Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 4259 0 pikir 24 Jeltoqsan, 2016 saghat 11:34

«Sybagha» baghdarlama boyynsha 350 bas mýiizdi iri qara malyn satyp alu josparlanghan

Ontýstik Qazaqstan oblysyna qarasty Sozaq audanynda «Sybagha» baghdarlama boyynsha 350 bas mýiizdi iri qara malyn satyp alu josparlanyp otyr, - dep habarlaydy Abay-aqparat.

Qalyng qazaq júrty erte zamannan ainalasyp kele jatqan kәsipterining biri – mal sharuashylyghy. Ata-baba izimen mal ósirudi býgingi júrtshylyq myqtap qolgha aldy. Auyldyng tynys-tirshiligimen qatar órilgen tórt-týligi basty qazynasy. Býginde eski kәsipti jalghastyryp otyrghan túrghyndardyng qarasy mol. Keybir túrghyndar mal sharuashylyghyn damytpaq niyette jeke kәsip ashyp, mal basyn ósirude. Memleketting auyl halqyna qoldau kórsetu maqsatynda óz sharuashylyghyn bastap әri qaray damytu ýshin qomaqty qarajat alghandar qarasy mol. Sonyng negizinde 2011 jyldan beri «Sybagha» baghdarlamasy jýzege asyryldy.

Baghdarlama ayasynda asyl túqymdy jas mal ósiru agroónerkәsip kesheni subektilerin iri qara mal jәne túqymdyq búqa, negizgi qúraldardy satyp alu jәne jóndeu, ainalymdaghy qarajatty tolyqtyru maqsatynda 1 mln tengeden 18 mln tengege deyin 7 jyl merziminde zandy túlghalargha, sharua qojalyqtaryna, jeke kәsipkerlerge mólsherlemesi — jyldyq 6% syiaqy qaryz beriledi. Qaryz alushylargha qoyylatyn negizgi talaptar alushynyng tóleu qabiletining boluy jәne qarjylyq túraqtylyq, ótinish berilgen kýnnen bastap 3 ay merziminde salyq jәne budjetke tólenetin basqa da tólemder bereshegi bolmauy, songhy esepti kýnge (ótinish beretin aida) EDB jәne qarjy instituttary aldynda merzimi ótken bereshegining bolmauy, jaghymsyz nesiyelik tarihynyng joqtyghy jóninde maldy ústau qajetti infraqúrylymnyng boluy siyaqty talaptar qoyylady.

«Sybagha» baghdarlamasynyng bas­ty ereksheligi qarjyny et baghytyndaghy siyrlar men asyl túqymdy búqalar alugha júmsaluy tiyis. Kepildik mýlik retinde túrghyzylghan uaqytyna qaramastan, auyldyq jerdegi qújattary zandy tirkeuden ótken jaghdayy qanaghattanarlyq barlyq qúrylys nysandary, avtotehnikalyq mýlikterdi qoigha rúqsat etilgen. Qoyylghan mýlikting qúny alynghan nesiyening 130 payyzyn jabugha jetkilikti boluy tiyis. Óz sharuashylyghyn ashugha niyettengen azamattargha aitarymyz mal ósirging kelse, ónimdiligi joghary asyl túqymdy mal ósiruge daghdylanu qajet. Baghdarlamanyng kózdegen maqsatyda iri qaranyng et baghytyndaghy túqym tabynyn kóbeytu. 25-30 siyrmen birge bir asyl túqymdy búqadan satyp alu mindettelgen. Qansha jyldar boyy «Sybagha» baghdarlamasy bizding audanymyzda da kórinis tabuda. Osy auqymdy joba shenberinde qarapayym halyq iri qara siyr malyn asyldandyryp, zor tabystargha jetude. Audanda byltyrghy jyly «Sybagha» baghdarlama boyynsha 350 bas mýiizdi iri qara malyn satyp alu josparlansa, 529 bas analyq siyr, 27 bas asyl túqymdy búqa maldary satyp alynyp búl kórsetkish 151,1%-gha jetken. Endeshe, auyl túrghyndarynyng basym kópshiligining nazaryna ilikken «Sybagha» baghdarlamasy airyqsha halyq arasynda qoldaugha iye. Aldaghy uaqyttarda nesie alyp, óz kәsibin damytamyn deushilerge baghdarlamanyng mýmkindikterine jýginuge bolady. Iri qara mýiizdilerding sany men sapasyn jogharylatyp, mal sharshylyghynyng auyr jýgin sezinetin mamandar qashanda úqyptylyqqa boy aldyrady. «Sybagha» baghdarlamasy әri qaray túrghyndardyng qajetine jarap, ósip órkendey bersin demekpiz.

Abay-aqparat

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3238
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5377