Seysenbi, 26 Qarasha 2024
Qogham 9241 1 pikir 21 Nauryz, 2015 saghat 00:26

PUTINNING OIY ORTAQ VALUTA GhANA MA?

Euraziyalyq ekonomikalyq odaq elderi Memleket basshylarynyng Astanadaghy aqyldasuynan keyin qoghamda qyzu talqygha týsetin taqyryptyng da tiyegi aghytylyp sala berdi. Osyghan deyin әrәgidikte aitylyp jýrgen ortaq aqsha ainalymyna qatysty sybys shyndyqqa ainalatyn týri bar...

Aqordada ótken Qazaqstan, Belarusi jәne Resey memleketteri basshylarynyn kezdesuinen keyin orys elining basshysy Vladimir Putin shetin oy aityp qaldy. «Ortaq ekonomikalyq kenistik aumaghynda biringhay aqsha ainalymy jýiesin qúru turaly aitatyn uaqyt jetti dep oilaymyn. Qazirgi jaghdaygha biz iyq tirese otyryp jettik, aldaghy kýnderdegi qiyndyqtargha da qarsy kýsh biriktire alamyz. Biz óz aimaghymyzdaghy monetarlyq sayasatty ýilestiruimiz kerek. Valutalyq odaqqqa ainaludyng alghysharty dayyn boldy dep esepteymin..» degen Putinning sózining astarynda EAEO elderining qarjy naryghynda oryn aluy yqtimal tótenshe oqighalardyng súlbasy jatqanday. Biraq, Resey basshysynyng búl sózine qatysty bizding Elbasy men Lukashenko tarapynan naqty qoldau da, týbegeyli qarsylyqta bildirilmedi. Demek, aldaghy uaqytta qarjy mamandarynyng tarazygha salyp talqylaytyn mәselesi shash etekten bolmaqshy.

Jalpy, Astana tórindegi kezdesude әlemdik daghdarystyng әseri men qarjy naryghyndaghy qúldyrau turaly az aitylghan joq. Sonyng bir dәleli retinde Núrsúltan Nazarbaevtyng myna bir sózin eske týsirelik:

- Qazirgi daghdarys ol әsirese ónirlik, jәne de әlemdik bolyp tabylady. Onyng tuyndauyna bizding energiya tasymaldaushylar men tauarlargha baghanyng kýrt tómendeui әser etti. Osyghan baylanysty Euraziyalyq odaqta da tauar ainalymy tómendedi. Biz búnday tәuekelder boluy mýmkin ekenin bildik. Osy orayda bizding maqsatymyz tiyisti kelisimder jasap, bizding ýkimetter iskerlik týrde barlyq is-qimyldardy talqylaugha negizdelui kerek. Mening oiymsha, 2015 jyly Euraziyalyq ekonomikalyq odaq ýshin ýlken tәuekelder men syn-qaterler bar,-dedi Qazaqstan basshysy.

Demek, Nazarbaevtyng boljamdy sózining astarynda әli ayaghynan tolyq túryp ýlgermegen ekonomikalyq odaq ýshin monetarlyq sayasattan búryn, tauar ainalymy men óndiristik órleudi jolgha qoidyng manyzdylyghy kórinis tauyp otyr. Tek, qazirgi jaghdayda odaqtastar arasynda aiqyn basymdyqqa ie bolyp otyrghan Reseyding әlemdik geosayasy jaghdaygha yqpaly men Putinning liyderlik ambisiyasy ony oilaugha múrsha bere me?

Qalay bolghanda da Qazaqstan Europa men teniz qúrlyghy elderi ýshin aimaqtaghy ekonomikalyq kóshbasshy bolyp qala beretini anyq. Biraq, mәsele «dollar gegemoniyasyna» kelip tireletin bolsa, elimiz týbi bir tandau jasaytyny taghy aiday aqiqat. Tipti, Últtyq ekonomikany dollarsyzdandyrudyng kýn tәrtibine qayta-qayta kóterilui men ol isting jeke adamdardyng qaltasyndaghy «kók qaghazgha» qatysty qatang talap qongmen bastaluy túrghyndardan búryn eldegi biznes-elitany alandatyn siyaqty. Dәl osy kýpti kónil ýstinde Putinning ortaq jana valuta (eger de ol eski tanys rubli bolsa she?..) engizu turaly úsynysy otqa may qúighany anyq. Jәne kórshi el basshysynyng oiynda tek ortaq aqsha ghana túr ma? Onsyz da tútynu naryghy ortaq elderding keleshektegi iyq tirese damuyna shekara baghandary kedergi bola bastasa qaytemiz?.. Mýmkin búl әreketter «Tәuelsizdikke qater tóndiretin kez-kelgen úiymnan bas tartamyz...» degen Elbasy sózining is jýzine asyrylatyn kezeni jaqyndap kele jatqanyn bildiretin shyghar...

Iya, barlyghyn uaqyt kórsetedi!

Qalmahanbet MÚQAMETQALIY.

Abai.kz

1 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1535
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3315
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 6019