«Qazaq eli...maqsatyna jetu ýshin eng әueli ózining últ ekenin bilip, últtyghyn tanyp aluy kerek»

Smaghúl Sәduaqas, últ ziyalysy.

(1900-1933j.j.)

Últ degenimiz – basqalargha tәueldi bolmaghan jәne ózining birynghay mýddesi bar halyqtar jiyntyghy. Ruhy biyik, namysy myqty últ qana tilin, dinin, mәdeniyetin, dәstýrin damyta alady. Al, ruhy tómen halyq tilinen aiyrylyp, dinnen bezip, ózge diny iydeologiyasyna úshyrasa, onda tobyrgha ainalyp ózinen kýshti basqa halyqtyng qúramyna sinip ketedi. Alayda, jeri joq, memleketi joq últtar da ómir sýre beredi, biraq tili men dini saqtalmaghan últ óz bolmysyn saqtay almaydy.

Osy jahandanu dәuirindegi qazaq halqynyng bolashaghy qanday bolmaq jәne syrtqy kýshterge qarsy qoyatyn ruhany auyzbirshiligimiz qanday dengeyde? Anyghyraq aitqanda qazaq iydeyasy qanday bolu kerek degen súraq songhy kezde oilandyruda. Býkil adamzatty din tәrbiyeleydi, odan asqan tәrbie qúraly oilap tabylu mýmkin emes. Eshbir din - últtyq mýdde men mәdeniyetti joqqa shygharmaydy jәne oldardyng ornyn almastyra da almaydy. Qanday din bolmasyn últ iygiligine, el birligine qyzmet etedi. Egerde din jәne últtyq, qúndylyqtar bir-birine qarsy qoyylyp, últtyq qúndylyqtar jýruge jaramay óriste qalghan aqsaq toqtynyng hәli siyaqty bolsa, onda óskeleng úrpaqty memleketshil retinde tәrbiyeleuge qiyngha soghady. Qazirgi tanda últtyq iydeologiyalyq baghdardy ornyqtyru jolynda últ tarihy, ruhaniyat tarihy, din tarihy qúndylyqtaryn janghyrtuymyz kerek. Diniy-últtyq biregeylenu mәselesi qazaq últynyng tanymy men taghdyry túrghysynan taldau kerek. Halqymyz eshqashan últtyq mýdde men diny mýddeni bólip qaraghan emes.

Sayasattanushy Aydos Sarymnyn: «Ózing aldymen-qazaqpyn, sosyn-músylmanmyn» degen qazaq jastary eshqashan ózge elding mýddesi ýshin qiyanatqa, ólimge barmas edi. Býgingi ekstremistik iydeyagha tótep bere alatyn jalghyz iydeya, jalghyz kýsh bar. Ol qazaq útshyldyghy, memleketshildigi...» degen pikiri óte oryndy aitylghan. Qoghamdaghy radikaldyq iydeologiyagha qarsy túratyn kýsh “Atameken”, “Ana tili”, “Qazaqstannyng últtyq mýddesi” t.b. siyaqty qasiyetti úghymdar ol bizding qazaqy músylmandyghymyzda jatyr. Yasauy babamyzdyng jan tazalyghy men ar týzeytin ghylymyna negizdelgen últtyq jәne ruhany qúndylyqtarymyzdy janghyrtyp, olardy ghylymy jýiesine engizip keninen nasihattau arqyly radikaldyq iydeologiyagha tosqauyl qoigha bolady. Árbir adamzat din arqyly qoghamdy týzetemin dep emes, din arqyly óz jan dýniyemdi tazartamyn degen niyette bolsa, sonda ghana qoghamda túraqtylyq bolar edi.

«Barma maghan bir syn?» - dep,

«Ústaghanym qay din?» - dep,

Oylamaydy: «Kimmin?» -dep,

Jýregining toty bar - dep Shәkәrim atamyzdyng aitylghanday әr adamnyng ózining kemeldenu sharty bolu kerek. Al, adamnyng kemeldenu sharty degenimiz – әueli ózindi tәrbiyeleu, ózine syn kózben qarau ústanymy arqyly halyqqa qyzmet etuine jәne qoghamnyng damuyna at salysu. Qoghamdaghy adamzat ózining býkil damu barysynda ruhany kemeldenudi maqsat tútu kerek. «Kemel adam» barlyq qoghamgha, barlyq dinge tәn nәrse. Óitkeni, ruhany túrghydan kemeldengen adam din túrghysynan alsaq, kýnәdan pәk bolu, zang túrghysynan alsaq, qylmystan aulaq bolu, ol eng izgi adamgershilik múrattardy kózdeydi, adamzat qoghamynyng ortaq iygiligine, joghary ruhaniyatqa qyzmet etedi.

Ókinishke oray, Abaydyng «Ystyq qayrat, núrly aqyl, jyly jýrekgimen» ghúmyr keship jatqanymyz shamaly. Demek, Allany tanu ýshin jýrek, kónil qajet-aq. Árbir qazaqtyng boyynan Qúdaydy tanyp, ilim jinap, bilgenindi ait degen ústanymdar tabyluy tiyis dep oilaymyn. Hәkim Abaydyng «Áueli ayat, hadis sózding basy», «Allanyng ózi de ras, sózi de ras», «Aqyl, qayrat, jýrekti birdey ústa, sonda tolyq bolasyng elden bólek», «Payda oilama, ar oila», «Talap qyl artyq biluge», «Ghylym tappay maqtanba» degen asyl oilary últtyq dýniyetanymy men adamnyng ruhany mәdeniyetining damudyng negizgi sharttary bolyp tabylady. Mine osy tereng oilar qazaqtyng «tolyqqandy adam bolu» iydeyasy dep qarauymyz kerek.

F.gh.d, professor Mekemtas Myrzahmetúly aghamyzdyng «Abayda tanylmaytyn dýnie bar. Ol oishyldyng dýniyetanymy. Ókinishke oray, bizding filosoftar Abaydyng dýniyetanymyn ashyp bere almay otyr. Bizdegi filosofiya materializmning jolymen damyghandyqtan Abaydyng dýniyetanymyn týsinu mýmkin emes. Sebebi, Abaydy tanyp bilude markstik modeli emes, shyghystyq model kerek» - degen pikiri shyghystyq yaghny músylmanshylyq jolmen oilanbayynsha Abaydyng astarly oilaryng tereng tanyp bile almaymyz. Sonday-aq M. Áuezovting bir enbeginde: «Abaygha shyghystan kirgen búiymdardyng basy Islam dini» degen pikiri de naqtylay týsedi.

Qazaqtyng «tolyqqandy adam bolu» iydeyasy Jýsip Balasaghúnnyng «jәuәnmәrttilik ilimi» men Ahmet Yasauiyding «hal iliminen» nәr alyp, XIX ghasyr sonynda Hәkim Abay arqyly dýniyege keldi. Ghajap zor ruhany qúbylysqa ainaldy. XIX ghasyr sonynda Abay negizin salghan tolyq adam ilimining mәn-maghynasyn ashyp, ghylymy túrghydan negizdey otyryp jýielense, býgingi teris pighylgha toytarys berer ruhany quat kýshine ainalar edi. Yaghny Shәkәrim babamyzdyng armandaghan «Ar ghylymy oqylsa», adamzat balasy adamshylyq jolyna baghyt almaq degeni.

Teologiya jәne filosofiya ghylymdarynyng doktory Dosay Kenjetay aghamyz Yasauiyding «hәl ilimi» turasynda: «Yasauy ilimi-qoghamdyq әleumettik yntymaq pen birlikke úiytqy bolatyn danalyqtyng keni. Yaghni, onyng ilimi adamdar arasyndaghy ózara teng súhbattyn, bauyrlastyqtyn, mahabbattyng diny ruhany ústanymdaryn qamtityn bir tútas tújyrymdamalar jýiesi bolyp tabylady» - dep týrki halyqtarynyng ruhany ózegi, onyng ishinde qazaq halqynyng diny tanymynyng qalyptasuy Yasauy ilimi arqyly negizdelgen.

Áz. Payghambarymyz «Kimde-kim ózin-ózi tanysa, sol óz Rabbysyn da tanidy» degen ósiyetine say, qazaq babam «Ózin-ózi biylegen el baqytty, ózin-ózi tanyghan er baqytty» degende el men erding baqyty egizdey aitylyp, el baqytynyng shartyn egemendikpen, al er baqytyn ózin-ózi tanu arqyly ruhany kemeldikke jetuimen baylanystyruy airyqsha nazar audarghan. Demek, dinning ruhany mәdeniyet әleuetine nazar audaryp, dindi ruhanilandyruymyz qajet. Sebebi, artta qalghan kenes ókimeti de qazaq halqynyng ruhany dýniyesine zor ziyan keltirgeni bәrimizge mәlim.

Qay zamanda, qay kezde bolmasyn, aqiqatty aitudyng basty qúraly – til ekeni dausyz. Din mәselesin til mәselesinen bólek qarastyrmauymyz kerek. Til men әdebiyet arqyly, dәstýrli ruhany qúndylyqtar tiriledi. Demek, últtyq ruhaniyatty til jasaydy. Óitkeni últtyq ruhaniyattyng asyl múrasy halyq auyz әdebiyeti, anyz-әpsanalar, tarihy jyrlar, ghashyqtyq jyrlar, batyrlar jyrlary, túrmys-salt jyrlary jәne maqal-mәtelder bolyp tabylady.

15-ghasyrdan bastap, 20-ghasyrgha deyin ómir sýrgen aqyn-jyraular «Eldik sana» el men erdin, er men dinning arasyn jalghaytyn kiyelikti jәne de Qúrannyng «kemel adam qalyptastyru missiyasyn» nasihattaghan. Jyraulardyng dýniyetanymynda Alla bir, Payghambar haq jәne Qúran shyn dep týsindiriledi. «Bismillәh dep bayandayyn hikmet aityp», «Jat ettim auzyma alyp bismillәni», «Iman keltir әueli Alla bir dep», «Áueli sóz bastayyn auzubilla», «Ólende bismilla etpek búiryq joq» - dey kele jyraulardyng basty erekshelikteri – alghashqy sózderin «Allanyng atymen bastap», Qasiyetti Qúran ilimi men Payghambardyng ósiyetterinen nәr alghan. Týrki tildes halyqtary, onyng ishinde qazaq músylmandyghynyng diny tәjiriybesin qalyptastyrghan tarihiy túlghasy Ahmet Yasauiyding «Diuany hikmeti» jәne de N.Rabghuziyding «Qissa ul-әnbiyasy», Imam Rabbaniyding «Mәktubaty», J. Rumiyding «Mәsnauiyi» әdeby shygharmalaryn tereng mengergen. Aqyn S. Seyfulinning «...Qazaq arasynda jazba әdebiyetin taratqan – Týrkistannan shyqqan qojalar. Ol kezde qazaqtyng arasyna kóp taralghany – Qoja Ahmet Yasauiyding kitaby» - degen tújyrymy arqyly әdebiyettegi janrlardyng qalyptasuyndaghy jәne dýniyetanymdyq qabattardy anyqtaudaghy Yasauiyding hikmet dәstýrlerining manyzdylyghyn anyq kórsetken.

Ghylym jýiesindegi jogharghy jәne orta oqu oryndarynda fakulitativ týrinde ótiletin «Dintanu negizderi» sabaghyn sayasi, әleumettik-gumanitarlyq ghylymy baghytyndaghy bilim alatyn barlyq mamandyqtargha mindetti pәn retinde mindetteu kerek. Jastargha tolyqqandy mәlimetter berilip otyrsa, últ tarihy men ruhany әlemining tútastyghy, memleket pen din arasyndaghy zayyrlylyq ústanymy, diny tanym men ghylymy tanym arasyndaghy tepe-tendigi, qazaq halqynyng músylmandyq bolmysy, ruhany qúndylyqtardyng tereng sabaqtastyghy men tamyrlyghy jóninde shynayy, dúrys týsinikter qalyptasar edi. Hәkim Abay aitqanday: «...adam balasy adam balasynan aqyl, ghylym, ar, minez degen nәrselermen ozbaq» - dep adamnyng ruhani, ishki jan-dýniyesining baylyghy da nazardan tys qalmau kerek.

Qazirgi tanda dintanushy ghalymdar men QMDB qyzmetkerleri tarapynan jastardyng dәstýrli diny sanany qalyptastyruyna jәne de qazaq halqynyng músylmandyq diny tanymyn, diny tәjiriybesin ghylymy aspektimen baylanystyra otyryp, kóptep aitu kerek. Qazirgi tanda dinning tek formalyq jaghyna mәn berip, mazmúnyn nazardan tys qaldyryp, din turaly úghymdy taryltu, onyng ómirshendigin, iykemdiligin qoldan qúldyratu bolyp shyghady. Óitkeni jastarymyzdyng diny sanasy dúrys qalyptaspauy jәne diny qúbylystardy bir jaqty dogmattyq túrghyda qabyldauy, arab elding mәdeniyetine elikteui qazaq qogham ýshin ýlken qauip dep bilemin. Búl qauipting aldyn alu ýshin tek qana dúrys baghytta iydeologiyalyq júmys jýrgizu qajet. Demek, radikaldyq iydeologiyasynyng eng jaghymsyz yqpaly dәstýrli ruhaniy-diny qúndylyqtardy ydyratu arqyly diny sanany ózgertude. Últtyq sananyng jat iydeyalargha aldanuynan últtyng qorghanys qabileti әlsireydi. Últ tragediyasy týisik pen sananyng ajyrap qaluynan tuyndaydy. Din men dәstýrding arasyn aiyryp, bir-birine qarsy qoigha baghyttalghan әreketter últ bolmysyn ekige jarudyng amaly retinde qauipti.

Qazaq halqy islam dinin týbegeyli qabyldaghanymen, basy býtin arabtanghan joq. Hanafiylik-Maturidiylik mektepterdi ústanghan qazaq júrty óz bolmysyna say qabyldaghan. Al, qazaqtyng keybir salttary men ghúryptary Qúranda joq nemese islamgha qayshy dep ýkim shygharu qazaqtyng dәstýrli diny tanymyna qayshy ekendigi qarapayym halyq, jastardyng kópshiligi týsine bermeydi.

Egerde ózimizding diny sanamyzdan ajyraytyn bolsaq - onda últtyq ruhtyng jútauy, últtyq bolmystan aiyryludyng basy emes pe? M.Áuezovtyn, “...qazaq bolashaghyn oilasa, besigin týzeui kerek” degen qaghidany mýldem úmytqan siyaqtymyz.

Bahtiyar ALPYSBAEV,

Taraz memlekettik pedagogikalyq instituty «Dintanu ortalyghynyn» qyzmetkeri, dintanushy.

Abai.kz