OQO-da sharualar jyldy qorytyndylady
Ontýstik Qazaqstan oblysy әkimdigindegi auyl sharuashylyghy basqarmasy mamandarynyng mәlimetinshe, biyl ónir diqandary 676 myng tonna (ótken jylmen salystyrghanda 95 myng tonnagha kóp) ónim jinap, búryn-sondy bolmaghan nәtiyjege qol jetkizdi dep habarlaydy Abay-aqparat. Ónimning jalpy kólemin ortasha týsimdilikke shaqsanyz, gektaryna 26 sentner dәndi daqyldan keledi eken. Sonymen qatar, biylghy mausym sharualardyng ózge de ónimderdi kóptep ósirip, jinauyna qolayly ahual tughyzyp keldi. Mәselen, osy mausymda jinalghan kókónis kólemi 109 myng tn. artyp, 963 myng tn. bolsa, baqsha ónimderi 30 myng tn. artyp, 1 mln. 413 myng tn, kartop 22 myng tn. artyp, 277 myng tn, jemis-jiydek 64 myng tn. artyp, 126 myng tn, jýzim 22 myng tn. artyp, 63 myng tonna boldy.
Múnan bólek, songhy ýsh jylda jerdi jana әdispen iygeru júmystary jýrgizilude. Osy jyly tereng qopsytu tehnologiyasy 86 myng ga engizildi. Búghan deyin tәjiriybe jýzinde maqtadan ortasha eseppen 26–27 s/ga. ónim alynsa, tereng qopsytu tehnologiyasyn engizgen sharuashylyqtardan 40–45 sn/ga. ónim alynuda. Atalghan tehnologiyanyng katty topyraq ylghaldylyghyn saqtaudaghy tiyimdiligin eskere otyryp, búl tehnologiyany basqa da daqyldar men tәlimi jerlerge qoldanu úsynyluda.
OQO әkimdigi baspasóz qyzmetining mәlimetinshe, biyl egin sharuashylyghy boyynsha auyl sharuashylyghy daqyldarynyng kólemi ótken jylmen salystyrghanda 12,8 myng ga. artyp, 788,6 myng ga boldy.
Ortasha eseppen respublika boyynsha óndirilgen maqtanyng - 100 %, jýzimning - 65 %, baqshanyng - 66 %, maqsarynyng - 40 %, jemis-jiydekting - 31 %, kókónisting - 24 % Ontýstik Qazaqstan oblysynyng enshisinde.
Abay-aqparat