Senbi, 23 Qarasha 2024
Dәstýr 10367 0 pikir 20 Nauryz, 2015 saghat 10:05

«Qazaq» gazeti: NAURYZ – QAZAQShA JYL BASY

Nauryz — qazaqsha jyl basy. Búrynghy kezde әr elde nauryz tughanda meyram qylyp, bas asyp, qazan-qazan kóje iship auyldan-auylgha, ýiden-ýige jýrip kәri-jas, qatyn-qalash bәri de mәz bolyp kórisip, aralasyp qalushy edi. Búl kezde ol ghúryp qazaq arasynda qalyp bara jatqan sekildi, nauryzdyng qay aida, qay kýni boluy haqynda әr týrli sóilenedi. Bireuler nauryz marttyng birinde, ekinshiler toghyzynda keledi desedi, hәr júrttyng belgisi kýnde jana jyl tuady, eski jyl bitip, jana jyl bastalghanda: «is jana jyl qayyrly bolsyn, jana baqyt kәsip bolsyn» — dep qúttyqtasady, ol kýndi meyram qylyp shattyqpen ótkizedi. Rustyng jana jyly qys ortasynda, naghyz saqyldap túrghan suyqta keledi, bizding Jana jylymyz — Nauryz marttyng basynda bolsyn, ortasynda bolsyn, әiteuir martta keletin bolsa, shyn maghynasymen Jana jyl dep aitugha layyq. Kýn jylynyp, qar erip, jan-januar jazdyng jaqyndaghanyn sezip kónildengen kez. Sharua adamdarynyng beynetten qoly sheshilip, alty ay baqqan aryqtaryn ýmitti kýnge jetkizip demalyp otyrghan kez. Aghash, shópter qar astynan silkinip shyghyp, gýldenip jasarugha dayarlanyp, kýn de qystay bir býiirlep jýruin qoyyp joghary kóterilip, býtin ghalamgha núryn shashyp ýisizdi ýilimen tengerip, bay men jarlygha birdey sәule beruge túrghan kez. Mine, tabighattyng osynday kónildi ózgeristerining kezeninde bizding Jana jylymyz Nauryz tuyp, ata ghúrpymyzdy úmytpay, belgili bir kýndi basy qylyp alsaq únamdy is bolar edi.
Osy turaly biletin adamdar «Qazaqqa» jazsa eken, bizding Jana jyl — Nauryz anyq jyldyng qay aiynda hәm qay kýninde bastalady. Biz oqushylarymyzdy Jana jylmen qúttyqtaugha Nauryzdyng anyq qay kýni tuatynyn bile almadyq, ghafu ótinemiz.


«Qazaq», 1913, № 15, 9 mart

(Maqala M. Áuezov atyndaghy әdebiyet jәne óner institutynyng ghylymy qyzmetkeri Jylbek Senbekúlynyng facebooktegi paraqshasynan alyndy).

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3236
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5377