Qanday ghajap qazaghymnyng dәstýri,

Tektileri búzghan emes esh biri.

Biraq sózden bastau alar qastyghy,

Bir-aq sózben bekemdeler dostyghy.

Býgingi sóz tobyq jayly jasyrghan,

Shyn oqigha estigen sol dosymnan.

«Elin tapqan» bala kezgi birge ósken,

Sol «tobyghyn» súraghany tosynnan.

...Qatar ósken dostar edi tebisip,

Sәl kórmese saghynysar kórisip.

Ardaqtapty ata-baba dәstýrin,

Tobyq «jasyryp» әzildeser kelisip.

Búl dәstýrde adaldyq bar, tektilik,

Jәne qajet asa saqtyq, eptilik.

«Kәne mening tobyghym ber» dese,

Bergening jón meyli tamaq jep túryp.

Meyli qayda, kýn be, týn be, bәribir,

(Súra Alladan jәisiz sәtti әri qyl?!).

Úsyna alsang biyik sening mәrteben,

Bere almasang «beysharasyn» әri «qúl».

Qútylugha qúldyghynan sol jannyn,

Tәrk etuge tiyistising «bar maldy».

Az degende at mingizip qútyldyn,

Maldy qoyshy, anghaldyqtan aldandyn.

Jenilding be, ótersin-au paryzdy,

Kim arqalap jýrsin sol bir qaryzdy.

Tobyq oiyny jalghasady әri qaray,

Shyn dostyqtyng kuәgeri tәrizdi.

Endi Siz de úsynasyz shyn dosqa,

(Emen-jarqyn shalqityn sәt bir basqa).

Tobyq alghan «tomsyrayyp» jýredi,

«Tobyq» súrap sýrinter dep «búl qasqa».

Ontayly sәt izdeysing de, «qúlatar»,

«Jalghyz oghyn» qansonarda bir atar.

Qúlasa da attan, qúlamaghan saltynan,

Tekti qazaq, malyn qiyar bir otar.

Shalqyp jýrer bar dep, joq dep toryqpay,

Bizding qazaq jýre almaytyn qaghytpay.

Bar mәsele tobyq bergen bauyrda,

Qútylarsyng syiyn berip tobyqtay.

Qayta oralsam, dosym aitqan, «anyzgha»,

(Balamaghyn Nauryzdaghy uaghyzgha).

Ata-saltym jat jerde de aspandap,

«Tobyq» oiyny ilindi alghash auyzgha.

Osynau sәt, osynau sәt ghalamat,

Jer degening shynymen de «domalaq».

Isker dosym nemis dosyn izdepti,

Qiyr shette jatqan elge bara qap.

«Nemis-qazaq» qarq-qarq kýlip, qarsy alyp,

Bas úsyndy qazaqshalap mal soyyp.

Esine aldy sonau ghajap kýnderdi,

Janaryna jas ildirdi tamsanyp.

Ilki sәtte búryldy da dosyna,

Kóterilip kónilining hoshy da.

Qayda mening «tobyghym» dep súrady,

Qalay ghana kelgen osy Oy basyna?!.

«...Tauyp bersem, túlpar týgil, tayyng joq,

Qaytara almay qalmaghyn dos, uayym jep...»

«Salttan qúlap kórgemin joq» dedi ol da,

Auladaghy «mersedesim» dayyn dep.

... Mine dosym, sol bayaghy tobyghyn,

Bir sen ýshin qanshama jyl «qorydym».

Tekti qazaq sen ekensin, shynymen,

Saghan degen saghynysh búl bauyrym.

Qaytsanshy dos, qazaghyna eline,

Dostarynnyng qontalsyp túr tóri de.

Bas qosamyz bayaghyday bәrimiz,

Jiyi-jii eske alamyz Seni de...

Eline qayt... sen jenildin, men jendim,

(Men de Ózinnen san jenilip kórgenmin).

Qol ústasyp qaytayyqshy auylgha,

Qúday qoldap, izdep bәlkim kelgenmin...

Búl da bәlkim Alla aldynda bir mindet,

Aytu paryz tughan jerge jýrgin dep...

...Qimay-qimay qoshtasypty, jengen dos,

Dos syilaghan «mersedesin» tizgindep...

Abai.kz