Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
Tamyr 2731 0 pikir 18 Qarasha, 2016 saghat 10:49

ÁLIHAN MEN ÁUEZOVTI JARYSTYRGhANDA NE TABAMYZ?

«Ádebiyet» portalyna shyqqan Súltanhan Aqqúlynyng «Abay joly» romany Múhtar Áuezovting iydeyasy emes» degen shaghyn súhbatyna әri-sәri bolyp otyrmyn. 

Jaraydy, Súltanhannyng aityp otyrghany dúrys-aq deyik. Biraq búl «dúrystyn» janalyghy qanday? Onda túrghan ne bar? 

Birinshi. Álemdik әdebiyettegi, ghylymdaghy, muzykadaghy iydeya ataulynyng toqsan toghyz payyzy avtoryna tiyesili emes. Arydan, beynelep aitqanda, tórt kitaptyn, jalghyz almanyng nemese búlbúl qústyng arqasy. 

Beriden, derektep aitqanda, әlem kórkemónerindegi eng sýbeli degen dýniyelerding bәrining de «iydeyalyq iyesi» bar. 

Mysal ýshin Lev Tolstoydyng «Soghys jәne beybitshilik» romany iydeyasynyng artynda Sofiya Andreevnanyng (Tolstoydyng әieli) әkesining túrghany aitylady. Roman turaly pikir bólisip, jazysqan hattary da bar. 

Gabriyeli Garsia Markesting «Jýz jyldyq jalghyzdyq» romany jazushynyng óz әuletining tarihy ispettes. Sheshesining iydeyasy, ony ózi de jazady. 

Úly kompozitor Frederik Shopenning shygharmalarynyng birazy Jorj Sandtyng iydeyasymen, qanattandyruymen tughan. Myng san mysal bar.

Ekinshi. Janaghy shaghyn jazbada «Alghashqy «abaytanushy» Álihan» degen әngimening de sheti shyghady. Bolsyn, layyqty. Biraq, әldeqashan aitylyp, moyyndalyp jýrgen jayttardy qaytara daugha saludyng ne qajeti bar? Dau qusaq alghashqy «abaytanushy» Kәkitay men Mýrseyit Bikeúlynyng biri bolyp shyqpay ma?!.

Osyndaydy dogharu kerek. Qazaq әdebiyeti alyp, granit tastardan, myzghymastay bop qalanghan ghimarat, piramida tektes. Onyng o jer, bú jerine shy jýgirtip, kirpishin qopsytqanynmen, odan Abaydyng da, Múhtardyng da, Álihannyng da eshtenesi ketpeydi. Ghasyrlar, jyldar boyy qalyptastqan, qaghazgha týsken, qattalghan, qazaq әdebiyetining avangardyna, genetikalyq kodyna ainalghan túlghalargha, dýniyelerge shәy iship otyryp soqtygha ketuding qajeti joq. 

Meninshe, Súltanhan bir әngime ýstinde subiektivti pikirin aita salghan bolar. Áytpese, ol arghy-bergi alash arysyn qaghystyryp-soghystyratyn azamat emes qoy. Odan sensasiya izdep, jalaulatudyng jóni joq edi.

Talghat Eshenúly
adebiportal.kz
0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1491
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3260
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5583