salynyp bitip, paydalanugha berilgeli túrghan ýlken jolayryq kópir qúlap, 20 adam jaraqat alghan-dy.    

Jә, sonymen kópirding qirauyna kim kinәli?  Arqanyng saqyldaghan sary ayazy men tolassyz jaughan qar ma? Joq, «BI Group» kompaniyasy ma? Bәlkim, salghyrttyq tanytyp, sapasyz kópir saldyrghan Aqang men onyng kompaniyasy bolar... Ne desek te, qordan bólingen qarjy qapyda qúmgha singendey joq boldy. Sarapshylar bolsa, qúlaghan kópirdi qayta túrghyzu ýshin keminde 1 jyl uaqyt kerek deydi. EKSPO-nyng esigi ashylar sәtke 1 jyldan az uaqyt qaldy. Aqang ýlgere me? Qaydam... Ótkende Elbasynyng aldynda esep bergen Ahmetjan Esimov EKSPO qúrylys júmystarynan qyruar qarjy ýnemdedik dep edi.

Baqanday  131 milliard tenge.  Búl búl ma, aldaghy uaqytta ýnemdelgen qarjy kólemi taghy ósui mýmkin degen.

«Búl kórme el budjeti ýshin qyp-qyzyl shyghyn әkeledi» dep boljaghan sarapshylardy da, kadrlarynyng qymqyryp-jymqyryp ketkenine qynjylghan Elbasyn da sendire bilgen Esimov «qaharman» obrazyn oinap, ensesi tik shyqqanda, bir bylyqtyng bolaryn sezgen edik.

Al jauapty kompaniya basshysy Aydyn Raqymbaev bolghan oqighagha qatysty bylay depti: «Injenerlermen kenestik. Boljam boyynsha, metaldyng himiyalyq qúramy dúrys bolmaghandyqtan 90 metrlik ferma ayazgha shydamay opyrylghan. Temirding sapasy qújatta kórsetilgenimen sәikes emes. Yaghni, Qytaydan aldyrtqan qúrylys zaty sapasyz boluy mýmkin».

Raqymbaev moyyndap, qúrylys materialdarynyng qytaylyq óndiris ekenin aitty. Demek, Aqannyng Elbasyna bergen esebinde aitqan ýnemi osy boldy.

Sonymen, qúlaghan kópir qúlady. Endi Esimovke Elbasygha bolghan jaydy bayandau qaldy. Kópirdi qayta túrghyzugha 1 jyl uaqyt kerek. Al Aqanda arqany kenge salyp jatar uaqyt joq. Ýnemdelgen 131 milliard tengening barar jeri belgili boldy. Eger esep týzu bolsa, әriyne.

Núrgeldi Ábdighaniyúly

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar