Ertegilerding bәri de jaqsylyqpen ayaqtalady. Kedergilermen alysyp-júlysqan keyipkerler eng aqyrynda barsha múratyna jetedi. Jetim jetiledi, jarly bayidy. Ketkening keledi, kemising tolady. Ertegi ayaqtalghan kezde jeniske jetken keyipkerlermen birge quanasyn. «Izgi niyetinnen ainalayyn, qazaq ertegisi!» - dep sýisinesin.
Ertegini zerttep, ghylymgha jol ashqan akademik Qasqabasov ta ertegining qaharmandary sekildi ómirding aluan týrli ótkelekterinen ótti. Qinaldy, qayysty, kýresti, tiresti, órledi, tórledi. Seyit aghanyng taghylymdy ghúmyrnamasynyng ózi izgilikti izdegen ertegige úqsaydy. Ertegining eng әdemisi de - osy. Sonymen bayaghyda Seyit degen óte elgezek, zerek te zerdeli bala bolypty...

Ýning ketpes qúlaqtan

Ghylym quyp, baqyt qondy basyna,
Jaqsy jandar serik boldy qasyna.
Kelip qapsyz attay jelip otyryp,
Jetpis degen er jigitting jasyna...
(Ádebiyet institutynyng foliklorynan)

Ertegilerding bәri de jaqsylyqpen ayaqtalady. Kedergilermen alysyp-júlysqan keyipkerler eng aqyrynda barsha múratyna jetedi. Jetim jetiledi, jarly bayidy. Ketkening keledi, kemising tolady. Ertegi ayaqtalghan kezde jeniske jetken keyipkerlermen birge quanasyn. «Izgi niyetinnen ainalayyn, qazaq ertegisi!» - dep sýisinesin.
Ertegini zerttep, ghylymgha jol ashqan akademik Qasqabasov ta ertegining qaharmandary sekildi ómirding aluan týrli ótkelekterinen ótti. Qinaldy, qayysty, kýresti, tiresti, órledi, tórledi. Seyit aghanyng taghylymdy ghúmyrnamasynyng ózi izgilikti izdegen ertegige úqsaydy. Ertegining eng әdemisi de - osy. Sonymen bayaghyda Seyit degen óte elgezek, zerek te zerdeli bala bolypty...

Ýning ketpes qúlaqtan

Ghylym quyp, baqyt qondy basyna,
Jaqsy jandar serik boldy qasyna.
Kelip qapsyz attay jelip otyryp,
Jetpis degen er jigitting jasyna...
(Ádebiyet institutynyng foliklorynan)

Atynyng qoyyluy da ertegi saryndas. Sheshesi bosanar aldynda әkesi týs kóripti. Týsinde ayan berilipti. «Balannyng atyn Seyit qoy!» - dep sybyrlapty bir dauys. Kәdimgi ertegilerdegi Ghayyp-eren, qyryq shiltenderding ýn qatatyny sekildi. Sodan Seyit atanghan. Biraq Sekeng ertegidegi basy ýlken balpanaqtay balalar sekildi kýn sanap ósip, besikke syimay ketken joq. Birge oinaghan balalaryna bayqamay qoly tiyip ketip, mert qyludan da aman. Óz retimen jetildi, óz jónimen erjetti. Sol әkesi búl tughan song kóp úzamay maydangha attandy. Sol ketkennen mol ketti.

Jas kýninen zerek bolyp ósti. Qúimaqúlaq, aitqan sózdi qaghyp alady. Naghashy atasy keremet súnghyla kisi. Baladan birdene shyghatynyn birden bayqady. Jasynan jyr jattatty. Qissa-dastandardy qúlaghyna qúidy. 1949 jyly búl shanyraqta bir ýlken qonyr kitap payda boldy. Syrtynda «Jambyl» degen jazuy bar. Atasy Jambyldyng jiyen qaryndasynan tughan. Sodan ba, әiteuir Jәkemdi qayta-qayta oqytty. Jatpay-túrmay foliklorlyq esep ýiretti. Sonyng biri - «Jýz qaz» degen esep. Mazmúny bylay. Áuede bir top qaz úshyp kele jatypty. Olargha jerde túrghan qaz: «Assalaumaghaleykum, jýz qaz!» - dep sәlem beripti. Jogharydan dauys kelipti: «Uaghalaykumassalam, bir qaz! Biz jýz emespiz. Osy tobymyzgha taghy osynday top qossa, oghan sonyng jartysyn, oghan sol jartysynyng jartysyn qossa, oghan sening ózindi qossa, jýz qaz bolamyz». Sonda «Aspanda qansha qaz úshyp kele jatyr?» - dep atasy búghan meyirlene kóz salady. Bala Seyitting miy ainalady. Birese aspangha, birese atasyna qaraydy. Olay sanaydy, búlay sanaydy, qazy qúrghyrdyng esebi shyqpaydy. Sóitse, bar-joghy 36 qaz eken ghoy. 36+36+18+9+1=100. Mine, tendeuding formulasyn bilmeytin qazaq osynday esep oilap tapqan. Múnyng bәri, әriyne, jas úlannyng oi-órisin qalyptastyrugha әser etti.
Qúimaqúlaq jiyendi ilim-bilimge qúlshyndyrghan naghashy atasy, әriyne, ol kezde keyin ataghy alty Alashqa mәlim bolatyn akademikti tәrbiyelep jatqanyn bilgen joq. Biraq onyng kózi qaraqty, sanasy sergek azamat bolyp qalyptasatynyn sezgen sekildi.
Sheshesi Áujan da halyq әnderin sheber oryndaytyn. Ásirese, «Qara­torghaydy» berile aitatyn. Sonyng bәri bala Seyitting zerdesinde sayrap túr.
Qarap túrsa, Seyitti naghashysy Ábdikerim Kempirúly foliklor әlemine jetelep әkelgen eken. Alghashqy ústa­zynyng әseri myqty bolghany sonshalyq, akademik Qasqabasov qazirgi kýni de key sәtte Kempirúlynyng kenesterin sanasynda janghyrtady. Jambyl atasynyng «Ýning ketpes qúlaqtan» dep jyrlaghany sekildi naghashysynyng qonyr dausy tipti jaqynnan estilgendey bolady. Qala akademiygi Qasqabasov «dala akademiygi» Kempirúlyn jii eske alady.

Ondasynovty izdegen óren

Oyynyzda maghyna bar, manyz bar,
Boyynyzda parasat bar, paryz bar.
Qazaghymnyng foliklory basqa emes,
Seyit agha, ózinizge qaryzdar...
(Ádebiyet institutynyng foliklorynan)

Búl da ýnemi atasynyng kólenkesinde jýretindey bosbelbeu bolghan joq. Maydangha attanghan әkeden erte ajyraghan song qatty shiray týsti. Ong men solyn tez ajyratady. Eshkimge esesin jibermeydi. Eluinshi jyldary Semey jaqtan Almatynyng irgesine kóship keldi. Sol tústa qalada әkesi soghysta ólgen balalardy oqytatyn mektep-internat bar edi. «Mening de әkem maydanda mert bolghan, ózim jetijyldyqty gramotamen bitirgenmin», - dep barsa, Shaghataev degen diyrektor oqugha almaydy. Saly sugha ketip, auylgha kele jatqanda óz mektebining diyrektory Smaghúl Múqanov jolyqty: «Áy, Seyit, ne boldy? Kónil-kýiing joq qoy...» Mektep-internatqa ilikpey qalghanyn aitty. «Nege almaydy ol? Sen Núrtas Ondasynovqa bar. Ol mektep senderge arnalghan». Ondasynov ol kezde Jogharghy Kenes Prezidiumynyng tóraghasy edi.
On tórt jastaghy bala Ondasynovtyng kensesin tauyp aldy da, tóraghanyng qabyldauyna jazylyp ketti. Ondaghylar «Eki aptadan song kel» dedi. Keldi. Esikting auzyn milisiya kýzetip túr. Qaltasynda aghash sapty bәkisi bar edi. Alma kesip jeytin. «Balam, qaltana bәki salyp jýr, er-azamatsyng ghoy», - dep naghashy atasynyng ózi aitqan. Ondasynovtyng kýzetshisinen qorqyp, sol bәkini ýiding syrtyna laqtyryp jiberdi... Ondasynov joq. Eldi Ámireev degen kisi qabyldap jatyr.
- Bala, sen dúrys kelmepsing ghoy, - dedi ol búghan. - Ády Shәripov degen Oqu-aghartu ministri bar. Men qaghaz jazyp bereyin. Sol kisining qolyna ústat, ainalayyn.
Qaghazdy ashyp oqyghan joq. Zaulap otyryp ministrlikke keldi. Esik aldynda jýrgen eresek jigitter kýledi. «Bala, sen de biz siyaqty oqu bitirip, júmys izdep jýrsing be?» - deydi. Múnyng olarda sharuasy joq. Ózi o bastan orysshagha tәuir. Ekinshi qabattaghy esikti ashyp: «Ministr qayda?» - dedi hatshygha. Hatshy qyz: «Ministr Aqtóbege issapargha ketti. Onyng ornynda orynbasary Ysqaqov bar. Eger qalasan, sol kisige jolyq. Biraq qazir ol kisining bólmesinde kollegiya bolyp jatyr», - dedi. Kollegiya degenning ne ekenin týsinbedi. Esikti shalqasynan týsirip, «Assalaumaghaleykum!» - dep kirip bardy. Ýstel jaghalay jayghasqan qaptaghan adam. Bәri búghan jalt qarady. Sóilep túrghan adam: «Bala, saghan ne kerek?» - dedi. Búl oghan Ámireev bergen qaghazdy úsyna qoydy. Ol oqydy da, hatshyny shaqyryp: «Kostenkogha ertip baryndar, búiryq әzirlesin», - dep tapsyrma berdi. Sәlden song ministrlikting mektepter basqarmasynyng bastyghy D.Kostenko qol qoyghan «8-synyp oqushysy S.Qasqabasov mektep-internatqa qabyldansyn» degen búiryqty qolyna ústap, qústay úshyp kele jatty. Internat diyrektory: «Saghan ne, qalalyq oqu bólimining búiryghy jetpedi me, ministrlikke túra shapqanyng ne?!» - dep búlqan-talqan boldy.
Seyit Qasqabasov sóitip aghysqa qar­sy túryp ýirendi. Maqsatyna jetu ýshin tabandy bolugha mashyqtandy. Qanday qiyndyq kese-kóldeneng úshyrassa da, ózi zerttegen ertegining sharshamaytyn-shaldyqpaytyn keyipkerleri siyaqty qaymyqpay kýrese biluge daghdylandy. Biraq qazir ol jolyndaghy bel-belesterdi bayaghyday búzyp-jaryp kete bermeydi. Bir kezde on tórt jasar bala Seyit erkin ótken esikterding aldynda akademik Qasqabasov keyde tosylyp qalady.

Súrasang familiyamdy - Qasqabasov

Bizder barda arta týser baghanyz,
Sózindi úghyp, salmaqtanar sanamyz.
Chlen-kordyng sharapaty tiyer dep,
Ár kýn sayyn qolynyzdy alamyz...
(Ádebiyet institutynyng foliklorynan)

Mektepte qazaq tili men әdebiyeti, tarih pәnderinen basqasynyng bәrin oryssha oqydy. Orys tiline jasynan óte beyim boldy. Búl da kóp mýmkindikterine jol ashty. Sonyng arqasynda qazir eki tilde birdey taza jaza beredi. Ghylymmen ainalysqan jyldarynda Mәlik Ghabdulliyn, Ysqaq Dýisenbaev, Ismet Kenesbaev syndy qazaqtyng myqty azamattarynyng tәrbiyesin aldy. Ghylymy jetekshisi Nina Sergeevna Smirnova - ózinshe bir әlem. Arghy-bergi ýlgili ýrdisterden nәr alghan aristokrat әiel. Ózi týgili, ýiindegi mysyghyna deyin kýndelikti tirshilik etu kestesimen jýrip-túrady. Hayuanattar turaly ertegini zerttegen Seyit aghamnyng búl mysyqtyng tirligine de eptep barlau jasap kórgeni bar. Nina Smirnova Sekenning kandidattyq dissertasiyasynyng birinshi tarauyn ýsh ret, ekinshi tarauyn eki ret jazdyrdy. Ýshinshi tarauynyng ghana alghashqy núsqasyn qabyldady. Sodan keyin ghana: «Mine, endi sen ghylymy qyzmetker boldyn», - dedi. Osynday qatal synnan ótti.
Sol Smirnova Seyitti úly Múhtar Áuezovke ertip aparyp tanystyrdy. Múhang foliklordy, onyng ishinde qazaqtyng qiyal-ghajayyp ertegilerin zerdeleuge talpynghan jas jigitke rizashylyghyn bildiredi. Ghúlamamen kezdeskende ózi de Qydyr kórgendey qatty quandy. Zerdeli zertteushi ghylymdaghy búdan bylayghy jetistikterining syryn Áuezovting aq tilegimen baylanystyrady. Býgingi ertegimizding әdemi túsynyng biri - osy.
1971 jyly Ghylym akademiyasynyng Qoghamdyq ghylymdar bólimshesining ghalym-hatshysy bolyp jýrgende «Qazaq SSR Ghylym akademiyasy Habarlarynyn» gumanitarlyq ghylymdar seriyasynyng jauapty hatshysy mindetin qosa atqardy. Bas redaktory - Ismet Kenesbaev. Eng bedeldi ghylymy basylymgha jariyalanatyn maqalalardyng bәri óz qolynan ótedi. Sol kezde ghoy Kenes Odaghynyng Batyry, әigili Mәlik Ghabdullinning mynaday eki jol shymshyma óleng shygharatyny:

Súrasang familiyamdy - Qasqabasov,

Beremin maqalandy tasqa basyp.

Seyit institutqa alghash kelgende Mýsilim Bazarbaev diyrektor edi. Jap-jas jigit. Ózi ajarly. Týsi suyq. Mәjilis jýrgizgende bekzattyghy sezilip túrady. Ol kezde búl aspirant bolatyn. KazPIY-ding ýsh studenti - Edige Túrsynov, Quandyq Mәshhýr-Jýsipov jәne búl óz oqu ornynyng aspiranturasyna qalghan-dy. Jeme-jemge kelgende filologtardyng ornyn himikterge berip jiberdi. Himiyalandyru mәselesi úrangha ainalyp túrghan Hrushevting zamany bolatyn. Edige Selinogradtyng medinstitutyna ketti de, Quandyq ekeui osy institutqa ornalasty. Shafyq Shókin josparsyz aspiranturagha qol jetkizip berdi. Seyit ertegini zertteuge kiristi. Al Quandyqtyng jetekshisi Qajym Júmaliyev, nege ekeni belgisiz, oghan Mәshekenning múrasyn taqyryp etip bergen joq. Ol kýndegi etika basqa ghoy, sóz bolady degen shyghar. «Otyzynshy jyldardaghy әdebiyettegi kolhozdastyru taqyrybyn alasyn», - dedi. Búl bir instituttyng kiyeli kezeni edi. Ghylymy keneste qasqayyp Sәbit Múqanov, Ghabit Mýsirepov, Ahmet Júbanov, Mәlik Ghabdulliyn, Esmaghambet Ysmayylov, Beysenbay Kenjebaevtar otyrady. Mýsilim Bazarbaevtyng túsynda auqymdy júmystar atqaryldy. Aytystyng ýsh tomdyghy, qazaq ertegilerining ýsh tomdyghy, әdebiyet tarihynyng alty kitaby, batyrlar jyrynyng ýsh tomdyghy, qazaqsha-oryssha sózdik әzirlendi. Ády Shәripov instituttyng materialdyq bazasyn kýsheytti. Zәky Ahmetov әdebiyet teoriyasyn zertteuge den qoydy. Arnayy bólim ashyldy. Sheriazdan Eleukenov pen Serik Qirabaev aqtalghan arystardyng múralaryn jaryqqa shygharugha kóp kónil bóldi. Sekeng solardyng әrqaysysynyng jaqsy ýlgilerinen ónege aldy. Al ózin instituttyng agha buyn ghalymdary ministrlikke hat jazyp, arnayy shaqyrtty. Kele sala birneshe til biletin jastardy júmysqa tartty. Qyzmetke kirisken song kóp úzamay sol kezdegi Mәdeniyet, aqparat jәne qoghamdyq kelisim ministri Múhtar Qúl-Múhammed: «Seyit agha, foliklordyng 100 tomdyghyn shygharsaq qaytedi?!» - dep baghaly úsynys aitty. Sonymen «Babalar sózi» degen seriyany bastap jiberdi. Ádebiyet tarihynyng 10 tomdyghyn shygharudy qolgha aldy. Institut qyzmetkerlerin jana derekter tauyp, janasha kózqaras tanytugha júmyldyrdy. Ádebiyet tarihynyng songhy kitaby 1967 jyly jaryq kórgen eken. Óner, muzyka taqyrybyna arnalghan irgeli zertteulerdi bastady. Serik agha kelgende institutta ózi qatarly ghalymdardyng birde-bireui qalmapty. Onyng esesine Qúday quat bergen agha buyn barshylyq. «Agha buyn aramyzda jýrgende әdebiyet tarihyn jazyp tastauymyz kerek» dep sheshim qabyldady. Solay boldy da. Salmaq solargha týsti. Ghylymy júmystyng deni aghalarymyzdyng kýshimen jazyldy. Kópti kórgen, әdebiyetimizding bar belesin bastan ótkergen kisiler. Jazghandary da sýbeli shyqty.

Ózaghannyng qayshysy

Qadirleysiz ar-aqyldy, úyatty,
Sondyqtan da әr isiniz ziyatty.
Seyit agha Qasqabasov degen sóz -
Tektilikting tólqújaty siyaqty.
(Ádebiyet institutynyng foliklorynan)

Ortalyq Komiytetke kelem degen oiynda joq-ty. Sekeng men Sekang bir-birine ýilespeytin eki týrli nәrse siyaqty edi. Memlekettik qyzmetke Ózbekәli Jәnibekov shaqyrdy. Qaramaghyndaghy qyzmetkerlerine talaby óte qatal boldy. Ózin de, ózgeni de ayaghan joq. Jazghan-syzghanyndy mindetti týrde kýzep-týzep, óz baylamyn aitatyn. Qolynan úzyn qayshysy týspeytin. Qiyatyn, óndeytin, jóndeytin. Aldyna qújat aparyp otyrghanda Ózekeng ýstelining tartpasynan jalandatyp qayshysyn shygharghanda qyzmetkerlerding jýrekteri su ete qalatyn. Osynyng ózinen jetkilikti tәlim aldy. Sol qayshy kóp nәrsege ýiretti.
Tәuelsiz Qazaqstannyng túnghysh Joghary attestasiyalyq komissiyasynyng tóraghasy bolyp bekitildi. Komissiya qiyn kezende qúryldy. Jasyratyny joq, «Múnday úiymnyng endi keregi joq. Búl - Kompartiyanyng oilap tapqany» degen pikirler kóp aitylyp jatqan kez edi. Birqatar sheneunikter «Halyqaralyq standart degen bar. Eshqanday qorghaudyng qajeti joq» degendi kóldeneng tartty. Sodan 13 europalyq elding tәjiriybesi zertteldi. Halyqaralyq standart degen joq bolyp shyqty. 11 elding mekemesi birlesip, qauymdastyq qúrdy. Shtab-pәteri Almatygha ornalasty. Tóraghasy Sekeng boldy. Kandidattyq pen doktorlyq dәreje, dosenttik pen professorlyq ataq sol kýiinde qaldyryldy. «Jalpy, kandidat degenimiz ne? Búl - kóne latyn tilinen engen sóz. Rim memleketi túsynda Parlament mәjilisinde sóileushiler aldyn ala tapsyrys beretin bolghan. Sóileuge niyet qylghan kisige appaq kiyim kiygizedi. Oghan bir ay uaqyt beredi. Eger osy bir ay ishinde oghan eshkim shirigen júmyrtqa, qiyar, pomidor laqtyrmasa, qysqasy, kiyimin bylghamay, appaq kýiinde saqtasa, tribunagha shyghyp, sóileuge mýmkindik alady. Sәl qara daq týsse, sóiletpeydi. «Kandidat» - «aq kiyim kiygen adam» degen sóz. Búl ghylymdaghy tazalyq degen úghymmen de astasyp jatyr», - deydi ghalymnyng ózi.
Seyit agha óz túsynda qorghau tәrtibin biraz jenildetuge kýsh saldy. Qoldan jasalghan týrli kedergiler kóp edi. Sonyng bәrin alyp tastaugha tyrys­ty. Akademiyalyq instituttardyng gha­lymdarynyng qúqy joghary oqu oryn­darynyng ghalymdarynyng qúqymen tenestirildi. Akademiyada qyzmet isteytin ghylym doktorlarynyng professor ataghyna tezdetip qol jetkizuine mýmkindik jasaldy. Búryn búl qiynnyng qiyny edi. Akademiyadaghylargha eski ýlgidegi agha ghylymy qyzmetker deytin ghylymy ataq beriletin. Sony joydy. Búl ýshin tek qana elding alghysyn aldy.
Sóitip, ony Ózaghannyng qos qarys qayshysy tek qaghaz-paghazdyng artyq-auys túsyn ghana emes, ómir tәjiriybesinde bayqalghan qajetsizdeu nәrselerdi de qyrqyp-qyrnay týsuge baulydy. Sondyqtan Sekeng osy aghasyn oigha alsa, esine onyng úzyn qayshysy qosa týsedi.

Taghylymdy újym, tanymal basshy

Zerttediniz anyz qalmay, jyr qalmay,
Kim-kimdi de qabyldaysyz búldanbay.
Búl qazaqtyng supermәdeniyeti
Ózinizding boyynyzda túrghanday!
(Ádebiyet institutynyng foliklorynan)

Seyit Qasqabasov diyrektor bolyp kelgende men sol Ádebiyet jәne óner institutynda qyzmet isteytin edim. Qazaq әdebiyetining tarihy bólimin úzaq jyl basqarghan Shәmshiyabanu Sәtbaeva apay bas ghylymy qyzmetkerlikke auysyp, óz ornyna meni úsynghan. Sóitip, instituttyng eng jas bólim mengerushisi boldym. Basqa bólimning basshylary - ataghy jer jarghan kisiler. Serik Qirabaev, Zәky Ahmetov, Sheriaz­dan Eleukenov, Júmaghaly Ysmaghúlov, Baghybek Qúndaqbaev...
Óstip jýrgen kezimizde diyrektorymyz Shәkir Ybyraev ayaqastynan Týrkistandaghy halyqaralyq qazaq-týrik uniyversiytetining prorektory qyzmetine auysyp ketti. Ornyna «qazir Astanada qyzmet istep jýrgen akademik Seyit Qasqabasov keledi eken» degen әngime guildep túr. Soghan quanyp, shattanyp shauyp jýrgen el. Áriyne, ol kisini syrtynan jaqsy bilemiz. Enbekterimen birshama tanyspyz. Ómir boyy osy institutta istepti. Akademiyalyq ýlgidegi myqty ghalym. Eki tilde jazyp, elge tanylghan Edige Túrsynov ekeuining esimin keyingi buyn auyzdan tastamaydy. Asa tanymal azamat. Memlekettik syilyqtyng laurea­ty. Újym diyrektorlyqqa sonday asa be­deldi adamnyng kele jatqanyna mәz bolady da. Shynymdy aitsam, óz basym búghan onsha quana qoyghanym joq. Birinshi­den, ózimdi qyzmetke qabyldap, bólim mengerushiligine taghayyndaghan Shәkir aghamnyng jayly minezine ýirenip qalghan edim. Ekinshiden, ýielmeli-sýielmeli tórt balamdy asyrau ýshin taghy bir-eki jerde qosymsha qyzmet isteytinmin. Óitkeni instituttyng jalaqysy jartymsyz. Soghan Shәkir agham týsinistikpen qaraytyn. Al myna akademik Qasqabasovtyng týsi suyq, ómiri týksiyip jýretin kisi. Búl ondaygha kendik kórsetetin adamgha úqsamaydy. Onyng ýstine... Bir ret Almatyda Ortalyq Komiytet ghimaratynyng aldynda kórgem. Baspaldaqtan abaylap basyp, aqyryn ghana týsip kele jatyr eken. Keudesinde Memlekettik syilyqtyng laureatynyng belgisi. Aghamyzdyng búl marapatqa jana ghana ie bolyp, ataghy dýrildep túrghan kezi edi. Amandasyp, qol sozyp edim, samarqau ghana aldy. Jete tanymasam da, qazaqtyng iri azamattarynyng biri ghoy dep, «Agha, syilyghynyz qútty bolsyn!» dep edim, ernin jybyr etkizip, «rahmet» degendey boldy. Týsi sonday yzgharly. Qúddy bir men oghan Memlekettik syilyqqa úsynylghan kezde dauys bermey ketken adamday jaqtyrmay qarady. Birtýrli bolyp qaldym. Keyin ózimdi-ózim júbattym. Ataqty akademik Qasqabasov ózi tanymaytyn bozókpe jurnaliske endi qaytip qarauy kerek? Ózime de obal joq, syilyghymen qúttyqtap jyrpyldap nem bar edi?! Búl jaytty kóp úzamay úmytyp ta ketkem. Qasqabasov institutqa diyrektor bolyp kele jatyr degende esime sap ete qalghany. Jas zertteushiler arasynda «Keybir iri ghalymdardyng enbekterin ghana oqyp, ózin kórmegen jaqsy» degen sóz bar. Sol sekildi bitimi bólek ghalym Seyit Qasqabasov institutqa kelse, әiteuir bir mazasyzdyq әkeletin sekildi kórindi de túrdy.
Sóitip jýrgende Sekeng bir kýni bir dissertanttyng qorghauyna keldi. Ýziliste ýzengiles dos Amantay Shәrip meni oghan tanystyrdy. «Osylay da osylay. Búl da men siyaqty jas doktor. Osynda bir bólimdi basqarady». Qasqabasov «bolsa qayteyin» degendey samarqau kóz tastady. Sol bayaghy týksiygen týr. Sol bayaghy ónmeninnen ótetin suyq kózqaras. Qolyn da salqyndau úsyna saldy. Únatpaghan adamnyng keypi. Taghy da kónilim pәseyip qaldy.
Sodan Sekendi instituttyng diyrek­torlyghyna taghayyndap jatqan kezde bórkin aspangha atyp shattanghandargha onsha qosyla qoymadym. Aldynda minezi jayly, onyng ýstine ózimdi óte jaqsy kóretin Baltabay Ábdighaziyev agham da diyrektorlyqqa talpynyp jatyr eken dep estigenmin. Baltabay agham da qyzyq ózi. Bәsekege týsken song jenetin bolyp bir-aq týspey me eken. Ózi Shәkir aghamnyng dosy edi. Ozyp shyqsa, jaqsy-aq bolatyn edi. Myna Qasqabasov bәrimizdi qyratyn shyghar endi...
Joq, olay bolmay shyqty. Bir qaraghanda jýzinen yzghar esip túrghan sekildi kórinetin Sekeng qayyrymdynyng qayyrymdysy eken. Tilge kelip, sóilese bastasan, yzghary men múz-qary erip sala beredi. Aqkónil agheden adamgha ainalady. Bәrimizdi birden bauyrgha tartty. Kóp úzamay meni bólmesine shaqyrdy. Bayaghy suyq kózqarastyng izi de joq. Jýzi jaydary, meyirban Qasqabasovty birinshi ret kórdim sonda.
- Ejelgi әdebiyet bólimin ashyp, mengerushilikke ózindi bekiteyin dep otyr­myn, - dedi ol. - Qay qyzmetkerdi alghyng keledi, ony ózing shesh. Jastardy kóbirek tart. Institutqa jana tynys beru kerek bolyp túr. Sening de jetekshi bolatyn kezing keldi. Ózine aspirant al. «Habarda» isteydi ekensin, júmysyndy jalghastyra ber. Qayta sonyng dúrys. Myna shanyraqtyng júmysyn jaqsylap nasihattau kerek.
Oibay, mynau sol Qasqabasov pa?! Ne degen jaqsy adam... Bayaghy salqyndyghy mýlde sezilmeydi. Maghan meyirlenip qaraydy. Ara-túra «aynalayyn», «qalqam» dep qoyady. Sol kezde Qasqabasov turaly qiqy-jiqy oilarym ýshin eptep úyalyp otyrdym.

Janany jatsynbaytyn jan

Basshymyz dep, aghamyz dep sengemiz,
Jolbasshy dep sonynyzdan ergemiz.
Jaqsy aghany jyluymen jebegen,
Aman bolsyn Tamaraday jengemiz!
(Ádebiyet institutynyng foliklorynan)

Men oghan Qazaq últtyq uniyversiy­tetining shyghystanu fakulitetining sol jylghy týlekterin ertip әkelip, shetinen tanys­tyra bastadym. Ejelgi әdebiyetti zertteuge til biletin jastar ynghayly edi. Qyz-jigitterding kóbisi jartusyz jalaqygha kelisti. Qinalyp ketip qalghandary da boldy. Qiyndyqqa shydaghandar maqsatyna jetti. Aqjigit Álibekúly Mәmlýk qypshaqtary dәuirindegi әdebiyet núsqalaryn, Tórәli Qydyr orta ghasyrlardaghy diny әdebiyetterdi, Múhit Salqynbaev qazaq-arab әdeby baylanystaryn, Gýlnar Qúrmanghaly Ahmet Iýginekiyding «Aqiqat syiyn», Baljan Toekina Babyr múrasyn zerttep, kandidattyq dissertasiya qorghady. Ejelgi әdebiyet tarihy jan-jaqty qyrynan zertteldi.
Seyit agha jenil yumorgha beyim. Jastargha jarasymdy qaljyng aityp, janyn sergitedi. Birde Ejelgi әdebiyet bólimine qyzmetke alynatyn Aqjigit Álibekúlynyng qújattaryn alyp kirdim. Sekeng Aqjigitting ómirbayanyna shúqshiyp qarap otyryp:
- Mynauyng jas emes pe? - degeni.
- Endi uniyversiytetti biyl ghana bitirgen bala... «Jastardy tart» degen óziniz ghoy.
- Áy, sonda da... tym jas qoy mynau...
Týk týsinsem búiyrmasyn. Seyit agha ómirbayannyng alghashqy sóilemin kórsetip, qulanyp kýledi. Sóitsek, әlgi alanghasar Aqjigitim «1977 jyly tudym» degenning ornyna «1997 jyly tudym» dep qate jazyp qoyypty. Sol kýni Seyit aghanyng búiryghymen kishi ghylymy qyzmetker bolyp qabyldanghan «tym jas» Aqjigit keyin ghylymy qyzmetker, agha ghylymy qyzmetker, ghalym-hatshy, jetekshi ghylymy qyzmetker satylarynyng bәrinen ótti. Qazir ol - diyrektordyng orynbasary, Seyit aghanyng senimdi qolghanaty. Kóne týrki әdebiyeti mәselelerin zerttep, doktorlyq dissertasiyasyn jazyp jýr. Qiyndyqqa shydap, maqsatqa jetuge ýndeytin bizding ertegi-әpsanamyzdyng taghy bir taghylymdy túsy, mine, osy.
Seyit aghanyng úiymdastyrushylyq ýrdisteri tek jastargha ghana emes, ja­sa­mystargha da erekshe serpin berdi. Ins­tiy­tuttyng aqsaqaldarynyng biri, tanymal gha­lym Múhamedrahym Jarmúhamedov jasy jetpis beske tayaghanda doktorlyq diys­sertasiya qorghady. Múhang men basqaratyn Ejelgi әdebiyet bóliminde qyzmet isteytin. Úzaq jyl boyy doktorlyqpen sharuasy bolmay jónimen jýrgen aghamyzgha jiger berip, qúlshyndyrghan ózimiz edi. Endi doktorlyq qorghap bolghan song tezdetip professorlyq ataq alyp beruding qamyn oilastyra bastadyq. Onyng ýstine aqsaqaldyng mereytoyy jaqyndap kele jatty. «Toyyna júrt jiylsyn, Keudene núr qúiylsyn. Jigit jasy jetpis bes, Bizderge de búiyrsyn!» - dep ólendetip otyryp, Múhannyng qúndy qújattaryn alyp, diyrektorgha kirdim. Sóitsem, Seken:
- Aghang keshe ghana qorghaghan joq pa, tym erterek emes pe? - dep qaljyndap qoyady. Al ózi aqsiya kýlip, qajetti qaghazdargha qol qoyyp berdi.
Seyit agha janany eshqashan jatsynbaydy. Ýnemi tyng pikir aitady. Oi-tújyrymdary óz buynynyng ústa­nymdarymen oraylas kele bermeydi. Kerisinshe, ol qazirgi zamannyng ynghayyna beyimdeledi. Onyng barshagha belgili ghylymy enbekteri bir-birimen jýieli jalghasqan «Zolotaya jila», «Janazyq», «Elzerde», «Oyóris», «Altyn jylgha», «Oy-sana» atty kitaptaryna engizildi. Akademikting ghylymy әlemi - óz aldyna bólek bir әngime.

* * *

Toqtanyz, әpsanamyzdyng eng bir tәtti túsynan attap kete jazdappyz ghoy. Qazaq ertegisi «sodan sol bala erjetti, jar sýidi, bala-shaghaly bolyp, barsha múratyna jetti» dep ayaqtalmaytyn ba edi?! Seyit agha ómirine әr, tirshiligine nәr bergen Tamara degen tamasha jeneshemiz ekeui baqytty ghúmyr keship keledi. Ónegeli әke, abyroyly ata. «Atasyna keldi de, Súrady sәby nemere: Jaqsy degen nemene, Jaman degen nemene?» degen әigili ólenning keyipkeri sekildi úrpaghynyng әr saualyna asyqpay jauap qaytarudan sharshaghan emes.
Sonymen bizding Siz turaly әngime-bayanymyz osymen tәmam. Al Sizding әdemi erteginiz ayaqtalmasyn, agha!

«Ana tili» gazeti