Goloshekindik genosid
Songhy kezenning ózekti problemalarynyng biri – últtyng saqtaluy, halyqtyng saulyghy. Búl mәselening kóterilui kezdeysoqtyq emes. Adamzat tarihynda tútas bir halyqtyng joyylyp ketken kezderi de az bolmaghan. Onyng basty sebepterining biri – zorlyq-zombylyq. Ol ghylymy tilde «genosiyd» dep atalady.
Jiyrmasynshy jyldardyng ekinshi jartysynan bastap qazaq aspanyn bir qara búlt torlay bastady. Ol birte-birte týiile kele otyzynshy jyldardyng basynda yzgharly dauylgha úlasty.
Dalany, qazaq saharasyn ýrey biyledi. Úly ýrey! Sodan da bolar, Alashtyng azamattary basynyng aughan jaghyna kóshti, bosty. Sinirine ilingen sorlylardyng kóbi-aq ajaldyng ashy shengeline ilikti. Demograftardyng naqty derekterine sýiensek, 20-30-jyldardyng búl oirany anau «aqtaban shúbyryndynyzdy» eki orap alarday tym alapat. Demek, qazaqtardyng tarihta búryn-sondy óz basyna týsip kórmegen úly qyrghyngha úshyraghany ghoy. Sonda tútas bir halyqtyng kóz-jasyn shygharyp, úly sýrginge dushar etken kim? Ol el jadynda asa bir sýikimsiz «Qujaq» degen laqap atpen jattalyp qalghan, júrt auzynda әli san ghasyrlar boyy Qujaq atalyp kete baratyn kәdimgi Filipp Isaevich Goloshekin edi.
Goloshekin kim edi?
F.IY.Goloshekin (Shaya Iskovich) 1876 jyly 26 aqpanda (eskishe 10 nauryzda) Viytebsk guberniyasyndaghy Neveli degen shaghyn qaladaghy úsaq burjuagha jatatyn otbasynda dýniyege keldi.
Songhy kezenning ózekti problemalarynyng biri – últtyng saqtaluy, halyqtyng saulyghy. Búl mәselening kóterilui kezdeysoqtyq emes. Adamzat tarihynda tútas bir halyqtyng joyylyp ketken kezderi de az bolmaghan. Onyng basty sebepterining biri – zorlyq-zombylyq. Ol ghylymy tilde «genosiyd» dep atalady.
Jiyrmasynshy jyldardyng ekinshi jartysynan bastap qazaq aspanyn bir qara búlt torlay bastady. Ol birte-birte týiile kele otyzynshy jyldardyng basynda yzgharly dauylgha úlasty.
Dalany, qazaq saharasyn ýrey biyledi. Úly ýrey! Sodan da bolar, Alashtyng azamattary basynyng aughan jaghyna kóshti, bosty. Sinirine ilingen sorlylardyng kóbi-aq ajaldyng ashy shengeline ilikti. Demograftardyng naqty derekterine sýiensek, 20-30-jyldardyng búl oirany anau «aqtaban shúbyryndynyzdy» eki orap alarday tym alapat. Demek, qazaqtardyng tarihta búryn-sondy óz basyna týsip kórmegen úly qyrghyngha úshyraghany ghoy. Sonda tútas bir halyqtyng kóz-jasyn shygharyp, úly sýrginge dushar etken kim? Ol el jadynda asa bir sýikimsiz «Qujaq» degen laqap atpen jattalyp qalghan, júrt auzynda әli san ghasyrlar boyy Qujaq atalyp kete baratyn kәdimgi Filipp Isaevich Goloshekin edi.
Goloshekin kim edi?
F.IY.Goloshekin (Shaya Iskovich) 1876 jyly 26 aqpanda (eskishe 10 nauryzda) Viytebsk guberniyasyndaghy Neveli degen shaghyn qaladaghy úsaq burjuagha jatatyn otbasynda dýniyege keldi.
Goloshekin 1903 jyly Rigada RSDRP qataryna kirdi. Onyng búdan keyingi Qazan tónkerisine deyingi ómiri qughyn-sýrginmen ótedi. Nebәri alty jyldyng ishinde jeti ret týrmege otyryp shyghady.
1918 jyldyng aqpanynan bastap Uralisk әskery komissary bolady. Sol jyldyng shilde aiynda Ekaterinburg aq kazaktar men aq chehtardyng qorshauynda qalady. Ural oblystyq sovetining qúramyndaghy solshyl eherler, anarhister, әsirese, qyzyl revolusionerler Romanovtardy qúrtudy talap etti. Olardyng qatarynda Goloshekin de boldy. Osy kezde Ural oblystyq sovetining sheshimi boyynsha 17 shildede Ipatiev ýiinde qamalghan II Nikolay patsha atyldy.
Goloshekin – 1929 jyldyng sәuir-mausym ailarynda Týrkistan әskeriy-revolusiyalyq sovetining mýshesi, al tamyzdan bastap Chelyabi guberniyalyq revkomynyng tóraghasy. 1920-22 jyldary Bashqúrtstangha, Kostromada týrli sharuashylyq qyzmetin atqardy. 1923 jyldyng qyrkýieginen Qazangha kelgenge deyin Samara guberniyalyq atqaru komiytetining tóraghasy bolyp júmys istedi.
Alghashqy әreketter
Qazaqstangha kele sala Goloshekin birden ózine tәn shapshandyqpen iske shúghyl kiristi. Ol eng aldymen «1917 jyly qazan men 1925 jylghy qyrkýiek aralyghynda qazaq saharasynda Sovet ýkimeti bolmady, kommunistik partiya úiymy joq» degen sheshimge keldi. Goloshekinning komandalyq-әkimshildik júmys әdisi etek alyp óristey bastaghan kezde respublikalyq partiya, sovet aktiyvi oghan qarsylyq ta kórsete bastady. Mine, osy tústa әkki әkimshil, óktem F.Goloshekin oppozisiya qanatyn birden qyrqu ýshin jana sayasy baghytty dәleldep Stalinge hat joldady. Kóp úzamay onyng arandatushylyq sayasatyna toqtausyz jol ashqan: «Tov. Goloshekiyn. Ya dumaiy, chto politika, namechennaya v nastoyashey zapiske, yavlyaetsya v osnovnom edinstvenno pravilinoy politikoy. IY.Staliyn», – degen jauap ta kelip jetti. Mine, osy tústa Goloshekinning әkimshilik-әkimger basshylyq әdisine qarsy shyqqandargha neshe týrli jala jabyldy. T.Rysqúlov, N.Tóreqúlov, S.Seyfulliyn, O.Jandosov, N.Núrmaqov, S.Sәduaqasov, S.Qojanov, S.Mendeshev, A.Áytiyev siyaqty partiya, Sovet qyzmetkerlerinin, óner qayratkerlerining atyna ghaybat sózder, A.Baytúrsynov, M.Dulatov, M.Júmabaev, J.Aymauytov jәne basqalardyng sonyna sham alyp týsushiler kóbeydi.
«Kishi Oktyabri» qyrghyny
1928-1930 jyldary Qazaqstanda, әsirese, soltýstiktegi audandarda egin shyqpay qaldy, astyq tapshylyghy kóbeydi. Al osy jyldardyng qysy da qoghamdyq maldy qynaday qyryp saldy. Astyq jinau, et dayyndau jónindegi josparlar óse týspese, azayghan joq. Múnyng bәri sharuanyng túrmysyn kýizelte berdi. Degenmen halyqqa, әsirese, qazaq halqyna auyl sharuashylyghyn jappay újymdastyru, kóshpeli halyqty birden otyryqshylandyru jónindegi soqyr sayasat tym auyr tiydi. F.Goloshekiyn, O.Isaev, I.Qúramysov, T.Goludov, E.Ernazarov qazaq saharasynda «Kishi Oktyabridi» jýzege asyru niyetimen 700-ge juyq baydyng bar malyn tartyp aldy.
Elding dәuletti adamdaryn tәrkileuge T.Rysqúlov qarsy shyqty. «Óitkeni, – dedi ol, – orta sharua, qalyng búqara erteng ózimiz de tәrkige týsemiz be dep sekem alady. Sovet ýkimetinen shoshynady». Rasynda da, solay bolyp shyqty.
«Berse qolynan, bermese jolynan». Halyq maly tartyp alyndy. Halyq kóship kele jatqan jerine kýshtep qondyryldy. Ne suy, ne nuy, ne baspanasy joq shólde mal týgil, adamdar qyryla bastady.
1930 jyly ashtyqtan 313 mynnan astam adam óldi. 1931 jyly onday ólim 755 myngha jetti. 1932 jyly 769 mynnan astam adam óldi nemese ata qonysyn tastap kóship ketti. Ashtyq, indet jәne basqa joqshylyqtar saldarynan tolyq emes derekter boyynsha 1 million 750 myng qazaq nemese auyl halqynyng 40 payyzy tikeley shyghyngha úshyrady… Tek 1930 jylghy qantardan 1931 jylghy mausym aralyghynda 280 mynnan astam qojalyqtan 1 mln 70 mynday adam kóship ketti (M.Qozybaev, I.Qozybaev, Qazaqstan tarihy, «Atamúra» baspasy, A., 1993,112-b).
«Joldas Goloshekiyn» atalatyn kiyiz ýili qalashyqtar qanyrap bos qaldy. Qalada da, dalada da alba-júlba, ash-jalanash bosqyndar kóbeyip ketti. Bayaghy qoghamdastyrylghan 40 million mal jem-shóbi, su-suany, kýndelikti kýtimi bolmaghandyqtan, jappay aq sýiekke úshyrap, 1932 jyldyng ayaghynda onyng tórt milliondayy ghana qaldy. Ózegi talghan halyq, sirә, «asyra silteu bolmasyn, asha túyaq qalmasyn» degen goloshekinshildik úrandy naq osy tústa mәtelge ainaldyrsa kerek.
Halyqtyng jan dauysy
Qazaq halqynyng basyna tarihtan etnos retinde joyylyp ketu qateri tóngende, onyng azamat úldary bas kótere bastady. Goloshekinning jýgensizdigi jóninde Túrar Rysqúlov halyqtar kósemining atyna eki ret hat joldady. Sol tarihy kezendegi hal-ahual myna hattan aiqyndala týsedi.
«Qazaqstanmen kórshiles ólkelerge kóship barghandardyng jerlerinen shamamen alynghan songhy derekter boyynsha qazir: Orta Volgada – 40 myn, Qaraqalpaqstanda – 20 myn, Batys Sibirde – 50 myn, Qyrghyzstanda – 10 myn, Orta Aziyada 30 myng qazaq bar. Kóship ketushiler tipti Kalmykiya, Tәjikstan, Soltýstik ólke jәne basqa da alys jerlerge barghan. Baylar bastaghan halyqtyng bir bóligi Batys Qytaygha kóship ketken… Búl әdette jazdygýni jaqyn jerlerge jәne mal bar kezde bolatyn jay kóshu emes, edәuir dәrejede ash adamdardyng tamaq izdep bosuy edi.
Eldegi asharshylyq pen halyqtyng kýizelisin naqty derekter keltire otyryp, VKP (b) Ortalyq komiytetine hat joldaghan Gh.Mýsirepov, M.Ghataulliyn, M.Dәuletqaliyev, K.Quanyshev, E.Altynbekov siyaqty azamattar úzaq jyldar boyy qughyndaldy. Osy hattyng bes avtorynyng biri, 1937 jyly «halyq jauy» dep qamaugha alynyp, sottalghan, keyin atu jazasyna kesilgen Mansur Ghataullin sotqa tútylghandar oryndyghynda otyrghanda óz joldastaryn kórsetip bylay dedi:
«…Mynalar – halyq jaulary emes. Jau – menmin. Sondyqtan da meni sottandar. Biraq men de – halyq jauy emespin, halyq jaularynyng jauymyn. Al onday jau boluym 1932 jyly komandirovkamen Kentke (Qarqaraly manyndaghy eldi meken) kelgenimde bastaldy.
Mashinadan týstim, ainalada tiri pende kórinbeydi. Eshtene joq, úzynnan salynghan qora ghana túr. Esigin ashsam, ishinde ólikter jatyr. Ýlken qoranyng ishi qatar-qatar jinalghan mәiitterge toly. Keybir adamdardyng kózderi ashyq jatyr, biraq әne-mine óletini kórinip túr.
Ayghay-shudy estip, syrtqa shyqtym. Shashtary jalbyrap, kózderi qantalaghan, qoldarynda pyshaqtary bar әielder jýrgizushige tarpa bas salyp, ony bauyzdamaqqa әrekettenude. Áuege oq attym, olar túra qashty.
Jan-jaghyma kóz salsam, bir oshaqta ýlken qazan qaynap otta túr. Birdene pisip jatyr. Qaqpaghyn ashsam – qaynap jatqan sudyng ishinen jas balanyng birde ayaghy, birde qoly, birde ókshesi kórinedi.
Mine, sol kezden bastap men halyq jaularynyng jauy boldym» («Jalyn» jurnaly, 1993, №7,47-b.).
Soghan qaramastan Mәskeu men Almatygha qaray ashtyq turaly jedelhattar aghyla bastady. Qazaqstannyng týkpir-týkpirinen «Tezirek qol úshyn berinizder! Ózegimiz talyp, ashtyqtan ýzilip baramyz» degen sipattaghy hattar men sәlemdemeler qarday borap jatty.
Asharshylyqqa úshyrap, bosqyndyq kýy keshken halyqtyng osynau jan dauysyna Goloshekin qúlaq aspady. Qayta elinen, jerinen aughandardy «kolhozgha barasyn, ne ómirmen qosh aitysasyn» dep qorqytty. Áldeqalay kolhozdan ketpey ne túraqtap qalghan sharualargha alym-salyqty shekten tys kóbeytti. «Qaydan tapsan, onnan tap, qaptyng týbin qaq!» degen qiquly úran atarman-shabarmandardyng auzynan týspeytin boldy. Stalinshil jandayshaptar jazyqsyz jazalaudy kýsheytti. Olar eki sózining birinde momyn sharuagha «sosializm túsynda sottalmaytyn birde-bir adam bolmaydy» dep kókidi.
Múnday jaghdayda, әriyne, halyq Sovet ýkimetinen ýmit ýzdi. El Ózbekstangha, Qyrghyzstangha, Oralgha, Ombygha, Qúlyndy dalasyna, Astrahanigha, Edil boyyna qaray bet týzedi. Shekarada atysyp-shabysyp, qandy qyrghyngha úshyrap, Qytay, Aughan, Iran, Týrkiya asyp ketkeni qanshama.
1928 jyldan bastap jýrgizilgen kәmpeskeden keyin jalghasqan 1931-1932 jyldardaghy ashtyq, ýsti-ýstine salynghan salyq auyrtpalyghy halyqty ashyndyryp, narazylyq kóterilisterine jalghasty. Kenestik dәuirde «bandylarmen kýres» atalghan osy kezeng – halyq sanynyng kemuine soqtyrghan opattyng biri. Qazaqstanda 1929-1932 jyldary 372 kóterilis bolyp, olargha 80 myngha juyq adam qatysty. Ásirese, Sozaq, Shemonaiha, Búqtyrma, Yrghyz, Qazaly, Qarmaqshy, Samar, Abyraly, Shynghystau, Qastek, Balqash, Shúbartau, Manghystau jәne basqa audandarda sharua qozghalystary boldy.
Bas kótergen halyqqa ayausyz jazalau sharasy jýrgizildi. 1929-1932 jyldary iri kóterilister men tolqulargha qatysqany ýshin 5551 adam sottalyp, onyng 855-i atyldy. Jalpy alghanda, kýshtep újymdastyru kezinde 100 mynnan astam adam jazalandy («Aqiqat», 1994 jyl, №3, 12- b.).
Jazushylar B.Núrjekeev pen S.Elubaevtar asharshylyq jyldaryn publisistikalyq qyrynan zerttey kelip, qúrbandar sanyn 2 millionnan 3 milliongha deyin esepteude («Aqiqat», 1994 j., №3, 7-b.).
Mine, osylaysha, tarihta «Kishi Leniyn» bolghysy kelgen F.Goloshekin qazaq jerinde «Kishi Oktyabri» qyzyl qyrghynyn jasady. Asyra silteushiler, shash al dese, bas alatyn úrdajyq әreketter últymyzdyng ishindegi úlylaryn da, qarapayym júrtty da qyrghyngha úshyratty.
Oppozisiya liyderi Sәduaqasov
RKP (b) Qazaqstan ólkelik partiya konferensiyasy (1925 jyl, sәuir) halyq aghartu komissary Smaghúl Sәduaqasovty ólkelik partiya komiytetining buro mýsheligine saylady. Ol endi býkil Qazaqstan taghdyry ýshin jauap beretin biyik dәrejege ie boldy.
Birtútas Qazaqstan bolyp birikken respublikanyng oqu-aghartu isin jandandyru, jergilikti kadrdy tәrbiyeleu, mekemelerdi qazaqylandyru jәne taghy basqa tolyp jatqan memlekettik mәselelerding basy-qasynda Sәduaqasov jýrdi. 25 jasar jas jigit osynshama jauapty júmystardy ýlken qajyr-qayratpen atqara bastaydy. Áriyne, ol kezdegi respublika basshylary, әsirese, F.Goloshekin Smaghúldyng birbetkey, ójet, tura minezin jaqtyra bermeydi. Ásirese, onyng talas mәselelerinde bir aitqanynan qaytpaytyn prinsipshil qasaryspa minezi de oghan Goloshekinder tarapynan jaqsy ataq әpere qoymady.
S.Sәduaqasov pen F.Goloshekinning qatty ústasqan tórt mәselesi bolghan. Olar: birinshi – mekemelerdi qazaqylandyru, ekinshi – oqyghandargha kózqaras, ýshinshi – baylargha kózqaras, tórtinshi – ónerkәsipti damytu.
F.Goloshekiyn: «Qazaqylandyru júmysy partiyadan basqa mekemelerding bәrinde jýru kerek, partiyanyng qazaqylanuynyng qajeti joq, óitkeni partiya Rossiyaniki, onyng tili oryssha bolsa da jetedi», – deydi.
Al S.Sәduaqasov bylay deydi: «Partiya qazaq júrtshylyghymen júmys isteydi, qazaq kommunisterimen qarym-qatynasta bolady, ol nege óz júmysyn qazaq tilinde jýrgize almaydy?»
Osy kezde asa kýshti diskussiya tudyrghan mәselelerding biri – oqyghandar problemasy. S.Sәduaqasov: «Partiyada joq oqyghandar turaly bir ghana sayasat ústaugha tiyispiz. Olardyng bilimin paydalanuymyz kerek. Bizde Sovet túsynda bilim alyp, jogharghy oqu ornyn bitirgender әli az, oqu oryndarynda sabaq beretinderi joqtyng qasy. Sondyqtan óz mamandarymyz ósip-jetilgenshe, biz oqyghandardan mýldem bas tarta almaymyz».
F.Goloshekiyn: «Qazaqstanda jogharghy oqu ornyn ashudyng qajeti joq. Oqimyn deytinder Moskva, Leningradqa baryp oqysyn. Oqyghandar jastardy búzady, últtar alauyzdyghyn qozdyrady», – dep sandyraqtady.
Jiyrmasynshy jyldardyng orta sheninde «baylargha kózqaras qanday bolu kerek?» degen mәsele qayta-qayta kýn tәrtibine qoyylady. Goloshekinning «Kishi Oktyabri» qazaq qauymyn qanday kýige úshyratqanyn jogharyda aittyq.
Sәduaqasovtyng Goloshekinmen kelispegen taghy bir mәselesi – Qazaqstanda ónerkәsip oryndaryn ashu problemasy. Smaghúl Qazaqstan tónkeriske deyin Reseyge shiykizat beretin otar el bolsa, qazir de solay bolyp otyr deydi. Respublika óndirip otyrghan ónimning bәri ortalyqqa jiberiledi, óte arzangha satylady, eger ol ónimder jergilikti jerde óndeletin bolsa, Qazaqstangha pay shash etekten bolar edi deydi. Al Goloshekin bolsa oghan «Sәduaqasov Qazaqstandy ortalyqtan bólip alghysy keledi, Rossiyamen ekonomikalyq baylanysty mýldem ýzbekshi» degen aiyp taghumen boldy.
Goloshekin men onyng ainalasyndaghylardyng VI partiya konferensiyasynda Sәduaqasovty qughyngha úshyratyp, ony Qyzylordadan ketuge mәjbýr etti.
1928 jyly Smaghúl Moskvada oqyp jýrgende, Goloshekin ony tynysh qaldyrmay, instituttyng partiya úiymyna hat joldap, onyng mәselesin qaraudy talap etti. Sәduaqasov Qazaqstannan ketse de, Goloshekin onyng esimin jinalys sayyn atap, «sәduaqasovshinanyn» respublikagha qanday ziyan keltirgeni jayynda baybalam salyp jatty.
Sonymen, Goloshekin qazaqtyng eng bedeldi degen eki memleket qayratkeri – Súltanbek Qojanov pen Smaghúl Sәduaqasovty Qazaqstannan mýldem alastatty. Qaramaghyndaghy qazaq ziyalylaryna Goloshekin qatang qarady. Sәl únamasa boldy, júmystan bosata salatyn.
Alash arystaryn talqandau
1925 jyly 29 mamyrda IY.Stalin qazaq ólkelik partiya komiytetining burosyna ólkelik «Aq jol» gazetining ústanghan sayasy baghytyn aiyptap, arnayy hat joldady. Onda – gazette (IY.Stalin shatasyp gazetti jurnal dep jazghanyn eskertemiz) jaryq kórip jatqan maqalalardyng búl kezde shetelde emigrasiyada jýrgen M.Shoqaymen «ýndes» jәne pikirles ekenin, yaghny «alashordashyl, últshyl iydeyalardy janghyrtatynyn kórsete kelip, osynday kózqarastaghy partiyada joq intellegensiya ókilderin jastardy tәrbiyeleuge jibermey, negizinen oqu qúraldaryn jazu tәrizdi júmystarda ghana paydalanu qajettigin eskertti» (QR Preziydentining arhiyvi. 141-q. 479-is,1-2-paraqtar).
Kóp keshikpey-aq Stalinning osy kózqarasyn naqtylay týsken F.Goloshekinning ózi boldy. Otqa may qúighanday, «Stepnaya pravda» tәrizdi partiyalyq basylymdar Alash qozghalysyna qatysqan ziyalylardyng «últshyldyghyn» dәleldeytin maqalalardyng birinen song birin jariyalaugha kóshti. Osylaysha, Alash qozghalysynyng mýshelerin qughyndau bastaldy. Olargha qarsy úiymdastyrylghan alghashqy sot prosesi 1930 jylghy 4 sәuirde bolyp, OGPU-dyng ýkimimen 35 adamgha әrtýrli jaza taghayyndaldy. Dәlirek toqtalsaq, A.Baytúrsynov bastaghan on adam alghashynda ólim jazasyna kesilip, biraq keyin ol ýkim on jyldyq merzimge jazalau lagerinde otyrumen almastyryldy. 1932 jyly 28 aqpandaghy ekinshi sot prosesining ýkimimen Múhamedjan Tynyshbaev, Halel Dosmúhamedov, Jahansha Dosmúhamedov bastaghan Alash qozghalysy basshylarynyng ekinshi toby bes jyldyq merzimge Reseyding Ortalyq qara topyraqty oblysyna (qazirgi Voronej oblysy) jer audaryldy. OGPU-dyng osy eki ýkimi qúrbandarynyng tiri qalyp, elge oralghandary 1937-1938 jyldary týgeli derlik «últshyl» degen aiyppen atu jazasyna kesildi. Olargha negizinen «revolusiyagha qarsy qyzmet» degendi bildiretin 58-bap boyynsha aiyp taghyldy. Búlardyng bәri tanys esimder, qazaq halqynyng bolashaghy ýshin ayanbay qyzmet jasaghan elimizding maqtanyshtary edi.
El basyna qara búlt tóndirgen qazaq halqyn qyrghyngha úshyratqan, jerinen bezuge mәjbýr etken, últ arazdyghyn qozdyrghan, úlyderjavalyq shovinizmning otyna may qúighan qujaq – Filipp Isaevich Goloshekin Qazaqstandy segiz jyl sergeldenge salyp baryp, 1933 jylghy qantardyng 21-inde ornynan alyndy. Songhy sózinde de ol ózining býkil sәtsizdigin qazaq kommunisterine audarugha tyrysyp baqty. Ol qazaq kommunisterining bir tobyn eshqanday tәrbiyege kónbeytin, paydalanugha mýmkin emes, últshyl uklonister qataryna jatqyzdy. Ekinshi kategoriyasyn jaghdaygha qaray bet perdesin ózgertip otyratyn hameleongha tenedi. Álbette, ýshinshi top – óz qatelerin bir ghana Goloshekinge audarghysy keletin aramzalar. Demek, ol Qazaqstannan birde-bir ary taza kommunist kóre almaghan. Mәskeuge KSRO Halyq komissarlary sovetining janyndaghy memlekettik bas arbitri bolyp ketip bara jatyp ta, ózining osynau aram pighylyn jasyra almady.
Eldi qu taqyrgha otyrghyzyp, halyqtyng auzyn aigha qaratqan adam aqyrynda ózine layyqty jazasyn aldy. Ol 1942 jyldyng kýzinde atyldy.
1934 jyly VKP(b) Qazaqstan ólkelik partiya komiytetining birinshi hatshysy bolyp Levon Isaevich Mirzoyan saylandy. Últy basqa, nәsili ózge bolsa da, qasiretti kóp kórgen qazaq halqyna ol qoldan kelgen jaqsylyghyn ayamady. Sonau 1937 jyldyng súrapylynda jazyqsyz jazalanyp ketse de, kýni býginge deyin halyq ony «Myrzajan» dep ataydy.
Tileu Kólbaev, tarih ghylymynyng doktory, professor, QR gumanitarlyq ghylymdar akademiyasynyng akademiygi, QR Jurnalister odaghy syilyghynyng laureaty
«Alash ainasy» 30 mamyr 2009 jyl