Seysenbi, 26 Qarasha 2024
Ádebiyet 18388 1 pikir 10 Nauryz, 2015 saghat 11:27

Tolqyn QABYLShA. JER MEN KÓKTING ARASYNDA SEZIM JÝR...

Tolqyn Qabylsha – «Shabyt» halyqaralyq shygharmashylyq festivalining jýldegeri. «Janymmen jalghyz keshkem mún» jyr jinaghynyng avtory. 
Ólenderi «Órkeniyet» baspasynan shyqqan «Alashtyng jas túlpary»
atty respublikalyq aqyndar antologiyasyna engen. Respublikalyq «Qazaq әdebiyeti», «Jalyn», «Ýrker» basylymdarynda jii jaryq kórip túrady. Respublikalyq, oblystyq jyr mýshayralarynyng jýldegeri. Birneshe ólenderine belgili sazgerler Sәbit Qorabaev, Indira Elubaevalar әn jazyp, «Kýz keude», «Jadymda», «Ghajayyp kýnder» atty әnderi tyndarman qauymnyng súranysyna ie bolyp jýr. Býgingi kýni, jyrlary qazaq radiosynyng lirikalyq saghattarynan oqylyp túrady. «tolkyn.com» avtorlyq saytynyng iyesi.

TANSÁRI

Tanghy shyqtar.

Tamasha sәt. Tansәri...

Aray tannyng ashylghan tús ansary.

Aqsha búlttyng aiqara ashyp qúshaghyn...

Jyr oqydyn,

janyng sony ansady.

Tylsym ólen.

tamsandyryp túmany.

Tau suynday móldir jany jylady.

Jyr oqydyn,

tabighat túr yntyzar.

Tamshy jyrdan tarqaytynday qúmary.

Kóktóbening kýn sýigendey kók belin.

Jyr oqydyn,

kýlim qaqty kóktemim.

Kókoraygha kýn shuaghy oiysty,

Keziktirip quanyshty kóp kerim.

Jyr oqydyn,

kýn kerildi quanyp.

Kýn kerilse, jaz keleri búl anyq.

Kóp kýtkendey, aishuaqty mezgildi

Qaraghay túr kәri jýzi quaryp.

Kerimsal jyr,

kórkem ýnmen ýndesip.

Kókjiyekten bara jatty múng kóship.

Bәrin qoyshy, men baqytqa keneldim,

Qapiyada shyn aqynmen tildesip.

IZDEYMIN NEGE MEN SENI?

Sermelgen sayyn 
uakyttyng sensiz semseri.
 
Sarnaydy kónil, basady bir múng enseni
 
Súp-suyq kýnnen, selt etpes sonau qaladan,
 
Izdeymin nege men seni?
 

Qol búlghap kóktem, 
jaz bolyp ailar jylystap,
 
Qoshtasyp kýzben, qyraugha túndy kýmis baq.
 
Qantaryn kýtken qapersiz myna kósheler,
 
Shashady qardy uystap.
 

Súp-suyq kóshe, 
Kelemin sensiz tynystap,
 
Sezimsiz, sensiz halim bar qyspen úghyspaq.
 
Qúlatpay kelem - tym asqaq mendik armanmen,
 
Saghynysh tuyn tik ústap,
 

Sap-sary kýzde 
joghaltsam-daghy men seni,
 
Jadymda jýrgen elesing netken enseli?
 
Jyr janaryna móltildep túnghan ghúmyrdyn,
 
Senbising әlde ólshemi?
 

Saghynyp kelem, 
saghyna berem men seni.
 
Sýng degenning bolmaydy au meken, mólsheri.
 
Jeti qat jer men aspannyng kezgen arasyn.
 
Óleng dep úgham men seni.

 

SOL SEZIMNING JÝREKTE EDI ANSARY

Kóktem de emes, jaz da emes,
Úqpadym,
Janbyr jaudy, jaumaghan-dy kópten bir...
Irky almay, janarymnyng shyqtaryn,
Kók búlttargha qaray berdim kók sengir.

Janbyr jaudy,
Bir saghynysh jetkendey,
Tamshysynda diril qaghyp san ýmit,
Sol tamshylar ón boyymnan ótkendey,
Móldiregen múngha túrdym malynyp...

Jauyp jatyr,
aughanday bar qúshtary,
Taudy sýiip, tasty qúshyp, tynymsyz.
Saghynyshtan qalghym kelmey tysqary,
Su astynda túra berdim men ýnsiz...

Qolshatyr ma?
Keregi joq, senseniz,
Tәnim emes, janym edi jauraghan.
Kózderim be?
saghynysh qoy kórseniz,
Kók aspannan janbyr bolyp jaumaghan.
Kók aspannan
janbyr bolyp jaumaghan,
Sol sezimning jýrekte edi ansary.
Janbyrdaghy inkәrlikten aumaghan,
Tәtti elesti,
Kele berdi tamsaghym.

 

TÁTTI TÝS

Janarymnan jalyn emes, múng kórdin.
Arasynda jýrgen edim gýlderdin.
Tanghy shyq bop tamshylaghan shoq gýlge 
Túnyq múnly syr jasyryp ýlgerdim.


Týn qoynynda ending sosyn týsime.
Týs tylsymyn aldyng ba eken týsine.
Jaqyn kelip, til qatyp en, joghaldym
Úqsaghym kep kisikiyik kisige.


Jalt etkendey janarynnan jyr kiyik
Ýnsizdikke enip kettim túnghiyq..
Úmsyndyng sen, ýnsiz qaldy úly ýmit,
Qol sozdy da, kenistikke tym biyik.


Qarashyqqa qadalghan sәt qas-qaghym
Qústay sholyp, armanymnyng aspanyn.
Kýrsinding de, ghayyp boldyng gharyshqa. 
Baqytyna ainaldym men basqanyn.


Qiyalymda qaldy sol bir shaq túnyp.
Kórinding be, syilaghyng kep tәtti ýmit.
Kózimdi ashsam, týsim eken, qiya almay.
Saghynyshym bara jatty asqynyp. 

QYRANNYNG MÚNYN ANSADYM...

Qanatyn qaghyp jyr qústyn... 
Samghaudy qayta ansadym ba eken,
 
múng qúshtym.
Sanamda qalghan saghynyshymnan jasqandym
,
Tartqanday taghdyr túnghysh syn.


Ghúmyr keshsem de jyraq tym.
Alansyz sholar asqaryn mendik múrattyn.
 
Qiyalym bar-tyn,
Ony da qúzgha qúlattym.
Qasqayyp túryp, kókjiyekterden kýrsingen
 
Qyrannyng múnyn únattym.


Kógimde arman qansha myn.
Sanamnan syzyp, 
san týrli oidyng sarsanyn,

Alasarmaudy ansadym.
Aq sauyr búlttan aq jauyn bolyp sebelep,
 
Qandyrsam tannyng ansaryn.


Óleng bop sosyn.
Ómirding ózin jyrlasam.
Moyyn bermesten múngha san.
 
Yntyzar bolghan ekeuding janyn jylytyp,
 
Úiqysyn ýnsiz úrlasam.


Jaqút bop jerge tógilgen.
Samala shashsam,

júldyzday jaryq kógimnen. 
Osynau arman ayalar bolsa, bir sәtke
 
Kóbesi múnnyng sógilgen.


Qyran da emen...
 
Qiyasyn sholar aspannyn,
 
Júldyz bolar em, 
aghyp týsuden jasqandym.

 Óleng bop qana, kirshiksiz ghúmyr kesheyin, 

Jibitip janyn, jibitip janyn tastardyn.

ÓMIR, SENING ÁR SÁTINE SÝIENEM

Inkәrlikke toly myna keudeni,
Jabyrqatpas,
endi kelip bóten ýn.
Eng baqytty әiel menmin jerdegi,
Anau gharysh - mening samghar mekenim.

Endi meni jylata almas eshkim de.
Kýmbir toly kónilimning kýii eren.
Bar qadirin  
úghyndyrghan kesh mýlde.
Ómir, sening әr sәtine sýienem.

Sýiemin men,
Múqata almas ózge eshkim.
Jigerimdi, ómir, sensing janyghan.
Qansha armanmen qapiyada kezdestim,
Kelbetimnen kisilikti tanyghan.

Kóz jasymen kelgen kim bar mәrege?
Jenis mening ómirimning әr kýni.
Júbatugha asyqpasyn jәne de el.
Jasyp qalsam,
ol da jazmysh jarlyghy.

Óleng bolmys,
ózgesheleu janym núr.
Baqyttynyng naq ózindey qalybym,
Samghap jýrmin,
san qiyndy úmytyp,
Boyymdaghy qanday quat,  Tәnirim?

 

ZAMANNYNG MÚNY - BAR MÚNYM

Jalanash qogham kelbetin,
Jasyra almas shymyldyq.
Jetim múng kezse jer betin,
Jezóksheleri múryndyq.

Jartykesh baydyng bir kýni,
Jalghandy telir júmaqqa.
Jarlynyng jarym tirligi,
Janpida ýni qúlaqta.

Jesiri jelpip etegin,
Jelmenen jelken ashylyp.
Jan emes tәnde jetegim,
Jarymes nәpsi bas úryp.

Jautandap kózi múnlyqtar,
Jetimek taghdyr qún súrar.
Jasyra almas shyndyqqa,
Jalghyzdyq deytin synshy bar.

Jazmysh pa osy, jaryq kýn?!
Zamannyng múny - bar múnym.
Jansaugha súrap jalyqtym,
Jahandanuda taghdyrym.

Jyraqta, jelding ótinde,
Jaratqanyna siynyp.
Jayady ýnsiz sausaghyn,
Jansebil bolghan bir ýmit.
Jansebil bolghan bir ýmit...

 

TÝISIKTEGI SAGhYNYSh

 Jolyqtyng maghan

Gharyshtan kýnim, aspannan,

Janardan, bәlkim,  jas tamghan.

Kirshikisiz ýmit kirpikterimde dirildep,

Jerdegi múnnan, mendegi syrdan jasqangham.

Jasqangham solay,

ruhynan tylsym janynnyn.

Jabyqqan mendik әlemnen qalay tabyldyn?

Baq penen sordy qúshaqtap jýrip, kýtken em,

Arasyn kezip saghymnyn...

Saghyndym qansha, saghyndym...

Týisigimdegi saghynysh bolyp keziktin,

Sanamnan móldir yqpalyn quyp seziktin.

Jeti qat jer men ghalamat mynau aspannyn,

Elshisi sensin, tez úqtym.

Taghdyrgha tosyn tózip myn.

 

Elegizdim be,

Ýnindi sosyn estidim.

Qústar qaytatyn qarbalas sәtte keshqúrym.

Qol sozym baqtyng tany almaghan keskinin,

Beybaqty mendey kesh, kýnim!

Bolmaysyn, bilem eshkimim!

 

TANGhY SYR

Terbetip tәtti oi-arman.
Núryna tannyng tamsanyp býgin oyangham. 
Tamyljyp túryp, tәnti  etken tannyng shapaghy, 
Tәnirlik tylsym týsterge eken boyalghan.


Boyalghan desem, tanghalma...
Qylqalam bolyp Tәnir túr sonau zangharda..
Kelbetin kýnning kókjiyegine kóshirip..
Úsynghan ýmit tandargha...


Tanghalma, janym,
Osynau syrgha ghajayyp.
Meyirim bitken bara jatqanda azayyp.
Janargha túnghan jylulyghymen Tәnirdin,
Ghúmyrlyq óleng jazayyq.


Jasqanba, kónil!
Janynnyng núryn jasyryp.
Tanyta kórme asylyq.
Adamnyng bәrin aq niyetinmen sýy deytin.
Allagha jýrshi bas úryp.


Ghúmyr esimdi...
ghalamat mynau týndikten.
Syghalap túr ghoy, sәulesin shashyp núr bitken.
Azan ýnimen Tәnirding salghan tәtti әnin
,
Taghatsyzdana týn kýtken...


Úsynatynday tang kórik.
Tәnirding núry
Tamyljy týssin әn bolyp.
Jaratqan iyem jarylqap jatyr jer jýzin
 
Jaqsylyqtargha jan berip.

ÓKPELEY DE ALMASPYN

Kóktem edin,
Qol sozghan ózge baqtan.
Hosh derindi men emes, sezgen aq tan,
Búl kýnderi tym jalghan jymiysym,
Kermek jas ta ashy emes, kózden aqqan.

Hosh degizgen

 kóktemning kemesine, 

Erkeley de almappyn elesine,
Sen sýimegen erindi óleng sýidi,
Salmasyn  dep sary  kýz seni  esime.

Hosh  degizgen,
kóktemning ýmitine,
Japyraq jyr janymnan ýgitile,
Jyly jazdy ansaghan armanynmen,
Er deytindey qonyr qaz ýgitine.

Qonyr kýzde,
Sen syimas qúshaghymmen,
Qanat baylap, qay jaqqa úshamyn men?
Sen túrghyzghan qamaldy bettey almas,
Saghynyshty san mәrte túsadym men.

Hosh degizgen,
Tym salqyn sózderinmen,
Sen baqytty tapqansyng ózge gýlden,
Kinәlaugha haqym joq, ghúmyrymda
 
Ókpeley de almacpyn, ózgemin men.

 

JER MEN KÓK

Jer men kóktin arasynda sezim jýr,

Qozghaushysy haq Tәnir.

Sәulesinen syghalaydy tózim- núr,

Tózim bolsa,

Shyghady eken tasqa gýl.

Jer men kókting arasynda óleng jýr.

Órnek izdep aspannan.

Aydynynda sol aspannyng kemem jýr

Gharysh kemem...

Endi men de jasqanban!

Jer men kókting arasynda arman bar.

Núrgha malghan qanatyn.

Sol qanatqa mendik arman jalghanghan,

Bizder qúsqa ainalghanda,

Artymyzda anyz bolyp qalatyn.

Qorqynyshsyz endi maghan qara týn.

Qús jolym bar,

Saghynghanda baratyn.

Áuenim bar, kók aspanda salatyn..

Ólenim bar.

Órnek salghan ómirden,

Mening alyp qanatym.

 

JÝREKTE JATYR BAR KINÁM

Shaghala qústay, tenizdi ansap, sharq úram. 
Saghynysh emes,
Janymdy órti sharpyghan.,
Ókinish emes, órt bolyp boyda órilgen,
Ólendi sýigen jýrekte jatyr bar kinәm.


Óleng bop soqqan,
Jýrekte ghana bar kinәm...
Bir býtin emes, bolmysta jýdep jarty mәn,
Jyraqtan sýiip, janymdy qúshyp sezim jýr,
 
Jauqazyndayyn iysinen ómir anqyghan.


Óleng bop soqqan,
Jýrekte tolqyp bar shemen,
Ózeurey sýiip, kýtemin neni tang senen?
Ózimdi-ózim jazghyryp, birde júbatyp,
Kókeyde jýrgen kóz júmdy oilar, qansha eren.


Ózimdi-ózim jazghyryp, sonson, júbatyp,
 
Ózimnen jerip, ózgeni essiz únatyp,
 
Óksiydi jýrek, mysqylday kýlip, uaqyt túr,
 
Ólermenderdi óz biyiginen qúlatyp.


Ón boyymdaghy ómirge ghashyq san ýmit,
Ógey sezimnen, ógey múndardan jalyghyp,
 
Aldamshy kýnder bola almay jangha taghy qút,
Ólendi ghana, jan-tәnimmenen saghynyp,


Kýn keship kelem,
 
Quantar ma edi, sol ólen,
 
Ómirdey ystyq óz jýregimnen tabylyp...

BAQ EMES

Baq emes,

sor tatqanmyn, tatyp kelem.

Sodan bolar,

jazbagham baqytty ólen.

Joghaltyp ap,

Tәnirding tylsym núryn

Janarymdy juamyn jahútpenen.

 

Tasqa tamyp,

janymnyng tamshylary

Tasty qúshyp,

jahút jas janshylady.

Tasty sýiip,

solyghyn basyp-jatqan.

Buyyrmapty maghan sol tamshy baghy.

Ghayyp bolyp,

jýzinen jan shuaghy

Bir jauqazyn janbyrgha malshynady.

Ólmesin dep sol gýldi  iyiskeumenen,

Jýrek qúrghyr syzdaydy,

shanshyp әli.

Kózderimde sol gýlding tamshylary.

Kózderimde sol gýlding tamshylary.

 

TÁTTI MÚN

Saghynghanymdy sezdire almadym, 
Arlymyn.
Salqyndyq qúshqan, sanamda jatqan bar múnym.
Sybyrlay sýiip, saghynsa alyp-úshatyn,
Sezimnen jyraq, baqytty-au osy taghdyrym.

 

Sezimnen jyraq,
Baqytty-au osy kýnderim..
Selt etpey, sýimey, aptyqpay ómir sýrgenim.
Aqyn atauly osynau asqaq qalpynda,
Elemey ótken dýniyening essiz dýrmegin.

 

Tәrk etip múndy,
sezimdi, syrdy barlyghyn.

Kýn keshsem, sýimey,
jýzimde tolqyp jan núrym.

Estimey, sezbey, jýrekting tylsym jarlyghyn,

(Ózgerer bolsam)

ne deysin, júmbaq taghdyrym?

Tәnimde tolqyp,

janymmen egiz jyr kerim,
Tәp-tәtti múndy talyqsy qúsham týnde myn,
Súp-suyq qalpy, qoshtaspaq bolam, alayda,
 
Nәp-nәzik sezim,

erkimdi biylep jýr menin...

JYRLA, JÝREK!

Jyrla, jýrek! 
Áz janym jabyqpasyn.
 
Jabyqpasyn, jalghannan jalyqpasyn.
 
Kónil shirkin kókke úshyp qalyqtasyn.
 
Qamyqpasyn, úmtylsyn jaryqqa shyn.


Jyrla, jýrek,
 
Qaytadan alyp-úshyp.
 
Qúrghyr kónil bassynshy saghynyshyn.
 
Qar suynday tasyp bir tógilsin jyr,
Kәusarynan qalayyn qanyp iship.

 

Jyrla, jýrek! 
Janymdy jylyt menin..
 
Jazbay tapshy dertimning uytty emin.
 
Jaza bassam, jazghyryp, úmyt dedin.
 
Sen jerisen, qalarday suyp demim.


Jýrekterge
 
jyp-jyly núr qúiylsyn.
 
Kelshi, shabyt, terenge sýngiyin shyn.
 
Qúlash úryp, jeteyin alghy kýnge
 
Janymda bol jaydary jyr-sýiinshim!
 
Jyrla,  jýrek!

GÝLDERIMDI JÚBATShY

Synyq gýlge syr aitasyng jasyryp,

Jyr jazasyn, japyraghyn ayalap.

Tәnir tókken tamshylargha bas úryp,

Tylsymynda týrlenedi saya baq.

Armandary aspanmenen astaskan,

Sening janyng - sansyz gýlding әlemi.

Kýlteleri kóbelekpen dostasqan.

Sol gýlderdey janyng netken әdemi!

Syilanbay-aq, tynystasyn keudende,

Baghbanynsyz, ol gýlderge qonar mún.

Sen úsynbas jauqazynday shermende

Gýlzarlardyng kólenkesi bop aldym.

Tym bolmasa iyiskeyin júparyn.

Jýreginmen sol gýlderdi baptashy.

Myna auany ózing bar dep jútamyn.

Ghúmyr gýlin ajalynan saqtashy.

 

Japyraghy meyirimge shóldegen.

Qauyzynda arman qalghan tym nәzik.

Sol gýl barda men tirimin, ólmegem.

Gýlderimdi júbata ber, jyr jazyp.

JANBYRDAGhY SAGhYNYSh

Janbyr jausa, sezesing be,

jyp-jyly

Júparynan sendik iyis anqidy.

Janbyrdaghy saghynyshqa ýzdigip,

Jazyqsyz dem,

Janymdy kóp sharpidy.

Janarymdy juyp jatsa,

tamshylar.

Jatyrqamay, ózing syndy, qúshamyn.

Janbyrdaghy saghynyshqa

Malshynar,

Su-su  bolyp, diril enbes qúshaghym.

Erinimmen janbyr dәmin

tamsaymyn.

Eljiresem, erning kelip óberdey.

Jauynyndy aq búlt bolyp, ansaymyn.

Ghaniybetin aspan sensiz tógerdey.

Janbyr jausa,

Saghynyshqa malshynam..

Jalt-júlt etken,

Janarymda tәtti ýmit.

Jýregimdi sansyz múnnan arshyghan.

Kelbetinde

jatyr qanday baq túnyp ?

SAGhYNYSh BOP, QAYTADAN ORAL MAGhAN!

Jadynda ma,
Jalt etip qaraghanym?!
Qaraghanym, tausylyp bar amalym.
Janarymnan jarqyly ghayyp bolghan,
Jýregimde sol beynen, sanada mún.


Sanada mún, sarghayghan dala da mún,
Sen kelmeytin sol ógey qaladamyn.
Sensiz kýlgen sәtten de, sarqylatyn,
Saghynyshtyng túqyly, jan azabym.


Jalghannan da jalyqtym,
Jalynsyzbyn.
Jalynsyzbyn, ótkenning bәrin syzdym.
Sensiz óleng óksiydi ózegimde,
Senesing be, men sensiz darynsyzbyn.


Baq qúsynday basyma qona almaghan.
Bazarly shaq sekildi meni aldaghan.
Bazynaly kýnderding óteui bop,
Saghynysh bop, qaytadan oral maghan.
Saghynysh bop,
Qaytadan oral maghan!

KELEMIN KEZIP JER BETIN

Kelemin kezip jer betin…
Saghymday arbap,
Qol búlghap sening kelbetin.
Múnartyp túrghan túmangha kózsiz úmtylam
Pendedey beybaq, eng jetim.
Qaltarystarda kólenke bolyp tonghan jan,
Kýnshuaghyna kende tym.


Sezse dep jalghyz bir Adam.
Toryqqan
sәtte,
Tannan da medet
súragham.
Taghatsyz
týnde syrymdy Aygha sybyrlap,
Beynendi
múnnan qúragham.
Túp-túnyk
kózdin ishine sosyn jasyryp,
Arshyp
alghanmyn kýnәdan .


Janbyrday tyrs-tyrs jylaghan
.
Jýrekti
talay,
bayansyz
baqqa búlagham.
Keudeme
basyp, qol jetpes qiyal elesti,
Yp-
ystyq jasqa shylagham..
Qarashyqtaghy
móp-móldir tamshy ózinsin,
Kózimnen syrghyp qúlagan.

 

SAGhYNYShYMNYNG JOQ ShEGI

Jýrekten sezim, 
sanamnan ózing ketkeli,
Súp-suyq oilar qúshatyn boldy tek meni.
Ón-boyymdaghy ólsheusiz múnmen alystym,

Ózinsiz baqyt joq pa edi?

Aqshanqan aspan,
Kerimsal Kýn de kóktegi.
Týnergen búlttar, olar da maghan ókpeli. 
Biylghy
kóktem, tókse de qansha shuaghyn, 
Quanta alghan
joq meni...

Jalynym ghayyp,
Megzeysing maghan ot neni?
Sýimegen
kýnder, sәtterge jýrmin ókpeli. 
Qolamtasynda
mazdamay qalghan shoqtaymyn,
Saghynyshymnyng
joq shegi.

Quanyshym da,
qayghy-múnym
da ótpeli.
Senim men
Syrdyng iyesi Tәnir kóktegi,
Ótken kýn
eles,
keler
kýn júmbaq, al ómir
Ýmit pen
senim ótkeli.

Jýrekti jyrmen,

janymdy shermen tolqytqan,
Óleng ghúmyrdyng talqysy múnsha kóp pe edi?

 

NEGE SONShA SÝIEMIN?

Nәziktigin nәrkes múng serik etken.

Nege sonsha sýiemin seni, kóktem?

Qauyshudy taghatsyz tosqan sәtte,

Mening móldir janymnan jerimep pe en?

 

Nege sonsha saghynam,
Aptyghamyn.
Tamyljyghan estirdey baqtyng әnin.
Qarlyghashym kóktem bop oralarday,
Qúr ýmitti keudeme qapsyramyn.

 

Nege sonsha asygham, aptyghamyn?
Tәnir kelip, tóserdey baq qúraghyn.
Irkip jýrgen inkarlik ýzdikkende,
Ýziluge tózim joq, shaq túramyn.


Býrshik jarghan beykýnә múng bútanyn
Tyndar ma edi,
tal-terek túnghysh әnin?
Kókjiyekten kýn sýiip, quantpasa.
Talyqsyghan qayteyin týn qúshaghyn.

 

Seziledi salqyndyq kelbetinnen,
Jylylyghym deysing be jer betinde.
Kóktem, seni kýtken em,
dәrmeni joq,
Qamkónildeu janymdy emdetuge.

 

Kinәlama,
kirpiyaz kónilshegim.
Ózeginde órbisin ómir senin.
Saghynyshym dep qana úghynarsyn,
Kózderimnen kirshiksiz tógilse mún.

BÚL ÓMIR...

Búl ómir...
Túrady eken belderden, qyrattardan,
Armandardan, ansatqan múrattardan,
Tosylatyn san qily súraqtardan,
Qimastyghy qol búlghap, jyraqtardan,
Qúrbylar bar, búl jolda jylap qalghan.

 

Búl ómir...
Quanyshyn úsynyp, shattyghyn da.
Batyryp ap, jýrekti tәtti múngha.
Baqyt bolyp, basyndy ainaldyrar,
Basylmaghan sәtterde aptyghyng da,
Nendey syr bar, qúrbym-au, tapshy múnda?

 

Sәlden son,
Jauar búlttay týnerip qas-qabaghy,
Selt etkizip, synaghy bastalady,
Qayghysynyng tatqan da ashy dәmin,
Bazyna aityp, baz kesher basqa baghy.
Ghúmyr solay kimderdi jasqamady?

Mening janym osydan jasqanady.

Jasqanady, janardan jas tamady.
Alasaryp armandar asqaraly,
Shynyraugha kimderdi tastamady,
Talauratqan taghdyrdyng tas qamaly.

 

Beu, ómir!
Talay syr bar terbetken qúndaghynda,
 
Tosynyng da kóp, sening júmbaghyng da,
Bәlkim, sening múnyndy jyrladym ba?
Izi qalghan sazdy auyl qyrlarynda.
Shattyghymdy bayqatpay úrladyng ba?


Saghynysh kóp sondyqtan jyrlarymda,
Saghynysh kóp sondyqtan jyrlarymda.

TÁNIR IYSE BASYNDY, ALASASYN!

Tәrk etken son
tilekting tamashasyn,
Taghdyr ghoy dep nesine talasasyn.
Tau bókterin esiming janghyrtsa da,
Tәnir iyse basyndy, alasasyn.

Alasasyn!
Nesine talasacyn?
Ah úr meyli, tabylmas arashashyn.
Ar múraty bolmasa - Temirqazyq..
Ay astynda jýrip-aq, adasasyn.

Adasasyn.
Baq izdep tau asasyn.
Alla etken әmirmen sanasasyn.
Abaqtyda baz keshken әz janynmen
Alasúrghan baqsyday bal ashasyn.

Taghdyrynmen 
taghy da talasasyn.
Tansәrining tosasyng tamashasyn
Tanymaghan Tәnirge tilek qosyp,
Tamúq týnning sipaysyng qara shashyn.

Pende solay...
Ýmitin ýzbek emes.
Payymynan parasat  izdep eles.
Patsha kónil sәn qúrghan sarayynda,
Paryqsyzdyq bolsa eger jýzdep eges..

Adam bolyp tughan son
Alasarma.
Alasa oy men asqaq múng talasar ma?!
Alla bergen ghúmyrdy adal sýrgin,
Amanatty úmytpa tang asarda..

QÚLAZU

Qúlaghaly túrghanda qúzdan arym...
Haqym joq...
Nege sonsha qyzghanamyn...
Qapastaghy kónilding qayran qúsy,
Qalaushy edim qamaldy búzbaghanyn.

Qalghan kónil - shyqqan jan,

beker býgin…
Qúlay sýy - qasiyet eken, kýnim
Qalay ghana jetkizem sýimegenge,
Sýidire almau - qasiret ekendigin

Qúshtarlyqqa –

qúrban bop bal qylyghym...
Qapy qalghan sezimning jalqylyghyn.
Kýnirentip esime salyp ketti,

Jartasqa kep soghylghan jarty múnym.

Qayda ketti

aqylym, batyrlyghym.
Qam kónildi júbatqan jaqyndyghyn.
Qar sekildi erigen kýn jýzinde,
Qasymda tek qalar-au aqyndyghym.

 

Kómeyimde bulyghyp jatyr múnym,
Qalauyng sol bolsa endi,
aqyldymyn.
Qúday ózi jaratqan bolmysymmen,
 
Qalsyn este, sen sýimes batyrlyghym.

 

SÝIEDI EKEM...

Sýiedi ekem, sýiedi ekem, Tәnirim!

Sóndirmepsin, sónbepti әli jaryghym.

Sýimeymin dep bezingenmen ózimnen,

Sýigen sәtting әr mezeti taghylym.

Nәziktikpen órilgen be tamyrym?

Tәndegi núr, әdep-iba tanymym,

Qimastyghym kók aspanda kýrsinse,

Janbyrdaghy saghynyshta sabyrym.

Sýigen sәtte bolsa-daghy dertim kóp,

Bir qúdiret kózderimde móltildep,

Jauyn bolyp tógilemin tylsymgha,

Sýiedi ekem, múnan ózge sertim joq.

 

RÚQSAT BER!

Jýrekting jazyqsyz dýrsilinen

Qimastyq kernegen kýrsinuden.

Armangha asyqqan tandarymnan

Kóktemning alghashqy býrshiginen.

Janymnyng nәp-nәzik bólsheginen

Ghúmyrdyng mazmúndy ólsheminen

Elitken tәp-tәtti ertenimnen

Eng túnyq búlaqtan erte kýlgen

Baqtaghy búlbúldyng ýnderinen

Saghynysh kernegen týnderimnen

Kónilding jayqalghan gýlderinen

Jyr deste órip bereyinshi, janym!

Kóktegi kerbez Ay sәleminen

Keudemning tek sendik әleminen

Ýnsizdik  qúshatyn ýmitimnen

Japyraq múndardan ýgitilgen.

Janardyng túp-túnyq qarashyghynan

Aq tannyng eng móldir taza shyghynan

Ólendey eng jaqyn janashyrymnan

Ómir bop tuatyn jana jyrymnan

Gýl deste taghyp bereyinshi, janym!

 

Kýz bolyp qauyshqan saghynyshtardan.

Jýrekte tuatyn jarylystardan.

Kýn beynem jýzine shaghylysqanda

Aq qanat armanym alyp-úshqanda..

Key-keyde tym batyl kózsiz múnymnyn

Erinder sybyrlap essiz kýbirin

Jyr bolyp týsinde óbeyinshi, janym!

Rúqsat ber!

 

JOGhALTQYM KELMEYDI EKEN

Joghaltqym kelmeydi eken,
janymnyng shamshyraghyn.
Sol jannan quat alghan, san ýmit, san shydamym.
Sәulesi ghúmyr tókken, Kýn syndy bir qúdiret
Núrymen oyatady, mendegi jan shuaghyn.


Sol jannan nәr alamyn,
jap-jaryq núr tógemin.
Sol núrdan, gýlge ainalam, kýn sýigen kýltelerin.
Sodan son, aspan bolyp, qaraymyn myna әlemge,
Júldyz bop jymyng qaghyp, jetkizem týn deregin.

 

Týn bolyp, sybyr qaghyp,
kuә bop san qyzyqqa,
Áp-sәtte ainalamyn eng nәzik tanghy shyqqa,
 
Aq tang bop aimalaymyn, alghausyz ýmitterdi,
Janymmen qarsy túram, jalqy múng - jalghyzdyqqa.


Tәnirim, bayqadyng ba,
Mendegi quat qanday?!
Móldirep jan sezimim, eng taza búlaqtarday,
Men myna әlem ýshin, pәktikting ózi bolam,
Osynau sezim barda, kýn keshem týk aqtalmay.

 

Endeshe, bershi múrsat,
sýigenge, sýimegenge.
Men myna ghalam syryn, ózinnen ýirenem de,
Jarqyrap ghúmyr keshem, ghajayyp erteng ýshin,
Eng úly ýmit bolam, әz jany kýiregenge.
Eng súlu sezim bolam, sýigenge, sýimegenge.

GhÚMYR GhOY

Eles te qalghan joq, órlikten.

Ghúmyr ghoy,

kóngenbiz, kóndikkem.

Kýz bolyp qol búlghap qalghansyn,

Baqytqa ainalmay men kýtken.

 

Bolsaq  ta, beyuaqta bezingen,

Kóktemdey kinәsiz sezimmen.

Kýn beynem ansatyp jýr me  әli?

Qimastyq kóremin kózinnen...

 

Qimastyq kóremin janynnan,

Kezder-ay sarghayghan, saghynghan.

Sol kýzden kóktemge jol tappay,

Ýrgedek ýmit jýr sabylghan.

 

Janarda irkilip jana shyq,

Jyraqtan sóileydi qarashyq.

Tamshy mún tolqytqan taghdyrdyn

Tolqyny barady jar asyp.

 

Sert berip, bola alman sendik men,

Ghúmyr búl –

biz kóngen, kóndikken.

Jyr bolyp qúsharsyng janymdy

Baqyt sol sen sýigen, men kýtken.

 

ÚGhYNA ALMAS MENI EShKIM

Janymnan jyr jalt etkende, jasydym,

Joghaltqanday jangha bermes asylyn

Jan-dýniyem astan-kesteng keshti kýi

Jas ta  tóktim jasyryn.

Jaryq kýnning jalynyna sharpyldym,

Keyde kózsiz kóbelektey sharq úrdym.

Jýregimnen jylu tappay júbanysh

Saghynyshtan sarqyldym.

 

Súghanaq kóz sezine almas qalpym-mún.

Júmbaghy mol janymdaghy jarqyldyn

Bәlkim,  syry - didarynda ghúmyrdyn

Janarynda әr kýnnin.

 

Úghyna almas bolmysymdy, meni eshkim.

Kýn astynda Kýnikey de emespin.

Shaghylysqan sәulesinde shuaghy

Aqyngha tәn elestin.

Tabighatyn tosyn somdap Tәnirim.

Qabyl alghan tang shapaghy әmirin.

Qanat qaqqan kiyeli  qús ólennin

Qauyrsynday baghymyn.

 

ÓZEGIMDE, ÓMIR, SENING OT DEMIN

Taghdyr kuә, taram-taram jolyma.
Ghúmyryma óleng bolyp órilgen.
San sýrleudi qaldyryp ap sonyna.
San synaqty jengen,

birde jenilgen.

Qúzar shynda Kýndi qúshyp kógimnen,
Qúlatpadym, qúlazyghan armandy.
Jýrekterden meyirim bop tógilgem,
Jylay sýiip,

myna opasyz jalghandy...

Ózge armannyng qalmaghanday qúny týk,
Óleng boldy eng ayauly serigim.
Ólermender ot kónildi suytyp,
Ógey dostan,

baylyq, baqtan jeridim.

Ózim ghana kótere alar salmaghyn.
Taghdyrymnyng teperishin sókpedim.
Ólenimde ghúmyrymnyn bar mәni,
Ózegimde ómir senin ot demin.

 

JALGhYZDYQ, SENBISING SEBEPShI?

Aqtýtek boranyn aqpannyn,
Aqshúnaq ayazyn aq qardyn
(Elemey, qysqy baq ishinde )
beymaza pishinde,
Óktemsip qar keship kelemin,
Ózekte órt bolghan ólenim...

(Jauraghan sezimdi joqtar kim?)
Mysqyldap barady mosqal kýn. 

Qar asty,
Tastandy japyraq,
Men sýigen sezimning otyn ap,
(Kelgendey jylynyp alghysy)
O, toba, 
Dәl osy halde jýr san kisi... 

Qayda eken sezimning tәniri?
Mezgilge jýrmestey әmiri,
Kýmiljip qaraydy atyrap.

Joghaltqan, 
aqyl-oy sanany,
Jәudirep jýrekter janary,
Aqtalyp әldene demekshi.
Keypindey qúlazyp baqtardyn,
Baz keship ketuge oqtaldym,
Búlargha bir baqyt kerek shyn?!

Qayghysyn jeniske balaghan,
Dәl osy kýide me san adam? 
Jalghyzdyq, 
senbising sebepshi?

P. S. Qiqulap, jylaghan qús bilem?
Joghaltyp eng úly uaqytty.
Jalghyzdyq!
Sen netken sústy en?
Endeshe, men netken baqytty!

BIZ KÓKTEMGE GhAShYQPYZ...

Kóktem bolyp ketkendey myna ghalam,
Boz jusannyng iysi anqyp túr auadan.
Ayaz da joq, aqpanmen arpalysqan.
Erigen qar,
deytindey «jylap alam!»

Kóktem Syrgha rasynda asyq syndy.
Jylghalardan bir shattyq tasyp, kýldi.
Astanagha kesh jeter búl qúdiret, 
Bizde erte qúshady ghashyq gýldi. 

Bizde erte atady býrshik arman,
Tang rauandap, jer jibip,
kýn shyghardan.
Bizde bәri erterek,
netken ghajap,
Jaz da erte oyanar, tynshyp alghan.

Netken sezim,
Aymalap baqyt jerdi.
Inkәrligin pash eter uaqyt keldi. 
Biz kóktemge ghashyqpyz, 
kóktem bizge.
Kórdinder me, osynday baqytty eldi? 

 

QAYDASYN?

Sýigen sәtti kim aitady kez dep mún?
Sezim edin, 
sergeldensiz, sanaly.
Ózin edim, ógeysidin, ózgerttin.
Saghynyshsyz kýnder jalghap arany. 

Nәzik edim,
Nәrkes edim rasynda.
Janarymda kýn keshetin jarty әlem.
Sheksiz mendik sol mahabbat qasynda,
Mynau ghalam ólshenbeydi kartamen.

Aspan asty armanymnan núrlanyp,
Kýnnin ózi kýmiljiytin sәulemnen.
Ómir ózi adastyrdy bizdi anyq,
Ghashyqtargha bir ghadauat bar deumen.

Sol kýnderdin oty qalyp sanamda.
Jýregimde bos kenistik, bos әlem.
Qayta oralyp, myna núrsyz ghalamgha
Ghajayybyn bolam desen, tosar em... 
Qaydasyn?

SÝIGENMIN...

Jyraqtan syr shertkende,
janyng ýnsiz,
Kezim joq kýn keshpegen saghynusyz.
Demeymin, sýimegender shyn baqytty,
Bilerim, sýimegenning bәri múnsyz.

Sýigenmin.

Júmbaq emes.
Anyq bәri.
Jýregim izgi armannan jalyqpady.
Ot bolyp órtenbey-aq qúshtarlyqtan,
Qúshaqqa qúlamay-aq talyp taghy.

Únattym.

Ýnsizdikti. Úly ýmitti.
Senimning jelbireushi ed tuy myqty.
Sen meni únattyng ba,
úqqanym joq,
Mendegi sýiding be әlde jylylyqty?

 

Bir baqyt kýtetindey jyraqta anyq.
Men emes,
jýrek saghan syr aqtaryp.
Sen qúshpaghan janymmen aghyl-tegil
(Kóz iletin týnder-ay, jylap baryp…)

 

Al býgin.
Sonyng bәri sirә, ANYZ.
Sýigenim – haq.
Qalghanyn súramanyz.
Meni emes, inkәrligin jasyrmaghan,
Ólenim ghoy, tek sony
kinәlanyz!


KÝN KEShEMIN AQYN BOP

Aqqa qara júqpaytynyn úqtyryp,
Kózderimde móltildey me shyq túnyq?
Jazmyshyna jylap túryp, dat aitqan,
Mening sýrgen әr mezetim - myqtylyq.

Bir baqyttyng ústasam dep bayanyn,

Dúshpannyng da әlsiz túsyn ayadym,
Dauyldargha qarsy túrdym qasqayyp,
Telegeyge tartsa-daghy qay aghyn.

Mynau nәzik bolmysymmen sharq úryp,

Múqalmadym, qalsyn meyli jarty ýmit,
Shynyraugha shyng kózimen qaradym,
Teperishin taghdyrymnyng tәnti ghyp.

Túl boyymnan tektilikting iysi anqyp,

Keudemdegi kýmbir qaqty kýy sandyq.
Qinalghanda qalam qúshqan qoldarym,
Qaytem endi, ghúmyr gýlin jisa artyq.

Beu, dýniye, bolsa-daghy datyng kóp,

Kinәlay ber, qaralaugha haqyng joq.
Ayaq asty ete almaytyn armanyn,
Kýn keshemin, әiel emes, aqyn bop.

 

BÁRINEN DE QAJYDYM

Senesiz be?
Bәrinen de qajydym,
eshtenege zauqym joq.
- Ómir, - dersiz, -
búlbúldargha әn ýiretse әupildek.
Al, men bolsam,
armanymdy úrlattym…

- Sodan, bәlkim, kózderinde jarqyl joq!

 

Dәl osylay,

óz-ózimmen tildesip.
Taghy túrmyn, suyq aina aldynda.
(Ol súqtanbas qarashyqqa syr býgip)

«Ózinde ghoy, ózinde ghoy bar kinә»
Mysqyldaydy,
mýsirkeydi bir kýdik.

-Jo-joq,

Men ómirge inkәr em,
Aqjarylyp ainalama syr aitqan.
Bir sezimge adal boldym, jazyghym!

-Izgilikten bezingen be myna әlem?
Sen eding ghoy, nәzik ýn,
Myna ómirge essiz, sheksiz qúmartqan…

 

- Solay edi…
Al, býginde, óleng de emes syrlasym.
Mynau sherli jýregimde,
sezim ghayyp, múng basym.
Eeeng auyry, senimimdi joghalttym,
Sorly jýrek,
qalay, qaytip jyrlasyn?

P.S. Aynadaghy kelbetimnen bezindim.
Senbegen jan tabar ma endi múndasyn?

 

SAGhYNYShTY QARSY ALDYM

Astananyng aspanynan aumaytyn,
Mynau kókke men ghana ma yntyzar?
Shuaqsyz-aq, ón boyymdy bauraytyn,
Búlt keypine boldym ba eken shyn qúmar?

Sonau zengir kýrsingende sezimmen,

Ansay týsem sol әlemning aspanyn.
Zengir kókte,qimastyqpen kóz ilgen,
Kók búlttarda jatyr eken qansha mún?

 

Týnergen búlt,

senesiz be - úqsaydy,
Men únatqan qabaghyna ansardyn.
Qolym sozsam, bir qúdiret túsaydy,
Men taghy da,

saghynyshty qarsy aldym…

 

TAGhATSYZ TOSADY EKEM

Mandaydan bir kýni kep iyisker dep,
Taghatsyz tosady ekem…
Kózderdi saghynyshpen týiisken kóp,
Shalmaydy qúsa bóten.
Men ýnsiz sýiip qalghan qarashyqty,
Bilmeymin,
qanday ýmit qúshady eken?

Sezimim sergeldinsiz, siz sekildi,

Sabyrym - túraghym ol.
Siz bolyp eljiretken kýz sekildi,
Kýlimdep túrady jol.
Janyndy saya tútqan jaz janymnyn,
Jalghyz-aq,
Siz degende shuaghy mol.

Nәp-nәzik tilegimning iyesi ózin!

Bilmeymin, baq tabam ba?
Aytylmas bir ólenning kiyesi ózin,
Jýregim jattap alghan.
Kózinde - riyasyz syr,

bar deregim,
Sol kózdi qyzghanam ghoy basqalardan.

ALAQANDAGhY AY NÚRYM...

Cәbiyim, súlu perishtem!
Senimen sәnim kelisken.
Ózindi sýn arqyly,
Ómirdi sýiem tegis men.

Armanym bolyp arayly,
Jýzinnen shuaq taraydy.
Sәbiyim, sening núr kýlkin,
Baqytqa bóler manaydy.

Ózinsing shalqar shattyghym!
Jayqalghan baqta aq gýlim!
Tәnirding ózi tәu etken,
Parasatym men pәktigim.

Alaqandaghy ay núrym!
Sarqylmas baqyt, baylyghym
Adaldyghymnyng ainasy,
Aqqular qonghan aidynym!

BIR GhALAMAT JÝREGIMDE

Tәrk ete almay,
Teperishin kóp múnnyn.
Dey almaymyn,
az nalydym, kóp kýldim.
Jauynynan jauraghanda taghdyrdyn,
Jasyryndym jýregine shoq gýldin.

Jyr tәnirding sezindim be quatyn?
Ólenimde sezim keshtim súrapyl.
Ghúmyrymnyng әr mezetin sýidim men,
Sekundtary saghynyshtan túratyn…

Tәnirimnen tiley almay basqa arman.
Sýisem-daghy,
syr aitugha jasqangham.
Kýn sekildi jyraqtardan óptim men,
Baqyt qúshyp, alqarakók aspannan.

Bir ghalamat jýregimde.
Úghyndym.
Áli de sol…
Dey almaymyn suyndym.
Áli de sol…
armandargha senemin.
Ghaniybeti, bәlkim, solay ghúmyrdyn?

Aytylmaghan sózder bәlkim qúndyraq,

Ashylmaghan syrlar bәlkim,siqyrly?
Nege endeshe, kýn qúlazyp,
týn jylap,
Júldyz bitken úrlap aldy úiqymdy?

Talay kýnder til qatugha oqtalyp,
Saghynyshty túsauladym neshe men?
Keude túsym jarylugha shaq qalyp,
Jýrektegi qúrban boldy neshe ólen?

Biz ghúmyrdy týgesermiz tózimmen,
Syrt kózderge men aqyldy,siz dara.
Men jasqanyp, siz ýrkigen sezimnen,
Shuaq tosyp, kýmiljiytin kýz ghana.

Taghy kelem, ýnsiz sýiip atyndy,
Biz kezdeysoq kezikpeytin kóshemen,
Keudemdegi joldanbaytyn hatymdy,
Janardaghy jetkizer dep osy ólen…

Aytylmaghan sózder, bәlkim,qúndyraq?

ELESING JÝR EKEUMIZGE ÓKPELEP

Qarashyqta jasyrynyp kelbetin,
Tynysyndy sezetinmin jyraqtan.
Keyde joqty ansaydy ma pende tym?
Keyde janym qaljyray ma súraqtan?

Barsyng ba ózi?
Elessing be?
Kimsing sen?
Ak búlttardyng ishinde me mekenin?
Kýmiljiysin, kýn astynda kýrsinsem,
Qolym sozsam,
Kayda, qashan jetemin?

Kók aspanda qanatymdy taldyryp,
Qalyqtaghan sәtterim kóp.
Qúshpadyn.
Qauyrsyndy jay otyna shaldyryp,
Kimge kerek,
Endigi izdep úshqanym.

Ruhyng ghana sybyrlaydy sanamda,
«Álde bir kýn,
Kezigemiz.
Ketpe dep»
Saghynyshtan syimay myna ghalamgha,
Elesing jýr,
Ekeumizge ókpelep.

BIZDER, SIRÁ, BÓTENBIZ

Izdemeysin, bizder, sirә,
bótenbiz?
Bәlkim, bәlkim,
boldyq inkәr beker biz?
Japyraghy jelmen úshyp joghalghan,
Qayda baryp,
panalaydy eken kýz?

Sol kýz ghayyp,
bizding jaqqa qys keldi.
Men úmyttym
ózing jayly týsterdi.
Qanatymen qiqu qaghyp aspanda,
Sonau kókten tanytady qús belgi.

Sonau kókten,
Sybyrlaydy tanys ýn.
Saghynbaydy ol,
«Sendik sezim, bәri syn…»
Jaqynyng da, jalghyzyng da emes ol!
Bәlkim, bәlkim,
eng ayauly tanysyn?

Kýrsinis pe, qimastyq pa?
Qol búlghap.
Qardy qúshyp, kýmiljiydi bizding baq.
«Kóktem әli bir keler» dep men jýrmin,
Qayda jýrsiz?
Men únatqan kýzdi úrlap?

 

TOLQYN DESEN, TOLQIMYN MEYIRIMNEN

Baqyt kýlip qaqqanday esigimdi,
Sen atasan, mәngilik esimimdi.
Tolqyn desen,
tolqimyn meyirimnen,
Bar әlemge men bolyp keshirimdi.

Bir ghana sәt,
ghajayyp baqyt qúshyp,
Janaryma qondyryp baqytty shyq.
Álemdegi eng izgi jangha ainalam,
Shattyq deytin jaryqtan jaqút qúshyp.

Esimime eljirep syr qaldyrsan,
Ózing ghana til qatsan,
Núrlandyrsan.
Eng baqytty súlumyn әlemdegi,
Sen ómirge eskertkish jyr qaldyrsan.

Ghúmyr deytin,
biz sýigen altyn saghat.
Sensiz ótken kýnderding narqyn sanap,
Sogha bersin dýrsildep jýregimde,
Sendik ekem,
dәl osy qalpymda aq.

JALGhYZ TAMShY - ÓTKEN KÝN

Jazmyshymda
júmbaghy jýr kóktemnin.
Janarymda jalghyz tamshy — ótken kýn.
Jan syrymdy ózinizden jasyryp,
Jalt etken sәt, jaryghymmen ópkenmin.

Jan shuaghyn,
solay, ýnsiz tókkenmin.
Didarymda kýnning núry, ókpem - mún.
Kýrsingende kók aspandy qalqalap,
(Kýnge ainalyp ghúmyr keshu — netken mún?)

Esinde me,
Ýnsiz keshken shaqta mún?
Sonau kókten bir shyraqty jaqqanym?
Kýn keypimmen men oiladym baq qamyn,
Týn qoynynda sen de alqa taqpadyn

Jyldar syrghyp,
Alaqaylap aq tanyn,
Tattyn,  bәlkim,
mensiz ghajap baq dәmin?
Álde mendik inkәrlikke qúshtar bop,
Oylaysyng ba,
alasaryp asqaryn?

Kýlimdeushi em,
Býgin men de basqamyn.
Kýn keypimdi qalay qiyp, jasqadyn?
Kózderim bop shuaq tókpes aspanyn.
Bilmeushi me en?
Baqyt keyde qas qaghym…
Nege bizder oilap kettik bas qamyn?
Taghdyr bizden tapty ma eken basqa min?

 

BALALYQ ShAQTY ANSADYM

Balalyq shaqtyng bal kýnin qayta ansadym,
Baladay sengish peyilge auyp ansarym.
Bazyna aityp, baz keship jalghan әlemnen,
Bal dәuren ketti aralap qúmyn arshanyn.

Perishte kónil, peyishtey kórer ertenin,
Pәk kýnder qayda, kókjiyek syndy kórkemim.
Parasat túnghan әlemge ensin deding be?
Úghynyp myna ómirding keyde keltenin.

Esen baqyt, desek te tarttym azabyn.
Eki jýzdilerding egesin qaytyp jazamyn.
Pendeshilikting auylyn jýrmin aralap,
Taba almay, bala kónilder sengen ghajabyn.

Armandar asau aryndap beyne arghymaq,
Tilekter túlpar taudan da biyik qarghymaq,
Sharq úrghan sәtte, shygharday shyngha arqyrap,
Tabanyng tayar, tayghanaq taudan qar qúlap.

Balalyq shaqtyng bal kýnin qayta ansaymyn,
Bala bop kezgen qyrlardy tappay sharshaymyn.
Elesin izdep biz sengen ertek ghalamnyn,
Arasyn kezem shyndyqtar jatqan san saydyn.

Qaydasyn, qayda elitken mening ertegim,
Tal boyyndaghy tektiligi asyl tentegim.
Eseysem-daghy jýregim sәby keyipte,
Erkimdi alghan elesting jyryn shertemin.

 

SÝIEMIN ÁLI...

Sýidim de seni…
janymdy múngha oradym.
Taghdyrdyng sezbey tasqynyn, qarly boranyn,
Sýidim de seni, sertimnen sendik tanbadym,
Túraghym ettim, toghyz bir joldyng torabyn.

Saghyndym seni…
saghynysh sezim seldetti.
Jýregim kezdi janylmay izdep jer-kókti.
Saghynyp seni, sarghayghan sansyz keshterde,
Sen bolyp maghan saghynysh ózi sel tókti.

Sezding be sony…
saghym bop úshqan aq qúsym?
Tamsantyp ósken tanquray syndy tәttisin.
Jadymda mәngi jylulyq tókken janaryn,
Qayranmyn, qalay qara tas syndy qattysyn.

Sýiemin әli,
sýiden bir sәt tanbagham.
Kónil me qúrghyr, qúmardan shyghyp qanbaghan?
Sýiemin әli, sol ýshin janym jazyqty,
Jazyqsyz biraq jýrekpen qalay jan bagham?

 

Abai.kz

1 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1535
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3315
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 6019