«Qazatomónerkәsip» Últtyq Atom Kompaniyasy AQ Basqarma basshysy Núrlan Qapparovtyng kenetten kelgen qazasynyng jay-japsary turaly óz derekkózderine silteme jasap zakon.kz sayty  jazdy.

Qapparov Dubaydan SA942 reysimen 26 nauryz kýni 13.40-ta Beyjinge kelgen. Ony atalghan kәsiporynnyng Beyjindegi filialynyng diyrektory Ashyqbaev pen Beysenov esimdi azamat qarsy alghan. Qonaqýige barar jolda týski as ýshin olar Szinbao restoranyna toqtaghan. Dastarhangha otyrar aldynda «Qazatomónerkәsip» basshysy әjethanagha shyqqan. Ony tehnikalyq qyzmetkerler 14.20 uaqytynda  bayqap medisinalyq qyzmetti shaqyrtady. 14.27 minutta medisinalyq qyzmetkerler oghan  jýrek kardiogrammasyn jasap, jýregining toqtap qalghany turaly habarlaghan. Jýrekke massaj jasap, týrli sharalar qabyldaghanmen nәtiyje bermegen. 14.33 uaqytynda aimaqtyq Chaoyang emhanasyna jetkizilgen Qapparovtyng 14.50 minutta qaytys bolghany turaly habarlanghan.

Qapparov myrza shetelge saparlarynda jeke kýzetsiz jýre bergen eken. Búl saparynda ol Beyjinge Qazaqstannyng resmy delegasiyasy qatarynda kelgen.

Garvard uniyversiytetining Dj. Kennedy atyndaghy Joghary basqaru mektebin bitirgen, mamandyghy boyynsha injener-ekonomist, memlekettik basqaru magistri Núrlan Qapparov ótken jyldyng tamyz aiynda «Qazatomónerkәsip» basshysy bolyp taghayyndalghan edi. Búl qyzmetine deyin QR Qorshaghan ortany qorghau ministri(2012 jyldyng qantarynan 2014 tamyzyna deyin) bolghan ol býgin 45 jasqa toluy tiyis edi.

«Qazatomónerkәsip» AQ (Qazaqstannyng últtyq atom kompaniyasy) — Qazaqstannyn uran jәne ózge metaldardy eksporttau jónindegi últtyq operatory. 1997 j. 14 shildede qúrylghan kompaniyanyng 100% aksiyasy memleketke tiyesili. Býginde әlemdegi uran qajettiligining 38% in qamtamasyz etetin iri ónerkәsip bolyp sanalady.  «Qazatomónerkәsip» jarghysyna say Aksionerlik qoghamnyng Diyrektorlar kenesining sheshimderi basqarma basshysynan biyik túrady. 2009 jyly 22 mamyrdan bastap byltyr Energetika ministri qyzmetine taghayyndalghangha deyin «Qazatomónerkәsip» kompaniyasynyng basshysy bolghan Vladimir Shkolinik qazirgi kýnde atalghan kәsiporynnyng diyrektorlar kenesining tóraghasy.

«Qazatomónerkәsip» dese elding esine aldymen oralatyn esim Múhtar Jәkishev. Býginde týrmede otyrghan eks-basshy alghash ret 1998 jyly kampaniyagha basshy bolyp taghayyndalghan. «Mýlikti iyemdenip, para alghany ýshin» 2010 jyly 14 jylgha sottalghan ol, 2012 jyly ekinshi qylmystyq is boyynsha 10 jylgha bas bostandyghynan aiyryldy. Ol qamaugha alynghan merzimde júbayynyng tútqyndaluy, ózinning týrmede soqqygha jyghyluy turaly aqparatpen qatar, byltyr qayyn atasyna qaraqshylyq shabuyl jasalghany turaly da aqparattar taralghan bolatyn.

Núrghaly Núrtay

Abai.kz