Keyde qaljynbastardyng «qazir erler әielden de әlsiz bolyp barady» dep qaghytatyny bar. Taza kýsh-quat túrghysynan alsaq, búl sózde eshqanday negiz joq: eng qaruly degen әielding ózi eng әljuaz degen erkekten kýshin asyra almaydy. Búl – tabighattyn, biologiyanyng qalyptasqan zandylyghy, oghan әmir jýrmeydi. Al eger mәselege psihologiyalyq jaghynan, yaghni, erik-jiger túrghysynan kóz jibersek she? Onda «әr әzilde – bir shyndyq» degen sózding jany bar ekenin moyyndaugha tura keledi.

Ánsheyinde ne bolsa, soghan jylap qalatyn jany nәzik әiel qauymynyng qysyl-tayang sәtterde qayrattanyp sala beretinine bәrimiz de kuә bolghan shygharmyz. Múnyng әsirese keshegi bireuge jenil, bireuge auyr soqqan aumaly-tókpeli zamanda aiqyn angharylghany da aqiqat. Talay jigitter kýrektey eki qolyn qayda syighyzaryn bilmey, júmyssyz ýide otyryp qalghanda, otbasynyng bar auyrtpalyghyn әiel zaty ózining nәzik moynymen kóterip aldy. Betting aryn belge týiip, qytaydyng ala dorbasyn arqalap tauar da tasydy, my qaynatqan ystyqta nemese azynaghan ayazda bazarda túryp, vokzal jaghalap, bәlish te satty. Óz kiyimining órim-órimi shyqsa da, tapqan-tayanghanyn bala-shaghasynyng auzyna tosty. Audarylyp qalghan qonyzday divanda shalqasynan týsip, esh әreketsiz jatqan erining de ensesin týsirmeuge tyrysty.

Otbasyndaghy sharuanyng bәrin әielding moynyna ysyra salyp, ózi shybyq basyn syndyrmaytyn «erler» qazir de jetedi. Ádette «әielding qanday ekenin ýiine qarap bilesin» demey me? Ýy ishi qanday taza, jinaqy bolsa, әielding de sonday pysyq, sharuaqor, úqypty jan bolghany. Al er-azamattyng qanday ekenin qalay biluge bolady? Taghy da sol – ýiine qarap biledi: úshatyn aiyrplanday daryldap, tonazytqysh nege dúrys istemey túr, ýstelding synghan ayaghy nege salynbaghan, toqtausyz mynqyldap su tama beretin vannadaghy shýmek nege jóndelmegen, kiyim ilgishting týskeli túrghan shegesi nege qaghylmaghan?.. Ras, múnyng bәri kez kelgen jigitting qolynan kele bermeui mýmkin. Biraq ýirenuge de bolady ghoy! Áyelder de kir juu men tamaq pisirudi  ishten oqyp tumaghan shyghar?

Jaraydy, qoldan kelmegenge amal joq. Onda tym bolmasa santehnikti nemese elektrikti shaqyryp, aqaudy jóndetu, aqshasyn kelisu jaghyn jigit adam óz moynyna alsa qaytedi? Ýiding egesi emes pe? Jasyratyny joq, kóp otbasynda múnday mashaqatty onsyz da sharuasy shash etekten әiel atqaryp jatady. Qysqasy, qazirgi erkekterding kópshiligi kez kelgen jauapkershilikten qashqaqtaydy. Al búl er-azamatqa tәn minez be?

...Kýnde keshkisin júmystan qaytyp kele jatyp, aulada alqa-qotan jiylyp alyp, karta nemese domino soghyp otyrghan otaghasylardy jii kóremin. «Mәtkendi shyghar! Túzben soq! Ákenning qúny bolsa da sal 200 tengeni!» degen siyaqty aiqay-úiqay keshki tymyq auamen janghyryghyp, qúlaq túndyrady. Bar mәselesi sheshilgen, tórt qúbylasy týgel, eshqanday uayymy joq adamdar siyaqty. Biraq dәl osy kezde azyq-týligi auzy-múrnynan shyqqan, salmaghy ózinen de auyr sómkelerdi sýiretip, bazardan әieli kele jatady... Keyde solargha qarap túryp oilaymyn: eger qiyndyqqa tózbey, jýikesi syr berip, әielder de bәrine qoldy bir-aq siltese, otyryp alyp karta oinasa, araq ishse, ne bolar edi? Myna dýnie tónkerilip týspes pe edi?..

Er men әieldi Alla-Taghala bir-birinsiz ómir sýre almaytynday etip jaratypty. Demek, quanyshta, shattyqta ghana emes, qiyndyqta da bir-birimizge sep bolsaq qaytedi? Qansha jerden «qyryq shyraqty» desek te, әiel zatynyng qinalghan sәtterde er adamnan sýieu tapqysy keletini ras. Endeshe jýregi nәzik jandardyng sol ýmitterining ýdesinen shygha bileyik, jigitter!Búl  oidy tym bolmasa jylyna bir ret—osynday әielderimizding merekesi qarsanynda terenirek tarazygha salyp kóreyikshi.

Sәken SYBANBAY.

Abai.kz

Derekkóz: www.oinet.kz