Qazaqstan Respublikasynyng Preziydenti N. Nazarbaev biylik tarmaqtary arasynda ókilettikterdi qayta bólu mәseleleri jónindegi Ýndeuinde halyqqa «elimiz ýshin asa manyzdy, taghdyrly mәseleni úsynbaq»  oiyn, «Konstitusiya men zandargha ózgerister engizu» jónindegi  úsynystaryn aitty. «Bizding aldymyzda biylik tarmaqtarynyng ókilettikterin qayta bólu mindeti túr» dey kele, osy mindetti oryndaugha kirisu sebebin bylay dep óte oryndy payymdady: «Qazir zamannyng didary ózgerdi. Biz de ózgeruge tiyispiz. Sol sebepti, memleketting basqaru jýiesin de janghyrtatyn kez keldi». Sosyn ózining «elding mýddesi men zamannyng talabyn, úrpaqtyng bolashaghyn oilay otyryp osynday baylam» jasaghanyn eskertip, «eki negizgi baghyt boyynsha iske» asyrylmaq reformagha týsinik berdi.

Barshamyz yqylastana qabyl alghan búl baghyttar mynalar. Birinshiden, Preziydentting әleumettik-ekonomikalyq prosesterdi retteudegi ókilettikterining birazyn Ýkimetke jәne basqa da atqarushy organdargha beru kózdeldi. Endi búl salagha Ýkimet, ministrlikter jәne әkimdikter tolyqtay jauap beretin bolady. Ekinshiden, biylik tarmaqtary arasyndaghy qarym-qatynasty konstitusiyalyq dengeyde tengerimdi etu maqsat etildi. Búl jaghdayda Ýkimetti jasaqtaudaghy Parlamentting róli kýsheytiledi. Parlament saylauynda jengen partiya Ýkimet qúramyn anyqtaugha týbegeyli yqpal etetin bolady. Búl Ýkimetting Parlament aldyndaghy jauapkershiligin arttyrady. Tiyisinshe, múnday ózgerister biylikting zang shygharushy tarmaghynyng atqarushy biylikke baqylauyn kýsheytedi.

Osy eki baghyttyng qay-qaysysy da jauapkershilik pen kәsibiylikti arttyrugha qyzmet etedi. Sóitip memlekettik basqarudyng tiyimdiligin qamtamasyz etedi. Jasalmaq ózgeristerge Preziydent osynday ýmit artady. Búnday oigha keler aldynda óz ókimimmen arnayy qúrylghan júmys toby oghan atqarghan isterin bayandady. Ol toptyng júmysy turaly esepti tyndap, olar jaman júmys istegen joq dep tapty. Tәuelsizdigimizding shiyrek ghasyrynda eleuli tabystargha qol jetkenin, alayda  әlem býginde kóz aldymyzda ózgerip jatqanyn, qoghamdyq ýderisterding jyldamdyghy men kýrdeliligi Qazaqstanda da kózge úryp túrghanyn moyyndady. Endi  «biz aldaghy kezeng aldymyzgha mindetti týrde kóldeneng tartatyn jahandyq jәne ónirlik syn-qaterlerge qalay qarsy túratynymyzdy oilastyrugha tiyispiz» dedi. Sol sebepti de úsynylyp otyrghan konstitusiyalyq «reformanyng mәni biylik ókilettikterin sarabdaldyqpen qayta bólude, tútastay sayasy jýieni demokratiyalandyruda jatyr» dedi. Búl pikir kópshilik kókeyine qonyp jatyr.

Sol orayda úsynylmaq sharalar manyzdy bolghandyqtan, Preziydent konstitusiyalyq reformalardyng jobasyn jalpyhalyqtyq talqylaugha úsynu jóninde sheshim qabyldady. Búl óte oryndy boldy. Júrt múqiyat tanysyp jatqan Qazaqstan Konstitusiyasyna engizuge úsynylghan ózgerister men tolyqtyrular jónindegi zang jobasynda konstitusiyagha Preziydentting naqty qanday ókilettikteri ýkimet pen parlamentke berilmek ekeni kórsetilgen. Jobada preziydentting әleumettik-ekonomikalyq prosesterdi retteudegi ókilettikterining birqataryn ýkimetke jәne basqa da atqarushy organdargha beru, basqa da ózgerister jasau kózdelgen. Osyghan oray jýrip jatqan býkilhalyqtyq talqylaugha biz de óz ýnimizben qatysugha tiyispiz. Búl mәni zor is bolmaq, óitkeni  talqylau barysynda aitylghan úsynystardy júmys toby taldaydy jәne jinaqtap qorytady, sóitip Zang jobasyn pysyqtaydy da, Preziydentting qarauyna engizedi. 

Preziydentting ózi atap aitqanday, úsynylyp otyrghan baghdarlama ýsh mindetti sheshuge jaghday jasaytyn bolady. Birinshiden, sayasy jýiening túraqtylyq qoryn jasaydy. Ekinshiden, Ýkimet pen Parlamentting rólin arttyrady. Búl shara qazirgi zamanghy syn-tegeurinderge jauap qaytarudyng neghúrlym tiyimdi mehanizmin bermek. Preziydent múny «basqarudyng neghúrlym kýrdeli jýiesi» dep atady. Ol biylik tarmaqtaryna óz iyeligindegi  ókilettikterding aitarlyqtay bóligin biylik tarmaqtaryna beruge sanaly týrde baryp otyrghanyn atap aitty. «Men múny jalghyz ghana maqsatpen – eldi basqarudyng neghúrlym tiyimdi, ornyqty, zamanauy jýiesin qúru ýshin jasap otyrmyn», – dedi. «Ýshinshiden, әlemde memlekettik qúrylystyng әmbebap modeli joq. Bәri de izdenis ýstinde» ekenin eskerte kele, «biz ózimizdin, keyde erekshe sheshimderimizdi» tabatynymyzdy, «memlekettik qúrylystyng bógde modeliderin kóshirip alumen eshqashan ainalyspaghanymyzdy», býkilhalyqtyq talqylaugha «úsynyp otyrghan reforma eng aldymen óz tәjiriybemizge jәne Qazaqstannyng ózining qajettilikterine arqa sýieytinin» shegelep atady. Qazaqstan qay baghytta jýredi degen saualgha jauap retinde atalmysh reformalar baghdarlamasyn úsyndy.  Uaqyt qoyyp otyrghan búl saualgha «jauap aiqyn jәne dәiekti» – «Qazaqstan demokratiyalyq damu jaghyna qaray» jýredi degendi  Preziydent nygharlay kórsetip, batyl mәlimdedi.

Búl kýnderi kópshilik úsynylghan ózgerister men tolyqtyrular jobasyn qoldap, olardy jaqsarta týsuge baghyttalghan úsynystaryn da bildirip jatyr. Biz de Memleket basshysynyng syrtqy sayasatqa, últtyq qauipsizdik pen elding qorghanys qabiletin arttyrugha  kýsh-jigerin júmyldyrudy kózdegenin sheshimine rizamyz. Sol rette biylikting ýsh tarmaghynyng – Ýkimet pen Parlamentting rólin aitarlyqtay kýsheytuge bel bughanyn,  tiyisinshe atqarushy biylikti baqylaudaghy sot biyligining róli arttyryluyn maqúldaymyz. Osy jerde, mәsele konstitusiyalyq ózgerister jayynda bolghandyqtan,  Konstitusiyada biylikting sot tarmaghy jayynda memlekettik tilde tújyrymdalghan qaghidattardy meylinshe dúrys týsinu ýshin terminderding dúrys qoldanyluy da manyzdy ekenine nazar audarghandy jón kórip otyrmyn. Meninshe, engiziletin ózgerister qatarynda búlardy da qaperge alghan jón bolar edi. Men jaqsartugha tiyis kemshilikke balap otyrghan jәitter Negizgi zannyng memlekettik tilde emes, oryssha dayyndalyp, qazaqshagha audaryluy saldarynan ketken bolugha kerek. Demek, ony týzetetin uaqyt ta keldi, orayy da tudy.

Aytalyq, Konstitusiyadaghy «Sudy y pravosudiye» degen tarau «Sottar jәne sot tóreligi» dep audarylghan. «Sudy» men «Sottar» dúrys ekenine shәk keltirmeymiz, biraq oryssha «pravosudiye» men qazaqsha «sot tóreligi» degen sózderding maghynasy bir emestigi alandatatynyn aitugha tiyispin. «Pravosudiye» eki sózden qúralghan: pravo+sudie – qúqyq+sottaushylyq. Al búl, aty aityp túrghanday, «zang boyynsha sheshim qabyldau» degen úghymdy bildiredi. Yaghny búl termindi qúqyqtyq sot, qúqyq boyynsha sheshim qabyldau, qúqyq negizinde, yaky qúqyqqa, zangha sýienip sottau dep týsinu kerek. Al «sot tóreligi» keri audarghanda «arbitraj suda», yaky «sudeystvo suda» bolyp shyghady. Demek, 75-babtyng «Pravosudie v Respubliyke Kazahstan osushestvlyaetsya toliko sudom» dep tújyrymdaluynyng memlekettik tilde «Qazaqstan Respublikasynda sot tóreligin tek sot qana jýzege asyrady» degen búldyr mәtinmen berilgenin moyyndaghanymyz jón. Múnyng dúrysy, әri dәl maghynasy «sot tóreligin» emes, «qúqyqpen sottaudy», yaky «qúqyqtyq sotty» degen tirkes bolugha kerek. Demek, «..qúqyqpen sottaudy (yaky «qúqyqqa sýienip sottaudy», nemese  «qúqyqtyq sotty») tek sot qana jýzege asyrady» deu dәlirek shyghady ghoy dep oilaymyz. Preziydent qúrghan júmys toby búghan da nazar audarsa jaqsy bolar edi.

Jalpy, birinshiden, qoghamdyq qatynastardy retteushi, memleket kepildik beretin tәrtipti kózdeytin erejeler jýiesi, jiyntyghy, sot biyligi jýzege asyrylatyn memlekettik qúqyq qorghau jәne qúqyq qoldanu qyzmetining týri de, sonday-aq, ekinshiden, mәselen, jekelegen adamnyng abyroyy men bostandyghyn qamtamasyz etetin rettilik erejeleri de oryssha bir ghana «pravo» sózimen belgilenedi. Oryssha bir sózben belgilenetin búl eki jaghdaygha  qazaqtyng jinaqtaushy úghym beretin «qúqyq» jәne jekelegen saladaghy erejeni bildiretin «qúq» degen sózderin qoldanghan dúrys bolar edi.  Bizde, mәselen, «prava cheloveka» degen tirkesti «adam qúqtary» deuding ornyna «adam qúqyghy» dep audarghan. Preziydent jariya etken qazirgi mýmkindikti paydalana otyryp, arnayy júmys toby Konstitusiyanyng qazaqsha mәtinine osyghan baylanysty da redaksiyalyq ózgeristerdi engizu jayyn qarasa dúrys bolar edi. 

Preziydent Konstitusiyagha engiziletin ózgerister men tolyqtyrular Qazaqstannyng demokratiyalyq damu jaghyna qaray jýretinin kórsetedi dep atap aitty. Jasalmaq qadam óte manyzdy, sondyqtan býkilhalyqtyq talqylaudyng osy qadamda eskerilgen ózgeristerdi jetildire týsuge ýles qosary kәmil. Sonday iske óz ýlesimizdi qosu niyetimen, biz de birer úsynys aitsaq deymiz. Bizding oiymyzsha, ózgerister mәtinin dayyndaghan júmys toby alghashqy otyrystarynda halyqtyng kónil-kýiin tolyq eskermegen tәrizdi. Sonday tústargha baylanysty tuyndaytyn úsynystardy da  júmys toby taldaugha alyp, qorytqany jón.

Mәselen, Jer kodeksine baylanysty bolghan byltyrghy tolqularda halyqtyng jinalystargha, demonstrasiyalargha, sherulerge qatysuyna eriktiligi tújyrymdalghan konstitusiyalyq qúqtary shekteldi. Jinalystar, demonstrasiyalar, sheruler jasatpau óz aldyna,  kóshege shyqqan adamdardy eshqanday jinalystargha, demonstrasiyalargha, sherulerge qatyspasa da ústap әketu derekteri eldi dýrliktirdi. Osyghan baylanysty әrkimning búl konstitusiyalyq qúqyn kedergisiz paydalanuyn qamtamasyz etu memlekettik organdardyng basty mindeti ekenin tiyisti babqa tiyanaqtap jazghan dúrys. Múny, mәselen, 32-babtaghy shekteu tújyrymdalghan tirkesting bas jaghyna qonggha bolar edi. Aytalyq, Konstitusiyada «Búl qúqyqty paydalanu memlekettik qauipsizdik, qoghamdyq tәrtip, densaulyq saqtau, basqa adamdardyng qúqyqtary men bostandyqtaryn qorghau mýddeleri ýshin zanmen shektelui mýmkin» degen sóilem:  «Búl qúqty paydalanu memlekettik organdar tarapynan qamtamasyz etiledi» dep bastalyp, «alayda,  memlekettik qauipsizdik, qoghamdyq tәrtip, densaulyq saqtau, basqa da adam qúqtary men bostandyqtaryn qorghau mýddeleri ýshin búl qúqtyng zanmen shektelui mýmkin» dep jazylsa degen úsynys bar. Sol tolqulardyng tuu sebebin de úmytpaghanymyz jón. Konstitusiyalyq reformada, Preziydentting búghan deyingi belgili moratoriyin eskere otyryp, әldebir teris niyettiler tarapynan bolashaqta teris maqsatqa paydalanyluy yqtimal sanylaular jasamaghanymyz abzal. Yaghni, 26-babqa úsynylyp otyrghan ózgeristi – «Qazaqstan azamattary» degen sózding ornyna «әrkim» degen sózdi – engizuden bas tartqan dúrys bolady ghoy dep oilaymyz.

Bizde zandardyng memlekettik tilde qabyldanuy neken-sayaq ekeni ras. Jalpy, parlamentting óz tarapynan zang shygharugha degen bastamashylyghy mýldem kórinbeytini qynjyltady. Múny Konstitusiyada qalay eskeru kerektigin oilanu lәzim. Qoghamdy alandatyp jýrgen ýlken mәselening biri memlekettik tilding óz mәrtebesinde qoldanylmauy. Últtyq úiymdardyng «Memlekettik til turaly Zan» qabyldau kerek ekenin kópten kóterip,  aityp kele jatqany belgili, tipti óz betterinshe Zang jobasyn da dayyndap úsyndy. Alayda zang shygharushylyq qúqy bar biylik tarmaqtaryn – ne atqarushy biylikti, ne zang shygharushy biylikti búl jәit oilantqan joq. Bәlkim, Preziydent aitqanday,  qazir zaman didarynyng ózgergenin, demek bizding de ózgeruge tiyistigimizdi oilap, konstitusiyalyq reformada osy jәitti dúrystaudy eskergen jón shyghar. Aytalyq, 7-babtyng 1-tarmaghy mynanday sózdermen tolyqtyrylsa: «Biylik tarmaqtary óz qyzmetin memlekettik tilde atqarady, shygharylghan zandar men erejelerdi, núsqaular men tapsyrmalardy qajet bolghan jaghdayda azamattargha orys tiline audaryp berudi memlekettik organdar qúrghan audarma alqalary jýzege asyrady». 

Konstitusiyalyq reforma jәne tarihy әdilettilik qol ústasyp qatar jýrse degen tilektemiz. Memlekettik tәuelsizdikke qol jetkizgenimizben, qazaq halqynyng búrynghy rejimderde shektelgen qúqtaryn tolyq qalpyna keltirumen shyndap ainalyspadyq. Jana mýmkindikterge ie bolghaly otyrghan parlament, bәlkim, qazaqtyng últ mәselesin eskerer, arnayy talqylaular jasar, sheshilmegen tústaryn aiqyndar, tiyisti qújattar qabyldar, әr salada qazaqtyng últtyq mýddelerining qoghaluyn birinshi kezekke qoyar dep ýmittenemiz. Preziydentting óz biyligining birqatarynan  erikti týrde bas tartyp, zang shygharushy jәne atqarushy biylikti kýsheytuge sanaly týrde baruyn barshamyz baghalay bileyik jәne osy jasalmaq ózgeristerding jasampazdyqqa úlasuyna, biylik salalarynyng halyqqa qyzmet etu dәrejesining jaqsaruyna barshamyz bir kisidey kómekteseyik degen tilek bildiremin.

Beybit Qoyshybaev

Abai.kz