Bala – janyndy jalghanmen baylanystyryp túrghan beyne bir kópir ispetti. Ómirde jibergen eseng men әntek basqan әttegenaylarynnyng qarymtasyn tek úrpaghynmen ghana týgendey alasyn. Endeshe bala ataulyny әke múratynyng jas tәnge almasqan jana bir mýmkindigi desek te bolghanday. Qytaydyng kóne bir maqaly da osy oiymyzdyng ondyghyna dóp keledi. «Bala әkeden qansha jas kishi bolsa, sonsha jas ýlken» pәlsapasynyng astarynda keler mezgil múragerining kim ekendigin moyyndaghan әdil bitimgershilik jatyr.

Baz bireuler ýshin bala bel qyzyghynyng qúrbany, ya bolmasa erli-zayypty ekeuding tóseky alqynysynan payda bola salghan tirshilik iyesi ghana. Múnday tasyr týsinikting tónireginen «jauapkershilik» turaly oy izdeuding de qajeti bola qoymas.

Mine, aldymda qos paraghy aiqara ashylyp Frans Kafkanyng kitaby jatyr. Jazushynyng «Ákege hat» dep atalatyn osy bir tuyndysyndaghy әke men bala arasyndaghy qatynasty oqyp otyryp jon arqang múzdap sala beredi. Áriyne, múndaghy qatygezdik tórkini ózge taqyrypqa jýk. Bizding jazbaghymyz kerisinshe, meyirim men sýiispenshilik mәselesi. Álem әdebiyetinde әke men bala arasyndaghy mahabbatty Abayday iyin qandyryp jazghan aqyn neken-sayaq. Múnday ghajayyp ghazalgha balama bolugha jaraytyn birden-bir shygharma kóne dәuirdegi ispan aqyny Horhe Manriykening «Áke ólimine arnau» atty tuyndysy degen bolar edik. Poemanyng qysqasha ghana mazmúny mynaghan sayady. Ómirdi ózenge tenegen aqyn «ólim atauly sol ózendi ózine tartqan týpsiz teniz sekildi, bәrimiz de aghyp kelip soghan qúyamyz» deydi. Ákesi don Rodriygeni joqtap omyrauyn jasqa boyaghan shayyr әke danqyn aspandata jyrlap, onyng batyrlyghy men bilgirligin Yuliy Sezarige, al shynshyldyghy men sheshendigin Siyserongha teneydi. Ólimdi óner dәrgeyinde qabyldaugha ýiretken osy bir poemanyng negizgi ózeginde quray ýnindey uildep bir saryn estilip túrady. Osy saryn Abaydyng әkesi Qúnanbay men bauyry Ospandy joqtaghandaghy zaryna qatty úqsaydy ( Bir qyzyghy, hakimning Qúnanbaydy Shynghys han men Eskendirge, Ospandy Platon men Sokratqa tenegen joldary Horhe ólenining beyne bir jalghasy sekildi). Qos shygharmany ózara jymdastyryp túrghan ortaq mәsele әke men bala arasyndaghy ghajayyp mahabbat taqyryby. Mine, bizding de izine týsip indetpek sharuamyz dәl osy bolghaly túr. 

Uaqyt tilshesi Horheden Qúnanbay balasyna qaray auysqanda atalghan keyipkerler toby tolyghymen oryn almastyryp ýlgeredi. Múndaghy eng basty aiyrmashylyq, әke óz perzentin ólgennen keyin emes, kerisinshe kózi tirisinde úlyqtaydy. Osy orayda myna bir mәselening de basyn ashalap aitqymyz keledi. Gumanitarlyq ghylymda siresken stereotipterdi sóz qylmaghanda, belgili avtoriytetterding ataghy men danqy aldynghy shepte jýredi. Olardyng enbeginen kóri esimderining birinshi bolyp kuәgerlikke tartylyp jatatyny da sondyqtan. Bir qyzyghy, sol «danyshpandar» dúrys dep tauyp, batasyn bergen derekti sening aqylyng men jýregin, týisiging men tanymyng esh qabyl etpese she? Sonda ne isteuge bolady?
Mine, búl shaqqa deyin myng ghalymnyng auyzymen «ghashyqtyq jyry» dep moyyndalyp, at qoyylyp, azan shaqyrylghan hakim enbegining biri – «Kózimning qarasy» óleni.

Al, bizding payymdauymyzsha múnyng «mahabbatqa», onyng ishinde әiel zatyna eshqanday da qatysy joq. Búl Abaydyng tәni bólek demeseng jany bir, jalghandaghy shyn «ghashyghy» Ábdirahmangha arnaghan óleni bolatyn.

Kózimning qarasy,
Kónilimning sanasy.
Bitpeydi ishimde,
Ghashyqtyng jarasy.

Ras, Ábdirahman Abay ýshin «kózining qarasy» men «kónilining sanasy» edi. Balqoja biydi bek yntyzar etken Ybyray sekildi «Ýmit etken kózimning núry balam» yqylasynyng shyn iyesi-túghyn.
Mәselening miya tamyrynday bolyp bytysyp ketuine, tórtinshi joldaghy «ghashyqtyq» sózining kóp әseri bolghangha úqsaydy. Búghan basty sebep, keshegi materialistik iydeya «mahabbat» pen «jar» úghymdaryn sanamyzgha tek әiel obrazy retinde ghana beynelep, odan asyra oilay almaytyn mojantopay týsinikke úryndyrdy. Al baghzydaghy babalar payymy ýshin «mahabbat» pen «jar» úghymdary QÚDAYLYQ tanym bolatyn. Búl sózimizge Shәkәrim qajynyng myna bir óleni kuә.

«...Mening jarym qyz emes,
Haqiqattyng shyn núry.
Ony sezer siz emes,
Kózge tasa búl syry.
Jasyryp túr jar ózin,
Bas kózimen qarama.
Jýreginning ash kózin...»

Qazaqtyng «Qúday jar bolsyn» sózining shyn maghynasy da osy bir oida jatqangha úqsaydy. Ghashyqtyq – asqaq úghym. Ol jan qalauynan tusa, qúmarlyq, kerisinshe tәn qalauynan tuady. Ekeui syrttay birine-biri qatty úqsaghany bolmasa, mýlde keraghar úghymdar. Hakimning «Ghashyqtyq, qúmarlyq pen ol eki jol» dep arasyn ashalap aitatyny da sol. Bizding eng basty qateligimiz «ghashyqtyq» sózining shyn tabighatyn tany almaghanymyzda bolyp otyr ghoy. Shәkәrim ólendegi «jar» týsinigi sekildi búl jerdegi «ghashyqtyq» sózi de sakralidi úghym. Endeshe «ghashyqtyq» últ pen úlys, erkek pen әiel dep әste bólinbeydi eken. Onda tek yntyzar adreske degen alapat sýiispenshilik qana bolady. Mine, Abaydyng aqualy osyny kórsetedi.

Qazaqtyng danasy,
Jas ýlken aghasy.
Bar demes sendey bir
Adamnyng balasy.

Qúdayshylyghyn aitayyq, osy bir shumaqtyng әiel zatyna nendey qatysy bar? Óleng alash balasynyng «danasy» men «aghasy» bolar azamatyna salmaq týsirip túrghan joq pa? Basqa baghdargha negiz tartqan búl shumaqqa kýmәnmen qaraghandargha, aqynnyng «Ábdirahman nauqastanyp jatqanda» jazghan ólenderi men ol dýniyeden ótkennen keyingi toptamasyna nazar audaruyn súraymyz. Sol ólenderdegi: «Jasqa jas, oigha kәri edin» ya bolmasa «Kórgen, bilgen ókindi, min taghar jan bolmady» degen joldar jogharydaghy shumaqtyng aina-qatesiz analogiyasy emes pe?

Jýrekten qozghayyn,
Ádepten ozbayyn.
Ózi de bilmey me,
Kóp sóilep sozbayyn.

Mýrseyit Biki balasynyng qoljazbasymen jariyalanghan Abaydyng alghashqy jinaghynda «Kózimning qarasy» óleni 1891 jyly jazylghan dep kórsetilgen eken. Ábdirahmannyng 1895 jyly ne bary jiyrma jeti jasynda mert bolghandyghyn eskersek, atalghan ghazal sýiikti úlynyng kózi tirisinde tughan. Biz aqynnyng «Ózi de bilmey me» isharasynan osyny angharamyz. Ekinshi jaghynan, osy bir óleng joldary әke men bala arasynda ornaghan shyn asyqtyqtyng úlyna da aiparaday anyq ekendigin әigilep túr. Ne bary tórt shumaqtan ghana túratyn ghazaldyng songhy joly aqynnyng sóz týiini ispetti. «Kóp sóilep sozbayyn» dep óz-ózine toqtam jasaydy.

Mine, kisilikting әdebi de osy. Osymen bәri de bitui kerek edi. Joq, olay bolmay shyqty. On segiz shumaqtan túratyn ózge bir ólenning búghan esh sebepsiz qosylyp ketui, negizgi shyndyqtyng qaynar kózin bitep ketken. Siz ben bizding aiday aqiqatty ajyrata almay sandalyp otyrghanymyzdyng sebebi de sodan.

Aytpaqshy, úmytyp barady ekenbiz. Abaydyng «Kózimning qarasy» әni júmyr jer betindegi әr qazaq balasyna tanys desek asyra aitqandyq emes. Sol bәrimiz «biletin» әn Abaydyng týpnúsqa tuyndysy emes, ózgeriske úshyrap operagha beyimdelgen versiyasy ghana. Alghash dombyra tabighatyndaghy ózining tól núsqasyn aruaqty әnshi Mәdeniyet Eshekeevting ýntaspasynan estigende, kónilding airan-asyr bolghany bar.

Baqsaq, әn әueninde әiel beynesi degen atymen joq, kerisinshe keler uaqytqa degen senim men ýlken ýmit bar. Sol ýkili ýmitting keyipkeri әn әuezining ón boyynda menmúndalap túrady.
Muzyka mamandary «qazaqtyng kóptegen әnderi qyz zatyna arnalghan» deydi. Bәlkim, solay da shyghar, biraq búl jerdegi «ghashyqtyqtyn» oghan ýsh qaynasa da sorpasy qosylmaytynyn qadap túryp aitqymyz keledi. 

«KÓZIMNING QARASY» – kózining qarashyghynday bolghan Ábdirahmangha әke tarapynan jazylghan ghajayyp tuyndy. Aqynnyng amanatynday bolghan osy bir ólendi taldaugha, shynymdy aitsam, kópke deyin jýreksinip jýrdim. IYә, uaqyt tolghaghymen ishke týsken shemen oidyng «sher tolqytqandaghy» shyqqan sәti býgin boldy. 

Ne nәrsening bolsyn óz әdebi bar. Endeshe «kóp sóilemey» bizde sózimizdi osy jerinen tәmam eteyik.

"Aqyl bitpes dәuletke»

Sózinde bay adamnyng min bolmaydy, 
Bay bolsa qyzmetkering kim bolmaydy.
Er jigit sheshen bolyp malsyz bolsa,
Ras dep aitqan sózi shyn bolmaydy.
(Mәshhýr-Jýsip)

Aqylyn shamshyraq etken atalarymyz arttaghy múragerlerine: «Bәrinen de joq jaman» dep eskere jýrmekke lәzim esti bir sóz qaldyrypty. Al Maylyqoja aqyn «Aldynan kedeylikting ainalyp ót, tóbesi bir kórinse qiyn bolar» dep atalghan oidy odan әrmen pilteley týsken eken. Joqshylyq joldasyna ainalghan kýnnen bastap, ghaziz basyna «qiyamet» ornady dep aita bersek te bolady. Dýniyedegi kýlli jamandyq ataulynyng joqtyqtan tamyr tartatyny óz aldyna, onyng adamgha keltiretin moralidyq diskomforty men psihologiyalyq zardabyn sanamalap kóriniz. Sýiegindi jasytyp, jigerindi qúm qylyp jiberetin múnday haldi atam qazaq «kedeyding kýni kijinumen ótedi» dep bir-aq auyz sózben beynelegen eken. 

Búl «qorlyq» óz basynmen ghana ketse taghy da jaqsy ghoy. Ár tapshylyqtan týsken tanba әdetine úlasyp, minezine ainalady. Keyin sýiegine sinip, qandyq (shejirelik) qújatyndy týzedi. Al tekting (gennin) adamzattyng aqparattyq qoymasy ekendigi aitpasaq ta belgili ghoy. Býgingi últymyzdyng mentalidik auruynyng astarynan osy bir jәiding sebebi men saldaryn angharuymyzgha bolady. Jasyratyny joq, qarasha halyqty taskenedey sorghan toyymsyzdardyng arghy jaghynda toya tamaq ishpegen «atalarynyn» aqparattyq qory jatyr. Mine, qanmen berilgen qújat qazirgi úrpaqtaryn da osynday ospadarlyqqa salyp otyr. «Qoy kórmegen qoy kórse, qualap jýrip óltirer» ghibratynan biz osyny týsinemiz.

Álmisaqtan beri aqyl men dәulet qamshynyng órimindey tútas úghymdar edi. Keyin kele osy ekeuining altyn arqauy birinen-biri ajyrap ketti. Qazaq payymynda bay úghymy – tektilikting sinoniymi. Nege deysiz ghoy? Sebebi kenen dәuletting ar jaghynda sol adamnyng arman-múraty men tókken teri jatyr. Olay bolsa, baylyqty adam aqyl-oyynyng zattanghan formasy desek te bolady. Abaygha salsaq, adamgha dәuletting bitui tikeley aqylgha qatysty, aqyl dәuletke emes, kerisinshe, dәulet aqylgha mýddeli deydi. Aqyn osy bir oiyn odan әrmen shiratyp «Aqyldyng jetpegeni arman emes» degen taghy bir tezisti úsynady. Búl jerdegi «arman» aqyldyng ekvivalenti. Hakim óleninen týigenimiz, arman sózsiz oryndalady eken, eger de oghan adam aqyly jetken bolsa. Al jetpegen eken, onda ol jayynda sóz etuding qajeti de joq. 

Aqyl – adamdy armangha jetkizushi qúral desek, al aqylsyzdyqtyng artynda nendey fenomen túr. Endeshe osy mәselege de azdap at shaldyra ketelik. Adam aqylyn ótkir ústaraday etip údayy qayrap otyratyn qos qúndylyq, oqu men oilau mәselesi. Osy ekeui toqtaghan jerde adam sanasynda degradasiya bastalady. Bir sózben ghana baylamyn aitsaq, aqyldy shang basady. Qazir әlemde oryn alyp otyrghan qylmys atauly kóbinese kedey elderge tәn. Osynyng sebebi ne? 

Múnyng týpki tinin zerdeley týssek, mәselening bәri adam aqylynyng kemistiginde jatyr. «Sen ne jeytinindi aitsan, men sening kim ekenindi aitamyn» degen tәmsildi bәrimiz bilemiz ghoy. Adamgha tәn túrghysynan ghana bagha bergen búl pәlsapagha biz jannyng «kóru» men «estu» úghymdaryn da qosqan bolar edik. Sonda búl úghymnyng maghynasy bylaysha: «Sen ne jeytinindi, jәne ne kórip ne estiytinindi aitsan, men sening kim ekenindi aitamyn» bolyp ózgergen bolar edi. Rasynda, adamnyng ishkeni men jegeni, kórgeni men estigeni ylghy da jetispeushilik bolsa, múnday janúyadan kóregen úrpaq qaydan shygha qoysyn (Búghan býtin últtyng oilau iydentifikasiyasyn tómendetken teledidardaghy tómenetek baghdarlamalar men mysyqsha mauyqqan júldyzqúrttardyng lanyn qosynyz). Biz ong qolymyzdy sol jaq keudemizding ýstine qoyyp «biz ruhtymyz, kýshtimiz» dep qansha jerden kýshensek te halyqtyng túrmysy men tirshiligi onalmasa, múnyng bәri bos sóz ben bos qiyal ghana. Sonymen, «Istemeytin bas eki ayaqtyng sory» qaghidasy qazirgi qazaq qoghamynyng naghyz portreti. «Qarashyghanaq Qazaqstan sózining sinoniymine ainaldy» (Gh. Boqash) demekshi, jiyrma bes jyl boyyna bizding miymyzdyng (aqylymyzdyn) ornyna múnay qyzmet jasady. Osylaysha sanamyzdyng damuy jiyrma bes jylgha kenjelep qaldy. Moyyndaghanymyz jón, býginge deyingi uaqyt bederinde múnaymen bәsekelese alatynday birde-bir ózge sektor damyghan joq ( Búl jerde ghylym men oy transferi jayynda aitu tipten úyat) Osynyng kesirinen әlemdik naryqtaghy múnay baghasynyng oinamaly siklony bizding ómirimizge nedәuir dýrbeleng tughyzyp otyr. Ony ózimizshe ekonomikalyq daghdarys deymiz. Dúrysy sana daghdarysy emes pe? Búl ruhany bankrotqa úshyraghan sanamyzdy «ekonomikalyq daghdarys» degen betperdemen óp-ótirik býrkemeleu ghana. Dәlirek aitar bolsaq, basymyzdyng istemeytinin basqagha audara salu desek te bolady (Tәuelsiz aspannyng astynda «tәueldi» ghúmyr keship, ne basymyzda ýi, ne baurymyzda qazannyng bolmauy búl endi óz aldyna jeke jyr). Tóbedegi týsinigimige qayyra oralayyq. Adamgha dәuletting bitui aqylgha tikeley qatysty dedik. Mynaday bir súraq kónil qytyqtaydy. Qazaqstandy qoyyp, qap-qap aqshalaryn qart qúrlyqqa syighyza almaghan qazaqtyng býgingi baylary aqyldy ma sonda? Áriyne, beriler jauaptyng qanday bolmaghyn ishimiz sezetin sekildi ...

Ringeliman effek 
(nemese Ýsender ýkimeti)

Eger eresek adam bir ózi ghana 70 kelige juyq jýk kóteredi desek, búl nәtiyje eki adam birikse 140, al ýsh adam birikse 210 keli bolyp eselene beredi dep týsingen kenes iydeologtary mәselening bәri újymdasyp tirlik keshude degen tújyrymgha kelgen. Sodan «júmyla kótergen jýk jenil» nauqany bastalyp, qyzyl matagha aq jazumen aighyzdalghan «Birimiz – bәrimiz ýshin, bәrimiz – birimiz ýshin», «Biz biriksek alynbaytyn qamal, asalmaytyn asu joq» sekildi jelbuaz úrandar әr baghanalar basynda samsay ilingen-túghyn. Búl sharua 1927 jyly halyqty jappay kollektivtendiru (újymdastyru) mәselesine alyp keldi. Arghy jaghy aitpasaq ta belgili. Últtyq burjuaziyanyng basyna búlt ýiirilip, olardyng dýnie mýlki talan-tarajgha týsti. Búghan basty sebep, bolashaq bir astaudan as ishpek kenes halqy qay jaghynan bolsyn ózara ten, әleumettik ya bolmasa ruhany túrghydan adamnan adamnyng asyp ketui degen atymen bolmauy tiyis. Osynday últ ruhaniyatyna jasalghan joydasyz jospardy qabylday almaghan qazaq bolmysynan «Bes sausaq birdey emes» degen qanatty sóz qalghan-túghyn. «Myna ókimet adamdy bay etpekting ornyna, baydy kedey qalghany nesi» dep aityp salghany ýshin qazaqtyng bir qariyasy abaqty bosaghasyn kórgen eken. Sonymen búl jaghdaydy bir sózben ghana bezbendesek, alashtyng ruhany aqualy mynaday sapa men sipatqa qaray auysty. «Asandar» joyylyp «Ýsender» ýielmeni tolyghymen tarih sahnasyna kóterildi. IYә, endigi jerdegi qogham da, ýkimet te tek solardiki ghana bolatyn. 

Negizin fransuz ghalymy Maksimilian Ringeliman (1861-1931) salghan búl teoriya tarihta «Ringeliman effektisi» degen atpen mәlim. 1927 jyly túnghysh ret synaqtan ótkizilgen teoriya nәtiyjesi adamdardyng «újymdasqan» is-әreketining týbegeyli qate ekendigin dәleldedi. Ekspriyment esebi jogharydaghy kenes basshylarynyng qisyny qiyaldan ghana túratyndyghyn, onyng negizgi mәni mynada ekendigin anyqtady. Mәselen, bir adamnyng enbek kýshin 100 payyz dep esepteytin bolsaq, eki adam birikkende búl kórsetkish 93, al ýsh adam birikkende 85 bolsa, segiz adamgha kóbeygende júmys ónimdiligi 49 payyzgha deyin tómendep ketken. Ghalym týptep kelgende búl adamdardy enjarlyq pen jalqaulyqqa ghana ýiretetinin, toptyq mýdde bolghan jerde jeke adamnyng jauapkershiligi degenning atymen bolmaytynyn algha tartady. Qalay desek te osy bir újymdastyru sayasaty últ aghazasyna kóptegen kesapattardyng úryghyn seuip ketti. 

Mәselen, «chinovniyk» ataulynyng mólsherden tys kóp ekendigi, bir ghana mekeme basshysynyng pәlenshe kenesshisi men týgenshe orynbasarynyng boluy, býgingi óner men ruhaniyattyng qyp-qyzyl «sauda» men «mafiyagha» ainaluy, biografiyasy men jaghrapiyasy kelmegenderding búl sybaghadan sanaly týrde qaghyluy, qoldan «qayratker» jasaluy bәri-bәri osynyng saldary ghoy. Eng basty ókinishti jaghday últtyng bir ólshemdegi standartty sanada qalyp qongy. Ábden әlsirep, derbes oilaugha daghdylanbaghan sanamyzdyng ózgeris ataulygha óre týregeluining astarynda, mineki, osynday qúpiyalar jatyr. 
«Eger de biz birdey oilaytyn bolsaq, onda búl eshkimning eshtene oilamaytyndyghynyng kórsetkishi» degen tәmsil osy sózimizding aighaghy ghoy. Ózgeris kerek degendi óte kóp aitamyz. 
Endeshe, TÁUELSIZDIKTING ózi tәuelsiz oilauymyzgha berilgen ghajayyp mýmkindik emes pe edi?!

Yqylas Ojayúly

Abai.kz