1977 jyly qarasha aiynda «Bilim jәne enbek» jurnalynyng Bas redaktory Ábilhamit Marhabaev bólmesine shaqyryp alyp, Baukene - Bauyrjan Momyshúlyna habarlasyp, qyzyl әskerding qúrylghanyna 60 jyl toluyna oray maqala jazdyryp aludy tapsyrdy. Jýreksine Baukene telefon shaldym. Ar jaghynan tamaghynan emes, keudesinen shyqqan barlyghynqy dauys gýr ete qaldy. Búiymtayymdy aityp edim:
- Men jazushy emespin jәne maqala da jazbaymyn. Oiymdy auyzsha aitatyn qart jauyngermin. Men diktovka jasaymyn. Diyk-tov-ka! Ondaydy bilesing be, onda erteng saghat onda kelgin, - dedi búiryq raymen.
Biraq sol qarlyghynqy dauystyng ar jaghynan ózime tanys tentek meyirimdi angharyp qaldym. Qatal da qytymyr minezi turaly anyzdy kóp estip, órekpigen kónilim, nege ekenin bilmeymin, sol dauystan keyin tez basyldy. Erte oyanyp, qaghaz, qalamdy dayyndap, bir alyp, bir salyp jýrgende qoltanba alugha dayyndap qoyghan Baukenning qos tomdyq kitabyn úmytyp ketippin. Sonymen, aldyn-ala kelisim boyynsha qazirgi Tóle by kóshesining boyyndaghy ýiining aldyna baryp, on bes minuttay arly-berli toruyldap jýrdim de, tura saghat onda pәterining esigin qaqtym. Ar jaqtan keshegi tanys ta meyirimdi gýril estildi de, esikti ózi ashty.
- Assalaumaghaleykum! - dep ong qolymdy tósime qoyyp sәlem berdim.

1977 jyly qarasha aiynda «Bilim jәne enbek» jurnalynyng Bas redaktory Ábilhamit Marhabaev bólmesine shaqyryp alyp, Baukene - Bauyrjan Momyshúlyna habarlasyp, qyzyl әskerding qúrylghanyna 60 jyl toluyna oray maqala jazdyryp aludy tapsyrdy. Jýreksine Baukene telefon shaldym. Ar jaghynan tamaghynan emes, keudesinen shyqqan barlyghynqy dauys gýr ete qaldy. Búiymtayymdy aityp edim:
- Men jazushy emespin jәne maqala da jazbaymyn. Oiymdy auyzsha aitatyn qart jauyngermin. Men diktovka jasaymyn. Diyk-tov-ka! Ondaydy bilesing be, onda erteng saghat onda kelgin, - dedi búiryq raymen.
Biraq sol qarlyghynqy dauystyng ar jaghynan ózime tanys tentek meyirimdi angharyp qaldym. Qatal da qytymyr minezi turaly anyzdy kóp estip, órekpigen kónilim, nege ekenin bilmeymin, sol dauystan keyin tez basyldy. Erte oyanyp, qaghaz, qalamdy dayyndap, bir alyp, bir salyp jýrgende qoltanba alugha dayyndap qoyghan Baukenning qos tomdyq kitabyn úmytyp ketippin. Sonymen, aldyn-ala kelisim boyynsha qazirgi Tóle by kóshesining boyyndaghy ýiining aldyna baryp, on bes minuttay arly-berli toruyldap jýrdim de, tura saghat onda pәterining esigin qaqtym. Ar jaqtan keshegi tanys ta meyirimdi gýril estildi de, esikti ózi ashty.
- Assalaumaghaleykum! - dep ong qolymdy tósime qoyyp sәlem berdim.
- Kelgin! Sen meni qanaugha keldin. Sen mening ekspluatatorymsyn. Úqtyng ba? Men saghan uaqytsha baghynamyn. Úqtyng ba! Tórge shyq. Al endi jónindi ait. Meni kimning qanap otyrghanyn biluim kerek qoy. Úqtyng ba! Áytpese, rushyl shal eken dep qalarsyn. Men oghan jatpaymyn. Soghysta ru súraspaydy. Últyn súraydy, dinin súraydy. Ekeui de jón. Últyn súraghany - elin, jerin, tilin saghynghany, dinin súraghany - oqqa úshsam, auzyma iman salady dep dәmetkeni. Úqtyng ba!
Men ózimning Shynghystaudan ekenimdi aittym.
- Áy, bәibishe! Mynau tegin ekspluatator emes, meni synap ketetin qanaushy eken. Shәy qoy. Mynau Týlkibastyng qúrty men irimshigi. Úqtyng ba! Tezdetip dýkenge bar. Júmsaq aq sharap al. Al iske kiriseyik. Stiyline men jauap bermeymin. Ol sening júmysyn. Sen de bir enbektenuing kerek qoy. Ponyatno! Mynany alyp qoy. Ótirik maqtama. Ákeng soghysqa baryp pa edi? Tylovik pe? A, solay e, keshirgin. Jaz, - dep sharapty ózi qúya otyryp, shylymyn ýzdiksiz sora otyryp, әr sózin aityp otyryp qaghazgha týsirtti.
Arasynda: «Úqtyng ba?», «Ponyatno!», - dep aqyryp qoyady. Dauysy qatqyl bolghanmen meyirimdi, kókshildeu tartqan qarashyghynyng ar jaghynan ózimsingen meyirim angharylady. Tura әkemning osynday minezi esime týsip, eljirenkirey ezu tartsam kerek: «Nene jetisip otyrsyn?», - dedi. Men sebebin aityp edim, sәl bógelip qalyp, dauysyn qyrnap, tolquyn sezdirmey, qatansyghan dauysymen diktovkany jalghastyra berdi.
Ol diktovka sol qalpynda jurnaldyng 1978 jylghy №2 sanynda jariyalandy. Men bir jarym saghatqa sozylghan diktovkanyng mazmúnynan habardar etu ýshin jәne onda belgili sebeptermen qamtylmaghan qysqasha oy úshyghyn bildire ketemin:
- Qyzyl armiya - qyzyl gvardiya degennen shyqqan. Onyng mәn-mazmúny ýlken tariyh. Markstik-Lenindik iydeyanyng negizine qúrylghan erler armiyasy. Ony qúrghan qaruly kóterilisten jalghasqan úrpaqtar. Ekinshi tamyry - birinshi imperialistik soghysta jatyr. Eki soghystyng әskeri brataniyagha kóshti. «Soghys joghalsyn. Sen de kedey, men de kedey» - dep eki jaq qúshaqtasty. Eki jaghynda da diyzertirstvo bolghan. Maydandy tastap ketken. Polkovoy komiytet qúryp, sheshim qabyldaghan. Panfilov ta diyzertir bolghan, polkovoy komiytetting mýshesi bolghan. Keyinnen proletariat diktaturasy qúrylghanda eriktilerding qataryna alyndy. Olar ózining sayasy kózqarastaryn:
Smelo my v boy poydem,
Za vlasti sovetov.
Y kak odin umrem,
V boribe za eto, - degen lozungimen bildirgen.
Búl shtattaghy, nemese nayomnyy armiya emes, erikti armiya. Olar azamat soghysynda armiya bolyp tolyq qalyptasty. Deni qarapayym halyqtan shyqqan. Áskery bilimi bolmasa da, taptyq bilimi bolghan. Úsaq otryadtardan qúraldy. Mysaly, Budennyidyng armiyasy men Amankeldining jasaghy siyaqty. Ayttym ghoy, búl túraqty armiya emes, erikti jasaq. RKKA! Júmysshylar men sharualardyng qyzyl armiyasy! Men - olardyng qatarynan emespin.
1. Olardyng qúraluynyng basty sebebi - taptyq sanasy. Ony oyatqan bolishevikter partiyasynyng ýgit-nasihaty.
2. Túraqty armiyadan olardyng ereksheligi - taptyq sanada. Kapitalistik elde - nayomnyy armiya, biz ony ofiyserlik armiya deymiz. Onda dvoryandar men saudagerlerding balalary búiryq beredi. Eki tizgin, bir shylbyr solardyng qolynda bolghan. Biz «Otan ýshin!» - dep shabuylgha shyghamyz. Olar - soldattar, óz zamanynda: «Boje sarya sohraniy», «Za sarya, za otechestvo» - dep shoqynyp alyp shabuylgha shyqqan. Sovetskiy emes, Rabochaya - Krestiyanskaya Krasnaya Armiya. Onyng sanaty da, morali de, sayasy kózqarasy da - taptyq kózqaras. Onda naghyz shyndyq, turalyq bar.
3. «Ata-tegi», «ata joly» deytin qazaqta sóz bar. «Úyada neni kórseng - úshqanda eet alasyn» degen de qazaqta sóz bar. Dәstýr - tradisiya deytin sóz bar. Osy úghymdardyng tarihy manyzyn da, sayasy manyzyn da, dәstýrlik manyzyn da dúrys paydalana bilu kerek. Jastargha ruhany tәrbie beruding negizderi osy mәselede jatyr. Janaghy mәsele turaly tarihy dәlelder, mәseleler tolyp jatyr.
Qazaqta: «Qoyandy - qamys óltiredi, erdi - namys óltiredi» deydi. Namys pen ardyng orny erekshe. Namysty, arly adamdy tәrbiyeleu ýlken manyzdy nәrse. eet oryndy jetkize bilsek, adamdy tәrbiyeleuding qazirgi de, bolashaqtaghy da manyzy sonda jatyr, shyraghym. Al endi jastargha kelsek, olar kýresker, jauynger, enbekshil ata-analary ýshin namystanbay, maqtanuy kerek. Tek eet jetkize, úghyndyra bilu kerek. Al keybir solaqaylar týsindirem dep búzyp alyp jýr. Ata-babamyz nadan, soqyr, sauatsyz bolghan dep ottaydy. Búl baryp túrghan nadandyq! Namyssyzdyq! Úqtyng ba!..
Búl pikirlerding astary ashylyp aityla bermeytin kez. Ústazy Panfilovtyng әskery diyzertir ekendigi oghan deyin kópshilikke beymәlim bolatyn. Al diktatura turaly astarly emeurin de batyl oidyng qataryna jatady. Syilaghan sharaptyng songhy tamshylary tostaghangha qúiylghanda diktovka da bitti:
- Sen meni jaqsylap túryp ekspluatasiya jasadyn. Sharshadym. Úqsata alsan, osy da qajetindi óteydi. Tek ózime oqytpay jurnalyna basushy bolma. Ponyatno! Endeshe, alghyn! - dedi.
Súhbattyng ayaqtalghanyn resmy týrde estigen song men demimdi ishime ala otyryp batyldanyp:
- Professor Qayyrjan Bekhojin student kezimde: «Aldarynda qaryzdar edim», - eetash ardagerlerining arhiyvimen tanysuyma sebepker bolyp edi. Tipti, ózinshe emtihan da alyp edi. Sol izdenisti jalghastyryp jýrmin, óitkeni men de ústazyma qaryzdar edim. Qalamger Mamytbek Qaldybaevtyng aituy boyynsha, Siz Maghjan men Jýsipbekti kóripsiz. eet bilgim keledi, - degen uәj aittym. Qatty dauystap:
- Jýsipbekting aldynda men de qaryzdarmyn. Ol mening ústazym... Al Maghjannyng ajalyna sebepshi boldym ba? Dep oilaymyn,- dep úzaq oilanyp qaldy da, myna hikayany aitty.
- Múny jazba. Maghan emes, ózine sóz keledi. Alash kósemderining bәrine de aiyp taghugha bolady. Óitkeni, olardyng kenes ókimetin moyyndamaghany shyndyq. Onday kendik - demokratiyalyq elde ghana keshirimdi. Al bizde proletariat diktaturasy. Týsinding be, diktatura, proletariat diktaturasy! Al kez kelgen diktatura eshqashan ózining dúshpanyn keshirmeydi. Solardyng ishinde diktaturanyng ózi de kinә tagha almaytyn adamnyng biri - Jýsipbek Aymauytov. Mening úly ústazym. Men ol kisining aqtyghyna ant bere alamyn.
1927-1928 jyldary Shymkenttegi tehnikumda bizge qazaq әdebiyetinen sabaq berdi. Kәdimgi qarapayym qara shapan kiygen oshaqtan shyqqan. Onday adamdardy qazaq: «Segiz qyrly, bir syrly» - dep ataydy. Qoly bos kezde, keshke jaqyn shәkirtterding arasyna kelip әdebiyet turaly әngime aitatyn, әndi sonday naqyshyna keltirip oryndaytyn. «Eki jiyren» әnin Torghaygha atpen bara jatqanda shyghardym dep aitqany esimde. Muzykalyq aspaptarda, әsirese mandolindi óte sheber oinaytyn. Dombyrany ózi jasaytyn. Etikshiligi de keremet edi: «Jigitke jeti óner de kóptik etpeydi. Paydasy tiyedi»,- dep otyratyn. Qazirgi qazaqqa belgili adamdardyng ishinde Ábdildә Tәjibaev, Qúrmanbek Saghyndyqov ýsheumiz ol kisiden dәris aldyq.
Ol týsinispestik jaghdaydaghy jalamen ústaldy. Búl pikirimdi Qonaevqa da aitqanmyn. Jazuy óte әdemi bolatyn. Myna Ghabit Mýsirepov jazushylyqta sonyng jolyn ústanady. Aqtaugha úmtylyp jýrgen de sol. «Sozaqtaghy kóteriliske shaqyryp ýndeu jazypty. eet men óz kózimmen oqydym. Sondyqtan aqtaluy qiyn»,- depti Diymeken. Ghabit te eet alyp kórip: «Úqsaydy. Biraq ol emes. Men de sol kisining jazu ýlgisimen jazamyn. Sonda da aiyrmasy bar. Myna jazu ýlgisi onyki emes. Soghan eliktegen shәkirtterining biriniki boluy mýmkin»,- depti.
Al oghan kimdi sendiresin? Týbinde qayrylyp bir oralatyn kez tuady. Sondyqtan da sening olardyng múralaryn jinaqtap, derek terip jýrgening dúrys ta shyghar. Jýsipbek múghalim turaly aitarym osy, qaraghym. Al Maghjandy men kórdim...,- dep әngimesin odan әri jalghastyryp edi.
Orayy kelgende aita keteyin, keyin alash qayratkerlerining qauipsizdik komiytetining múraghatyndaghy Tergeu isimen tanysqanymda, oghan Tәjibaev degen student te kuәgha tartylypty. Alayda onyng kórsetindilerining «izi óshken» yaghni, keyin joyylypty. Tek aibaq-saybaq jazu mәnerining taby is qaghazdan bayqalyp qalady.
IYә, ózi ólse de Jýsipbekting sózi ólgen joq. Sózimen qosa múqym qazaqtyng jandýniyesin egiltetin «Eki jiyren» әni qaldy.
Onyn, Jýsipbekting asa sheber muzykant bolghanyn, alty-jeti әni bar ekenin Baukenning - Bauyrjan Momyshúlynyng esteligi de, Bektúr Jýsipbekúly Aymauytovtyng bizge bergen maghlúmaty da, Semeydegi kóz kórgenderding kuәligi de rastaydy. Oghan 1914 jyly Abaydy eske alu keshinde Jýsipbekting «Birjan men Saranyn» aitysyndaghy Birjan beynesinde sahnada óner kórsetui soghan dәlel. Sonday-aq, Jýsipbek Elebekov marqúm da «Eki jiyrendi» aitqanda, onyng ekinshi núsqasyn ýirengen auyl әnshisi Tolybaydyng taghdyryn sóz etkende Jýsipbekting әn shygharu qabiletin eske ala otyratyn. Sonyng ishinde dәleli anyghy «Eki jiyrennin»:
Kóshkende jylqy aidaymyn, ahau, dalamenen,
Saghynyp, sarghayamyn-au, sanamenen, - dep bastalatyn núsqasy.
Búl әndi Jýsipbek Aymauytov Torghaygha mal aidap bara jatyp, Terisaqqan ózenining boyynda tabyndy jusatyp jatqanda jolyqqan bir kelinshekke arnap shygharghany turaly estelikti bizge Baukeng - Bauyrjan Momyshúly ghana emes, jetpisinshi jyldardyng ayaghynda Qaliybek Quanyshbaev turaly kitap jazu barysynda әngimelesken Serke Qojamqúlov marqúm da aityp edi. Búl derekti júmbaq jymiysymen Ghabit Mýsirepov degdar da maqúldaghan bolatyn.
Al Qauipsizdik komiytetining maghlúmaty boyynsha: «Maghjan Bekenúly Júmabaevty atu jazasyna kesu jónindegi 1938 jyly 11-aqpan kýngi №377 sheshim 1938 jyly 19-nauryzda oryndalypty». Biraq ta el auzyndaghy anyz boyynsha Maghjan bertinge deyin «... tiri-mis» delinetin. Tipti men de Maghjannyng soghys ayaqtalghan song da tiri ekenine sendim. Senbeske amalym da joq boldy.
Bauyrjan Momyshúly (jalghasy): - Jýsipbekting aldynda men de qaryzdarmyn. Ol mening ústazym... Al Maghjandy men kórdim. Keyde Maghjannyng ajalyna sebepshi boldym ba? - degen de oigha kelemin.
Soghystan keyin men әskery akademiyada boldym. Biraq ta armiyanyng ózine súrandym. Novosibiri qalasyndaghy diviziya komandiyri etip taghayyndady. Birde Sovet Odaghynyng marshaly, armiya qolbasshysy әskery poyyzben Novosibiri vokzaly arqyly Qiyr Shyghysqa ketip bara jatqany, mening oghan jaghdaydy bayandauym turaly búiryq týsti. Vokzalgha keldim. Sibirding qysy qatty. Áskery sostav kelgenshe perronda ary-beri jýrdim. Kózim jýk pochtasyn qabyldaytyn qoymagha kirip-shyghyp, shanagha jýk tasyp jýrgen egde adamgha týsti. Týri aziat, aziattyng ishinde qazaq siyaqty kórindi. Qasyna baryp: «Qazaqpysyz?»,- dedim. Qazaq ekenin bilgen song jónin súradym. Sóitsem: «Sredy gor, sredy skal, Aleksandriya sentrali»,- deytin ataqty konslageriding jýgin tasidy eken. Aty-jónin aitqysy kelmedi. Sonyng arasynsha eki-ýsh eet kirip-shyghyp ýlgerdi. Dauysymdy qataytynqyrap súrap edim: «Jastar sender bilmeysinder ghoy. Men - Maghjan Júmabaev degenmin»,- dedi. Sol arada ózim oqulyqtan jattaghan «Shal» degen ólenin jatqa aityp berdim. Taghy da bir-eki jәshikti shanagha sap ýlgerdi: «Á, meni úmytpaghan ekensizder ghoy. Biledi ekensinder ghoy», - dep kemsendey sóilep, ózimdi súrady: «Á, Bauyrjan Momyshúly degen siz ekensiz ghoy. Estigemin. Bilemin», - dedi. Ótirik emes, shyn Maghjan ekenine kózim jetip, lagerining komandiyrin súradym. Sol arada poezd kelip, vokzal jabylyp, sart ta súrt bop ketti. Men de asyghys marshalgha raport beruge asyqtym. Jarty saghattan keyin janaghy jerge kelsem, әlgi shal ketip qalypty. Lageriding komandiyrin tanityn edim, qaladaghy әskery keneste kezdesip túratynbyz. Telefon shalyp, Maghjan - qazaqtyng ýlken aqyny ekenin, ony jenil júmysqa auystyruyn ótindim. Ol kelisti. Sodan arada ýsh-tórt ay uaqyt ótti. Áskery qarbalastan qol bosamady. Bir joly әlgi lageri bastyghyn Novosibiriskidegi әskery keneste kórip qalyp, ótinishimning ne bolghanyn súradym. Sonda ol: «Jerles aqynynnan aiyrylyp qaldyq. Sen tapsyrghannan keyin men ony jenil júmysqa hat tasushy etip auystyrghamyn. Kóktemde Enesay ózenining seni búzylghan kezde pochta tasityn qayyq audarylyp ketip, sugha ketti. Sýiegin taba almadyq»,- dedi maghan. Múnayyp men qaldym. Mine, mening Maghjannyng ólimine sebepshi bolmadym ba dep oilaytynym osy, qaraghym», - dep sózin ayaqtady.
Tәuelsizdik jyldarynda osy oqighany qalamger Mamytbek Qaldybaev ta gazetke jariyalady, basylymgha engizdi. Oqymysty aghamyzdyng Novosibirdi menzep otyrghany sol jariyalanym ba, joq, basqa basylym ba eken? Anyghy búl oqighagha óz basym kәmil sendim jәne jastyq ausarlyqpen Shәkәrim men Maghjan ekeuin basty keyipker ete otyryp, 1978 - 1979 jyly «Jer - besik» atty roman jazdym. Ol 1984 jyly jaryq kórdi. Sondaghy Enesaygha sugha ketip óletin Sarjan aqyn osy Maghjan edi... Endi, mine, ol oqighany taghy da bir eske aludyng reti kelip otyr.
IYә, shyndyghynda da anyzgha bergisiz aqiqat jәne estelik iyesi qanday senimdi adam. Qay shyndyqty qabyldaysyz, ony patsha kóniliniz bilsin. «Maghjan ólmepti!», - dep júmbaqtap emeurin tanytqanymyz osy oqigha edi. Maghjandy eske alghan sayyn «Kәmiylә» men «Yapuray» әnderi júmsaq múnymen jýrekti shymshylay syzdatyp jýrdi.
Esikten shygharyp salyp túryp Bauken: - Shybyndy zenbirekpen atatyn jón biletin, sózuar bir hatshylaryng bar edi, aman ba, qazir qayda ózi? - dedi.
Sonda ghana Baukeng meni baldyzsyratyp, Baqytjan aghamyzdyng naghashysynyng qataryna qosyp erkinsitip ústaghanyn bir-aq týsindim. Jón biledi degennen shyghady, 1972 jyly Abaydyng tughanyna 125 jyl toluyna oray Rymghaly (Núrghaliyev) men Oralhan aghalarymdy qara tútyp Qarauylgha mereytoygha keldim. Ol ózi bir saltanaty osy kýnge deyin úmytylmaytyn mereke boldy. Ghafiz Mataev aghamyzdyng da dýldýl shaghy. Kenes odaghynyng barlyq respublikalarynan qonaqtar kelgen. Sonyng ishinde Bauyrjan Momyshúly da bar. Qaytarda úshaqtyng ishinde Bәttash aghanyng aty janghyryqty da ketti. Rymghaly agha: «Odan bәri de shyghady. Onyng sheshendigin aitpanyz. Shybyndy pushkamen avtomatsha atady» - dep týsinikteme berip jatyr. Sóitsem, Baukendi kýtuge Bәttash agha bólinipti. Tura tabaq tartar kezde qoydyng basy joghalyp ketipti. Sheginetin jer joq. Bәttash agha Baukene qos tabaq tartqyzyp, ekinshisine tósetekti tútasymen saldyryp, batyrdyng aldyna qoyady. Erkeligi men minezi qatar jýretin Baukeng sәl tosansyp, qabaghyn shyta bastaghanda: «Siz siyaqty kәri kýieuge osy jambas ta jetedi, jezde. Jambas - batyrlyghynyz ýshin, tósetek - kýieuliginiz ýshin. Múny siz týsinedi dep istep otyrmyz» - depti. Sonda Baukeng myrs-myrs kýlip: «Ras, ras, kәri kýieumin. Kýieu týsken ýige bas tartpaydy. Qayran, jón bilgish Abay atamnyng túqymdary-ay!» - dep mәz bolypty. Baukenning menzep otyrghany da osy jay, al «sózuar baldyzy» sol kezdegi Oblystyq radio men teledidar komiytetining tóraghasy Bәttәsh Sydyqúly bolatyn.
Men de ol kisining jónin aittym. «Aman bolsyn!», - dedi Baukeng kýlimsirep, men de kýlimsirey qoshtasyp esikti japtym. Erteninde maqalasyn dayyndap, tanysyp shyghuyn ótingenimde: «Men qanaushyma senemin. Bayqaghyn», - dedi. Búdan keyin qanshama eet betpe-bet kelip, kópke, ne jeke bir adamgha arnaghan sózin tyndasam da, qaytyp tildesuge dәrmenim daualamady. Esikten shygharyp salyp túrghandaghy Baukenning sol meyirimdi janary men meyirimdi «gýrili» mening ansarymdy tolyq qandyryp edi. Sol әserdi esh búzghym kelmedi. Áli de sol әserim janym men janarymda.

«Týrkistan» gazeti