«...Anyz mifke qaraghanda shynshyldau bolyp keledi: sebebi, onda mif pen ertegidegidey emes, bas keyipker oidan shygharu men tarihy shyndyqtyng úshtasqan jerinde túrady...»

Manash Qozybaev,

qazaq tarihshysy

1. Aysha biybi belgisi

– Nege! Nege?! Nege?..

Qasyndaghy jan qiyspaq qúrbysy, qasy-kózi qiyla tógilgen Aqjýnis hanym dausyna diril aralastyra ýzilip keterdey bop, búnyng basyn sýiep túryp, ýsh ret «nege» sózin qaytalap aitqanda, kókirekting arghy týkpirinen ashy zapyran qúiylyp-qúiylyp ketkendey bolghan-dy. Aru Aysha oghan oimaqtay әdemi kózderimen jәudirey qarap, sәl ghana jymiyp, ernin jybyrlata aqyryn sóiledi.

– Endi armansyzbyn-n...

– O ne degenin! – dep Aqjýnis taghy da ah úrdy. – Sening kónil týkpirindegi armanyndy basqa eshkim emes, men bilemin. Ekeumiz qaytsek te Qarahan bahadýrge aman-esen jetemiz, sol jolda qanday qiyndyqqa da shydas beremiz dep sertteskenimiz qayda?

– Sert! Sert deysing be? – dedi Aysha әlsiz, dirildi dausymen. – Sertti búzdyq pa biz! Joq, búzghanymyz joq. Sol sert jolynda ýzilip bara jatsam, armannyng da esh bolmaghany.

Aqjýnis onyng basyn sýiep otyryp, jany kýizele taghy da kýrsinip alyp:

– Osy Asa ózenine sugha shomylmashy dep ótine súrap edim, – dedi. – Tyndadyng ba?

Aysha móldiregen janarymen asygha aghyp jatqan Asa ózenine taghy da bir qarap, әldeqanday tereng oigha, kózining aldynan búldyrap kóringen tәtti eles-qiyalgha berilip ketken-di..

* * *

Búl qay jyldary edi!?

 Neshelegen kedir-búdyr uaqyt arada syrghyp ta ketipti-au oilap qarasa!

Bayaghyda-a... Qarahan bahadýr osy Týrkistan ónirine at basyn búryp, ózining erlik joryqtaryn jalghastyryp kele jatqan kýnderding birinde oida-joqta, әldebir jol qiylysynda búghan betpe-bet kezdesip qalmap pa edi. Ákesi Ayqoja tolyqsyp túrghan balghyn qyzy Ayshany ertip, Týrkistannyng keng bazaryna qaray aqyryn ayandap kele jatqan-dy. Sol jol ýstinde bir top attyly sardarlar aldyn kes-kestep:

– Qarahan bahadýr kele jatyr, – dep, búlardy búiyra toqtatty. – Bahadýrge jol berinder... Yghysyndar bylay...

Ayqoja bas iyip, janaryn tómen salyp, túrghan ornynda miz baqpay, qatty da qaldy. Dindar kisi edi. El biyleushiler men syptima súltandargha ylghy da taghzym etip otyratyn. Osy әdetin asa únata qoymaytyn erke qyzy Aysha súlu:

– Áke, siz nege әrkimge taghzym jasap, bas ie beresiz? – dep súraytyn. Sonda Ayqoja:

– Men әrkimge emes, el biylegen esti azamattargha qúrmet sezimin kórsetip, iyilemin, qyzym, – deytin.

Aysha әke sózine tәnti bolyp, balalyq riza kónilmen syqylyqtap kýlip te alushy edi.

Sol әke, endi, mine, taghy da kәduilgi әdetine basty. Tik túryp, basyn tómen salyp, bahadýrding ótip ketuin kýtuli.

Búlar sarbazdardyng tasasynda kóp túryp qalghan-dy. Kýtken Qarahan bahadýr mýlde kóriner emes.

Ayshanyng shydamy tausyldy da, algha shyghyp:

– Bizge jol berinder, – dedi. – Endi kýte almaymyz.

Sarbazdar onyng sózin eleng qylghan da joq.

– Men senderge ne dedim? – dep, qaysar qyz taghy da algha úmtyla týsti. Ákesining «qoy, qyzym» degenine de kónbedi. Osy kezde bir shombal qara sardar qyzdy qamshymen jasqap, ýrkitip, qorqyta keri quyp tastamaq bop ónmendep kelip qalghan-dy. Qyz sonda da taysalmady. «Kelseng kel» degendey, batyldana qasqayyp qarsy qarap túrdy.

– Oi, sen qyz... – dep, endi әlgi sardar qamshysyn kótere berip edi, Aysha aiqaylap jiberdi.

– Tart qamshyndy!

Sardar kenet qamshysyn auagha kóterip, endi siltey bergende, ójet qyz әbjil qimyldap, qolynan júlyp alyp, basyn qaghjang etkizdi.

– Anagha qamshy siltemek bolghan erkek esuas...

Sol sәtte búlardyng janyna Qarahan bahadýrding ózi de kelip qalypty. Ol әueli qyzgha qarady. Aysha aru úyalyp, jýzin tómen saldy.

Qarahan attan týsti. Qyzdyng janyna kelip:

– Atyng kim? – dep súrady.

– Aysha.

– Ózing ójet qyz ekensin.

– Joq, men... siz keshikken son...

– Týsindirmey-aq qoy. Áuelgi jol – seniki... Men kýte túram. Ákeng ekeuing óte berinder.

Aysha әkesin ertip Qarahannyng aldyn kesip, emin-erkin ótip bara jatty. Bahadýr olardyng sondarynan kóz almay úzaq-q qarap túrdy.

* * *

Aysha denesi qatty auyryp, qinala ynyrsydy.

– Janyna batty ma? – dep Aqjýnis bәiek bolyp jatty. – Shulaghan qyzdar qayda joghaldy? Baby әje qatynnyng habarsyz qalghany nesi? Emshini tauyp, tez-tez alyp kelemiz dep edi.

– Sol emshi kelgenshe... – dep Aysha әlsiz ýnmen tilge keldi taghy da. – Soghan ýlgere alsam ghoy. Áy, ýlgere alam ba?..

– Asa ózeni manayynda jylan óte kóp deushi edi, sonyng biri bizge tap kelgenin qarashy!

– Joq, – dedi Aysha. – Janymdy shyrqyratyp bara jatqan jylannyng uy emes, basqa nәrse.

– Endi ne?

– Qarahangha aman-esen jetip, kónilde aidyn bolyp tolqyp jatqan sheksiz sezimimdi óz auzymmen aita almaytynym...

Aqjýnis kýle sóilep:

– Osy jolgha jinalyp, úzaq sapar sheguge bel baylaghanynnyng ózi naghyz mahabbat belgisi emes pe? – dedi.

Kóz janary búldyray bastaghan Aysha taghy da buyrqanyp-búldanyp, asygha aghyp jatqan asau Asagha qaray aqyryn iykemdelip, búryla qarady. Sudyng syldyry onyng oiyna eski kýnderding elesti suretterin qaytalap týsirgendey bolghan-dy.

* * *

Qarahan bahadýrding sol jolghy jenisti joryghy beyne Ayshamen jolyghugha, aru qyzben betpe-bet kezdesuge arnalghanday eken-au! Ol Týrkistanda birer ay ayaldap, jata jastanyp, asyqpay dem aldy. Sol kýnderde Aysha arudy kýnbe-kýn kóruge yqylastanyp yntygha-saghyna izdeytin. Ayshamen sóilesip, syr bóliskendi bar jan-tәnimen ansap túrushy edi.

Alayda dindar әke – Ayqoja qyzyn әli de jas sanap, bahadýrding beyilin bayqasa da degenine kóngisi kelmey, Ayshany tipti de tysqa shygharmay qoyghan eken. Týrkistan ónirine syily qojanyng búl isine eshkim de qarsy kele almapty. Aqsaqal-qarasaqaldar bas qosqan jerde:

– Jón! Jón! – desipti bәri de. – Ayaq astynan Qarahannyng oiy ketken eken dep uyzday qyzyn baylap-matap, bere sala ma?

Bir aqsaqal túryp:

– E, sender bilesinder me? – depti. – Osy qyz Ayqojanyng qany emes, ol keshegi oishyl-aqyn Sýleymen Baqyrghanidyng qyzy desedi ghoy.

– Qoy, – depti bir qariya. – Ony kim sypsyndatyp jýr? Biz bilgeli Aysha – Ayqoja piradardyng qyzy.

– Shyndyqty bir Alla ghana biledi, – depti sonda qaba saqaldy kisi. – Bizding sózimiz – ósek, al ósek aitu – kýnәharlyq!

Osymen sóz de tez tәmamdalar edi.

Býkil júrt syilaghan Ayqojanyng búl minezine qaharly Qarahan da esh renish bildirmepti. Qayta Ayshagha degen ystyq sezimin onan beter laulata týsip, aradaghy adamdar arqyly habarlasuyn dogharmapty.

Tipti ketetin kýni de Ayshagha arnayy habar jiberip:

– Sening súlu beynendi keudemde úzaq saqtaymyn, – dep ishki syryn aitty. – Meni kýtshi. Mindetti týrde qayta ainalyp soghamyn. Ózindi izdep kelemin.

Aysha sol habargha jauap berip:

– Batyrlar barghan jerinde kóp uәde beretin shyghar, – degen. – Talay atyrapty, talay eldi aralaydy. Ghashyq bola saluy da, bәlkim, op-onay. Sýiip qaluy da dep-demde...

– Olay emes, – depti Qarahan. – Men ýshin sening ornyng aspandaghy ay ispetti. Sen basqasyn!

– Ony uaqytynda kóre jatarmyz, – dep Aysha da salqyn minezben jauabyn jetkizgen-di.

Bahadýr attanyp bara jatyp:

– Jazgha salym kelemin, – depti. – Sol kezde qarsy bolmasan, ekeumiz neke qiyar jasaymyz. Sózim - sóz!

* * *

Arada biraz uaqyt ótip, batyrdyng bergen uәdeli uaqyty da taqap qalyp edi. Ol kýn jaqyndaghan sayyn Aysha da degbirsizdenip, asygha kýtken ansarly kýnderdi ótkeruli bolatyn.

Biraq dәl osy kýnderding birinde úzynqúlaqtan búl jaqqa sumandaghan suyq habar da jetip jatty.

– Qarahan batyrdyng júrtyna tútqiyldan jau shauypty, – deydi habarshy jigit. – Elin oisyrata qyryp ketipti. Endi Qarahan atqa qonyp, jaudan ese qaytarugha bel buypty. Jan alyp, jan beriser qan maydan býgin-erteng bastalatyn synayly...

Osyny estigen kezde Aysha da ýreylenip, jany jay tappay, boyyn әldebir qorqynysh sezimi biylep ketken-di.

«Apyrmay, osy jaugershilik saparda oghan jaudyng әldebir qanghyghan sadaq oghy tiyse qaytemin?Biz osylaysha mәngi kezdese almay qalsaq qaytpekpin?!.»

Sodan song ainalasyndaghy qyzdarmen bas qosyp, oy bólisti, kenes qúrdy.

Eng jaqyn qúrbysy – Aqjýnis kónilge qonymdy pikir bildirip, sabyrly sóz aitty.

– Sen endi bahadýrdi ózing izdep barghanyng dúrys.

– Batyr ony qúp kóre me?

– Áriyne, qúp kóredi. Ózindi shyn únatyp qaldy emes pe?

– Úshqalaq minezdi, sabyrsyz qyz bolyp kórinip qalmaymyn ba?

– Eline jau shauyp jatqanda, shyn janashyr ekenindi osynday әreket-isinmen de bayqatatyn sәt búl.

Oylasa kele, aqyry barlyghy osy oigha taban tiredi.

Alayda búl sapargha shyghuyna kýtushi qatyn Baby әje qarsy boldy. Ol dereu qyz әkesi Ayqojagha búl jayynan habar bildirip te qoyghan eken, әkesi Ayshagha kelisim bermey otyryp aldy.

– O zamanda bú zaman, qyz bala er-azamatty ózi izdep bara ma?! – dep, qarsylyq sózin aitqan-dy. – Saltymyzgha mýlde jat әreket...

Aysha birbet edi. Qay kezde de óz degeninen qaytyp kórmegen bolatyn. Búl joly da sol minezine basty.

“Qaytsem de baryp qaytamyn! Eline jau shauyp jatqan bahadýrge ishki tilektes niyetimdi bildirip kelemin. Onsyz bolmaydy...»

Onyng toqtaghan týiindi oiy osy boldy.

Eki-ýsh kýnnen song at әzirletip, bir top qyz Taraz baghytyna jol salghan-dy.

Aysha arudyng anyq jolgha jinalghanyn sezgen kýtushi qatyn – Baby әje amalsyz jol qajetin buyp-týidi. Sodan song kóp qyzdarmen birge Ayshanyng sonynan ilesti.

Jol boyy qyzdar óte shat-shadyman, kóterinki sezimde boldy.

Án men ólen, óleng men jyr aitysyp, sharshap-shaldyghudy bilmey, kýn úzaq at ýstinen týsken de joq. Bәri de jarasty kónil-kýimen әzil-qaljyndasyp, kýlkige kýlki jalghap kele jatqan-dy.

Tek Aysha biybi ghana әldebir múndy oigha batyp ketip, kermek qiyalgha úzaq-q maltyp, sol sezimnen shygha almaghan kýide bolatyn-dy.

* * *

Asa ózenine kelip jetkende qyzdar boy jazyp at shaldyrdy. Búl – Ayshanyng ótinish sózi edi.

Top qyzdar bir bólek boldy da, Aqjýnis pen Aysha ózen jaghalap, onasha ketti.

– Saghan ne bolghan? – dep súrady Aqjýnis odan. – Kóniling nege pәs?

– Bilmeymin, ensem esh kóteriler emes.

– Neni oilay beresin?

– Qarahan bahadýr aman bolsa eken dep uayymdaymyn.

– E, – dep kýldi Aqjýnis. – Búl endi júdyryqtay jýrekting isi. Ashyqtyq óstedi. Ol kisini qobaljytady. Keudege maza bermey qoyady...

– Sol ghana bolsa jaqsy-au...

Osyny aityp boldy da, Aysha:

– Men sugha shomylayynshy, – dedi.

Aqjýnis onyng búl oiyn asa qúp kórmey:

– Qoy, aghyn sugha týsu qauipti, – degen. – Aghyzyp ala jónelse qaytemin?

– Men jýze alamyn ghoy, – dep Aysha sonda da yryq bermedi. – Bilesing be, osy kýnderi denem ayaq astynan qatty ysyp ketip, kýiip-janyp bara jatqanday kýige týse beremin... Jiyi-jiyi...

– Onda tym alysqa úzama, ózenning osy shetine ghana shomyl, – dep Aqjýnis jaghalaudy núsqady. – Men janynda bolamyn.

Qyz sheshinip, sugha týsti. Áueli otyrdy. Sosyn shalqalap jatty. Jýzgen joq. Tipti jaghalaudan alystap ketpedi de. Aqjýnis sosyn da alansyz bolyp, sol mannan gýl tere bastaghan-dy. Kenet... Aysha baj etip, shynghyryp jiberdi.

– Jylan! Jylan!

Aqjýnis jýgirip kelip, Ayshany qúshaqtady. Ol sudan әzirde ghana shyghyp, endi kiyimderin kiyip jatqan-dy.

– Ne boldy?

– Meni jylan shaghyp aldy.

– Qayda? Qane?..

– Jylan qamys arasyna kirip ketkenin bayqadym.

– Ol qaydan shygha keldi eken?

– Sәukelemdi kie bergende, ishinen ysyldap, úzyn tilin jalandatty. Saqtanyp ýlgere almadym...

– Uly emes shyghar. Solay deyikshi...

– Bilmeymin, basymnyng bir jaghy úiyp bara jatyr.

Eki qyz jaghagha shyghyp, ne isterin bilmey abdyrap, az-kem otyryp qalghan eken. Ashy dauysty estigen ana jaqtaghy Baby әje qatyn bastaghan qyzdar da jýgire jetip kelip qalghan-dy.

– Aysha súlugha ne boldy?

– Jylan... shaqty. Dereu emshi izdeu kerek. – Eki-ýsh qyz jan-jaqqa asygha attanugha jinaldy. – Emshini tez tauyp әkelmey bolmaydy. Uly jylan bolsa, Ayshanyng ómirine qauipti. Óte qauipti!

Aysha jaqyn qúrbysy Aqjýnisting tez-tez, shashala sóilegen ýnin estip jatyp, Asa ózenine taghy da qarady. Osy joly ol әlgindegi Aqbas jylandy kórdi. Sudyng dәl ortasynda qazyqtay qaqiyp, búghan qarap basyn búlghandatyp-búlghandatyp túr eken. Búl әlde eles, әlde ras... Áyteuir, Aysha ony anyq kórgendey sezimdi bastan keshti.

– Anda... anda túr! – dep ornynan túryp ketpekshi edi, Aqjýnis yryq bermedi.

– Qozghalma! Qozghalugha bolmaydy saghan...

– Joq, ana jaqta, Aqbas jylan...

– Jylan deysing be? Ol joq. Ol әldeqashan nu qamystyng arasyna kirip ketken. Zym-ziya. Ony endi tabu onay deymisin!

– Áne, әne ol...

– Eles qoy! Bәri de eles... – dep Aqjýnis Ayshany sabyrgha shaqyrdy.

– Solay ma? Bәri eles pe, a?.. Eles bolghany ma?..

Ayshanyng ýni endi bәsensip-bәsensip baryp, aqyryn sylq ete qaldy...

* * *

Aysha endi tóbede tónkerilip túrghan zengir aspangha móldirey qarady. Aspan qanday kókpenbek! Qanday әsem!

«Osy aspanday móldir, aspanday meyirimdi eshtene de joq shyghar myna fәniyde!» dep oilady Aysha. «Átten, jer betindegi barsha adam adaldyq pen tazalyqty, aqiqat pen shynshyldyqty osy aspangha qarap ýirense ghoy... Pendening boyyn tek tazalyq jaylasa, jer betinde úrys ta, keris te, soghys ta – eshtene bola qoymas-au, tegi... Batyrlar aman, halyq tynysh ómir sýrer, tegi...»

Tap osy kezde attardyng túyaq dýbiri estildi. Sarbazdar jerdi dýrsildetip, osynda kelip te qalypty. Olardyng qaq ortasynda – Qarahan bahadýr. Aysha súlu ony kórdi. Tanydy.

– Seni izdep kelip edim... – dep óz auzymen aitqysy kelgen. Biraq tili juyspady. Erinderi isip, tili de ýlkeyip, auzyna syimay bara jatqanday.

Eki qolyn erbendetti.

«Seni sonshalyq saghynghanymdy bilesing be?. Kelmey qoydyng ghoy. Kóp kýttirding ghoy, batyrym! Ózim... ózim izdep kele jatyr edim-m... Ákeme kónbey jolgha shyghyp ketip em...»

Osy sózderdi tek kóz janarymen ghana jetkizip jatty.

Emshi Ayshanyng aq bileginen ústap kórdi de, qabaghy qúrsaulana Qarahangha:

– Qiyndau, – dep bas shayqady.

Qarahan Ayshanyng balghyn denesin qos alaqanyna salyp, basynan sýiemeldep, ózining keng keudesine qysty.

– Ishan qayda? – dedi sosyn.

– Ol osynda, han iyem!

– Bizding nekemizdi qiyndar.

– Qay jerde?

– Tap osy jerde! Jer tandaugha uaqyt az... Tez, jyldam...

Ishan kýbirlep sóilep, ekeuining betine ýshkirip, әldeneni aityp, asyghys qimyldap jatty.

Aysha onyng dausyn emis-emis qana estigendey boldy da, endi әuezdi ýn birte-birte alystap bara jatqanyn angharyp, denesi de salqyn tartyp sala berdi...

Bahadýr Ayshany qúshaghyna ala týsip:

– Sen endi biybisin! Aysha biybimsin! – dep, qúlaghyna ýsh ret sybyrlap aityp jatty. Aysha songhy ret kýlimsirey qarady.

– Mening asylym! Qimas qazynam!...

Qarahan osyny aityp, ah úrdy.

Al, qúshaghynda balbyrap-balqyp, kóp uaqyttan beri arman bolghan týrkistandyq aru – Aysha biybi mәngilikke úiyqtap ketken edi. Ózi qatty únatyp qalghan ataqty bahadýrding yp-ystyq qúshaghynda...

* * *

Jýregine mәngi óshpestey alau jaghyp ketken aru qyz – Aysha biybige degen inkәr sezimin Qarahan óle-ólgenshe óshirgen joq. Óshirmeuge tyrysty. Tipti sol Taraz qalasynyng týbindegi óte ynghayly oryndy tandap, sonda Aysha biybige arnap eskertkish kesene túrghyzdy. Oghan jan-jaqtan ondaghan bilgir ústalar men zergerler birinen song biri tartyldy. Ásem, әdemi boluyn ózi qadaghalady. Jiyi-jii at basyn búryp túrdy, әrkez ózi kelip-ketip jýrdi...

Týrkistan aimaghyna asa syily dindar әke – Ayqoja piradar sýiikti qyzynyng óli denesin alyp ketuge bata almapty desedi. Sharighat boyynsha Aysha endi Qarahan bahadýrding jary. Ekeuining ýziler aldynda nekesi qiylghanyn da bildi. Sonan song da qan jútyp, qayghyryp, qyzynyng mәiiti basynda kózining jasy sorghalap túryp, qúran oqypty da, eline múng arqalap qaytypty.

Qaytar sәtte Baby әje qatyngha:

– Tirisinde adal qyzmet etip edin, endi ólgende de qyzymdy jalghyzsyratpa, senen sony ghana súradym, – depti.

Kesene bitken son, onyng basynda shyraqshy bolyp, Baby әje qatyn birjola qalyp qoydy. Tipti ózining jasy jetip, kezegimen kóz júmghan kezde Aysha biybi Kesenening manyna jerlenip, basyna ghajayyp Kýmbez túrghyzyldy.

Aysha biybi kesenesi osy kýnge deyin mahabbat múnarasynday bolyp alystan men múndalaydy.

Oghan qazirgi kezge deyin tәu etip kelushilerde san joq. Tolas tapqan kýni joq.

Olar Aysha biybi men Qarahan bahadýrding mәngi eskirmes pәk, adal sezimine bas iyedi. Taghzym etedi.

Aytpaqshy, jasy seksennen asqan shaqta fәniyden baqigha ozyp bara jatyp, Qarahan bahadýr nókerlerine:

– Mening basyma belgi qoyyndar, ol belgi Aysha biybimning Kesenesin kórip jatatyn jerde bolsyn, – dep amanattapty.

Nókerleri bahadýr sózin eki etpepti. Aytqanyn oryndapty.

Osy kýni Aysha biybi Kesenesi men Qarahan kýmbezi kóne Taraz manynda alystan men múndalap, bir-birine ýn qatysyp, ýnsiz múndasyp túrghanday әser beredi...

Mine, erte kezden býginge deyin auyzdan auyzgha auysyp jetken anyz-mahabbattyng ayanyshty oqighasy osynday. Biz estigen tarihy osylay óriledi. Alayda aru Aysha biybi men Qarahan bahadýr (ony Áulie ata dep te ataydy) jayly әfsana san jyldar boyy san týrli núsqamen de jazylyp-jyrlanyp kele jatqany ras.

Eshqaysysyna da aitar dauymyz joq!

 

2. Kóken batyr biyigi

–1–

– Ua, batyr! Batyr agha!..

Ózining aqboz ýiining tórinde, jolbarys terisining ýstinde әldebir oilardyng qamauyna qamalyp, qiyaly san-saqqa bólinip otyrghan nar túlghaly, keng keudeli, ótkir kóz kisi – Kóken batyrdy Qylyshbay ózine qaratu ýshin dausyn zorayta, sózin eki ret qaytalaghan-dy. Biraq batyr aghasy bәribir selt etip, búghan qaray tez moyyn búrmady, kóz janaryn әldenege tiktep alghan beti, ýnsiz otyra berdi.

– Batyr, sizge aitar sózim bar...

Kóken batyr endi ghana moynyn az-kem búryp, kóz qiyghyn saldy da, ishramen “ayta ber” degendey belgi bergen.

– Aytsam, batyreke, osy Aqmeshit pen Týrkistan ónirindegi býgingi tirlik asa qolayly emes, kýn sanap el ishindegi jaghday ushygha týskendey.

Ushyghyp bara jatqan ne nәrse degendey, endi batyr búghan týgelimen audaryla qarady da:

– Ózing týsindirip aitshy! – degen. – Asyqpay sóileshi.

– Týsindiretin ne bar, batyr! Jaghday shiyelenisti. Halyq arasynda zor tolqu payda boldy.

– Sebep?

– Sebebi – Qoqan handyghynyng ezgisine búdan әri shyday almaghan qara halyq kóterilis bastaghaly otyr. Tek Týrkistan týbinde emes, kóterilisti qoldaushylar Janaqorghan, Shiyeli, Jólek, Aqmeshit asyp, odan әrige shashyrady.

– Apyray, ә!..

Batyrdyng alghashqy tandanys sózi osy boldy.

Sosyn denesin tiktedi. Kóz janaryn Qylyshbay batyrgha búrdy. Búrdy da bylay dedi:

– Jasym seksenge taqady, týn qatyp joryqqa shyghar jaugershilik jyldardy ótkenge tapsyrdym, endi qariyalyqqa bet qoydym demep pe em...

– Degensiz. Ayqoja ishangha osylay dep uәde bergensiz. Ony bilemiz...

– Bilsen, búl kelising qalay? Meni nege mazaladyn?

– Batyr, sizding aibynynyz kerek. Sizding ataq-abyroyynyz auaday qajet.

– Aybyn deysin, ә! Au, sol aibyn myna senderde de bar emes pe!

– Sizdey emes...

Qylyshbay sharasyzdyng kýiin keshkendey, basyn tómen salyp, otyryp qalghan-dy.

Kóken әngimening týp tórkinine manyz bere, bәrin týsingendey, kýrsinip qoyyp:

– Ehe!... – dedi.

 

– 2 –

Halyq narazylyghy qay kezde de qaharly.

Osy Aqmeshit – Týrkistan ónirinde búghan deyin de әldeneshe ret dýr kóterilip, әdiletsiz biylikting qysymyna shydamaghan el kónil sherin qaruly kóterilispen aighaqtap jatushy edi. Týrkistannyng ainalasynan Tentek tóre, Aral-Qazaly manynan Janqoja sekildi batyrlardyng qalyng qol jinap, tekten-tek atqa qonbaghany ras.

Kezinde búl aimaqqa ataqty han Kene at oinatyp, Qoqan biyligining qysymyn júmsartyp, elge jayly kýnder tughyzyp edi-au! Sonday janberisken úrystargha Kóken de qatysqan bolatyn. Ol shaqta, әriyne, jastau edi, boyynda búla kýsh búlqynyp jatatyn-dy.

Bir jyldary... osy Syr boyynyng halqy Qoqan biyligining qysymyna shydas bermey, Kókshe ónirinde jatqan han Kenege arnayy habar jiberdi. Myna qiyn da asa auyr jaghdaydy egile, tógile jetkizgen eken habarshy, kóp úzamay Kenesary han atqa qonyp, Syr ónirine kezekti joryghyn bastap ta jiberdi. Áueli Janaqorghan, Babayqorghandy qanaushylardan azat etti. Sosyn Týrkistandy... Al, odan keyin, Aqmeshitke joryq jasap, qorghandy bir ay qamap ústady. Tap sol kezde qamal manynan júqpaly auru tarap, sarbazdary qyryla bastaghan son, han Kene amalsyz keyin shegingeni bar-dy.

Mine, sol jolghy joryq kýnderinde han Kene men Kóken batyr eki ret onasha jolyqty.

– Átten, jasym jetpiske kelip qaldy, әitpese janynyzda bolyp, sarbazdarynyzdyng birine jarap qalushy em, – dedi Kóken. Sonda han Kene:

– Siz sekildi on sarbazym bolghanda, men de eshtenege alandamas edim-au, – dep, batyr aghasyna rizalyq sezimin jetkizgen-di.

Odan beri de talay zaman ótip ketipti-au oilap qarasa!

Qartaydym deuge auzy barmaydy, alayda boydan kýsh-quat kemy bastaghany sezilip te qalady. Ol nening belgisi? Áriyne, kәrilik deytin búralqy itting sybysy...

Keshe aqsarayyna arnayy at basyn tirep kelip, el jayyn aita otyryp, búghan býgingi alasapyran kýnning ashy shyndyghyn bayan etken nemere inisi – batyr Qylyshbay sózinin, oilap qarasa, aqiqaty aibaraqtanyp túr. Ýnsiz otyra beretin kýn emes eken osy shaq. Biraq ne etpek kerek?

Ánebir jyldary osy ónirge aty mәlim ishan – Ayqoja zamandasy búny onashalap:

– Batyr, úrystyng ayaghy – qan tógis! Ol jaqsylyqqa bastay bermeydi, – degen. – Siz býgingi kýni qariyalyq jasqa ong iyqtadynyz! Aqylymdy tyndasanyz – búdan bylay joryqqa shygham degen oidy keudeden keri ysyrmanyz. Elge tek batyr Kóken emes, aqylman Kóken de kerek bolar...

Áuelde asa yqylasty tyndamasa da, artynan oilasa, ishan sózi kókeyge qonady-aq! Kisi saytan emes, jas ótedi, jiger jasidy, kónilge sabyr túraqtaydy. Sol shaqta ýlkenning isi – qariyalyq bolsa, ol jaman ba?

Kópten beri Kóken osy oidyng sarynyna týsip, ylghy da aldyna kelgen kisige aqyl-toqtau sózin aitumen bolyp jýrushi edi. Endi mynau! Qylyshbay batyr taghy da qandy joryqtyng iysin sezdirip ketti.

Tap osynday әri-sәri kýide otyrghan sәtinde aqsarayyna bәibishesi Aqzere-ayym kelip kirdi.

– Siz býgindikke saraydan attap shyqpadynyz ghoy, batyr? – degen.

– A, sóittim be! – dedi Kóken. – Qazir qay uaqyt?

– Týs bolyp qaldy.

– Endeshe... – dep batyr qozghalyp qoydy. – Endeshe...

– Tysqa shyghasyz ba? Joq, әlde as әkeldireyin be?

– Jo-oq, tәbetim bolmay otyr...

Aqzere-ayym sәl kýtip túrdy da, batyr әri qaray lәm dep til qatpaghan son, tysqa bettey bergen. Kóken ony toqtatty.

– Qalay oilaysyn, el ishinde dýrbeleng bar dey me?

– Joq, batyr! Bәri de tynysh...

– Maghan keshe Qylyshbay basqasha aitty.

– Onday dýrbeleng búl auylda emes, alysta. Ana Týrkistanda...

– O, sonda Týrkistan bizge bóten be eken? Ondaghy el de bizben aralas-qúralas... Aghayyn-jegjat...

Sol-aq eken, Aqzere-ayym dausy dirildep, jalyna ýn qatty.

– Batyr-ekesi, siz qartaydynyz. Joryq sizge qol emes. Qariyalyq jasqa kelgen kisige...

– Batyrdyng ýikýshik bolyp, omalyp otyryp qalghany – ólgeni! – dep, Kóken sózdi short kesip tastady.

– 3 –

Áuelgi dýrmegi búl aimaqta 1850 jyldary lap etip bastalghan týrli-týrli kóterilister birde basylyp, birde órship ketip, әiteuir ayaghy kórinbey-aq qoyyp edi.

Týrkistan tóniregindegi osynday boy kóterulerding negizgi bir sebebi – qala begi Myrza Niyazgha degen úly narazylyq bolghan-dy. Myrza Niyaz Qoqan biyligine qúldyq úryp, jergilikti halyqty qanap, salyq ýstine salyq salyp, әbden-aq túralatyp bolyp edi sol shaqta.

Osy ónirdegi ru-taypa kósemderi, batyrlary men biyleri qala begin auystyrmay bolmaytynyn týsinip, endi ne isteu kerek dep, kýnbe-kýn bas qatyryp jatqan-dy.

Dәl osy tústa Qoqandy biylep otyrghan Mәdeli han da osaldyq bayqatyp, halyqtyng pysh-pysh әngimesine ózi sebep jasap berdi. Ákesi qaytqan son, sonynda qalghan eng jas toqaly – Patshayymdy Mәdeli ózine qatyn etip alypty. Neke qidyrypty. Osy bir qolaysyzdau oqigha tek Qoqan emes, arghy jaghy Hiua, bergi jaghy býkil Týrkistan – Aqmeshit aumaghyna ilez-demde jayylyp jýre bergen-di. Iri dinbasylary Qoqan begining múnday әdepsiz isine dereu bagha berip, ony «kәpir» dep atap ta ýlgergen-di.

«Balyq basynan shiriydi» degen osy-aq!

Qoqandaghy biylik sonday abyroysyzdyqqa jol salyp jatqanda, Týrkistan begi Myrza Niyazda ne bedel qalsyn. Onyng da kónili alan. Halyq ashuyn sol zamatynda short kesip, tiyp tastay qoyatyn qauqary joq ekenin ishtey sezip te otyrdy.

Sabylys әsirese 1857-58 jyldary barynsha kýsheyti týsti.

– 4 –

Batyr Kóken qaytadan sauyt-saymanyn izdestirip, ózining Aqboz atyn da joryqqa әzirletuge búiyryp qoyghan-dy.

Sol kýni keshkisin Ayqoja ishan keldi. Birge otyryp, qymyz ishti, ótken-ketkendi eske alysyp, ekeui mәre-sәre boldy. Biraq negizgi әngime bastalghan joq-ty. Batyr da ishinen sezgenimen ishangha ol jayly saual bermegen.

Aqyry týpki oidyng seni sógildi.

– Batyr, – dedi Ayqoja ishan. – Sizge jón-joba aitar jónim de joq. Onsyz da aqyl-parasatynyz jetedi bәrine. Tek...

– Ou, aitynyz. Bógelmeniz!

– Siz joryqqa jinalyp jatyr dep estidim. Sol ózi býgingi kýni dúrys bola qoyar ma eken?

– Batyr joryq ýshin jaralghan. Onyng nesi min?

– Jә, joryqtyng da joryghy bar. El basyna kýn tuyp, etikpenen su ishken zaman bolsa, bir sәri! Al, býgingi kýn...

Kóken batyr qozghalaqtap qoyyp:

– Býgingi kýn de solay! El ishi tynyshsyz! Bәri de Qoqan biyligine razy emes, – dep sózin týidektete bastaghanda, Ayqoja sәl jymiyp:

– Onynyz ras, – dedi. – Biraq tap osy joly sizdi atqa qonugha mindetteushi kim?

– Eshkim de emes. Ózimning oiym...

– Jasynyzdy oiladynyz ba?

– Batyrgha jas turaly oilanu – jigerin jasytu dep bilem.

– Sonda da... – dedi Ayqoja ishan. – Sonda da aitar kenesim: búl joryqty toqtatynyz; әgәrky jazatayym sadaq oghy tiyip, aidalada qansyrap, ýzilip ketseniz, elge ne betimizdi aitamyz?

– Batyrdyng joryqta sheyit bolmaghany kemde-kem!

– Siz qariyasyz! Jas kelgen song el ishinde otyryp, aq ólim tilep...

– O-o, – dep Kóken renjy til qaytty. – Aq ólim degen ne? El ýshin ýzilgen er azamattardyng bәriniki de – aq ólim dep bilem.

– 5 –

Týrkistandy biraz jyl biylegen Myrza Niyazdy ornynan taydyryp, onyng taghyna Qarabas súltannyng kishi úly, Kóshek hannyng shóberesi Áliykendi (el Áliakbar dep te ataydy) han etip otyrghyzudy el kópten úigharyp-aq qoyypty. Áliyken osydan 35 jyl búryn Týrkistandy biylegen, keyin Qoqandyqtardyng aimaqty jaulap ala bastaghan túsynda amalsyz biylikten ketip, Búqara jaghyna baryp boy tasalap, ishqúsalyqpen sonda baqilyq bolghan Toghay súltannyng tughan inisi bolatyn-dy. Sol Toghay súltangha degen el qúrmeti qaytadan boy kóterip, onyng bauyry – Áliykendi jabyla qoldaushylar tipti kóbeye týsken eken.

Tap osy joly Áliykendi han etip saylau isine Týrkistannyng barsha jergilikti halqy asa yntaly edi. Búndaghy halyqtyng basym bóligi – Qonyrattar bolatyn. Sol ru-taypadan bas kóterip shyqqan batyr Kóken bolsa, ony tyndamaytyn birde-bir batyr, ne by joq-ty. Sol sebepti de osy jolghy kóterilis Kóken batyrdyng basshylyghymen ótkenin qalaghandar myn-myndap sanaldy.

Múny batyrdyng ózi de ishtey sezip, «qartaydym» dep ýn-týnsiz qaludyng retin tappay, amalsyz atqa qonyp jatqan-dy.

Oylaghany: ylajy bolsa, osy joly qan-tógissiz-aq Týrkistan hanyn ornynan alyp, Qarabasúly Áliykendi han taghyna otyrghyzyp qaytu...

Biraq kisining oilaghany әruaqytta bola bere me!

Tap osy aralyqta Týrkistan manynda kishi-kishi birneshe qaqtyghystar da oryn alyp ýlgergen-di. Alayda, oghan batyr Kókenning esh qatysy joq.

Ayqoja ishanmen bolghan әngimeden son, rasynda da, batyr qalyng oigha týsip, tap osy jolghy joryqty qan-tógissiz ayaqtaugha asa yqylasty bola týsken-di. Sosyn da alys-jaqyn jatqan barsha batyrlardy onashalap, óz oiynan habardar etip qoydy.

– Mýmkindiginshe, kisi qany tógilmese eken dep tileymin! Myrza Niyazben kelissóz jýrgizip alsaq ta artyq emes, – dedi batyr nókerlerine.

– 6 –

Myrza Niyaz da tym paryqsyz-aqylsyz kisi emes, batyr Kókenning atqa qonghanyn estip, onyng aldyn oryp, ózining senimdi qyzmetshisi Kezenbaydy attandyrypty. Kezenbay – jýzikting kózinen ótkendey, tasqa da til bitiretin yldym-jyldym adam.

Sol Kezenbay kýni keshe Kóken jaylap otyrghan qonysqa soghyp, batyrmen onasha tildesti.

– Hannyng ótinishi – aradaghy soghysty boldyrmau, – dedi ol. Eger Kóken batyr osy isti óz qolyna alsa, men onymen jeke kezdesip, aqyl-kenes qúrugha әzirmin depti.

Kóken aitty:

– Osy sózi – sóz be?

– Áriyne, maghan osyny jetkiz dedi.

– Onda sen de mening habarymdy jetkiz. Myrza Niyazben qay kýni, qay jerde kezdesemiz? Men әzirmin...

Kezenbay bas iyzep, aqsaraydan shyghyp bara jatty da, qayta búrylyp:

– Myrza Niyaz sizding búl jaqsy niyetinizdi eshqashan úmytpaydy, – degen.

– O-o, búnyng ayaghy jaqsylyq bola ma, basqa bola ma – ony uaqyt kórsete jatar әli... – dep Kóken rahattana kýldi.

– 7 –

Batyr anghal keledi degen sóz rasymen-aq aqiqat!

Kóken batyr Myrza Niyazgha sengeni sonshalyq, onymen onasha tildesuge eshkimdi de ertpesten, tipti qaru-saymanyn da tastap, jalghyz barugha jinaldy. Múny estigen Ayqoja ishan dereu birneshe jas batyrdy bólek jinap alyp:

– Saqtyq kerek, sarbazdar, – dedi. – Myrza Niyazdyng ne oilaghany bar? Ol jaghyn kim bilipti! Kim ishine kirip shyghypty?

Sonda Qylyshbay túryp:

– Biz ne isteuimiz kerek? – dedi.

Onyng sózin Aytbay batyr da qostady.

– Qayda jәne qay jerde jolyghatynyn da bilmeymiz ghoy, – dedi Aytbay. – Áytpese, saqtyq jasap, sol jerge oiysyp barar edik.

Qylyshbay men Aytbay batyrlardyng búl sózin bylayghy jas batyrlar – Taylaq pen Qonys ta qostaghan.

Búdan songhy әngime sybyrgha úlasty. Ayqoja ishan olargha óz ishindegi batyrgha qatysty bir syrdy býkpesiz ashyp aityp jatty.

Sózding tórkinin týsine qoyghan qyzba minez – Aytbay:

– E, endi bәri de týsinikti, – dep, erkin dem alghan-dy. – Bizge osy habar tolyghymen jetip jatyr...

– 8 –

Myrza Niyaz ben Kóken batyr onasha sóilesip túrghan sәtinde ayaq astynan Kezenbay jyltyng etti.

– Oi, mynau Kezenbay emes pe? – dep, Kóken batyr aityp bola bergenshe, onyng sonynan eki-ýsh nókeri taghy da kórindi.

– Siz shynymen-aq anghal ekensiz, – dep, Kezenbay endi Kóken batyrgha qoqilana sóiledi. – Onasha keluge qalaysha jýreksinbediniz, a?

– Uәde degen bar! Batyr ýshin uәde beru – sert sózi! – dedi Kóken.

– Endeshe, sol sert sózi sizding týbinizge de jetedi. Al, ústandar, baylandar! – dep Kezenbay, nókerlerine núsqau berdi. Sol-aq eken, eki-ýsh qaruly jigit Kókendi baylap-mataugha kiristi. Batyr, biraq, esh qarsylyq bayqatpady.

– Tap osy qylyghyng ýshin әli-aq el aldynda jauap beresin, Kezenbay! – dep oghan otty janarymen ata qarady.

Kezenbay esh sasqan joq, ynty-shyntysymen yrjalaqtap kýle bergen edi.

Osy sәtte bir býiirden Aytbay men Qylyshbay bastaghan onshaqty sarbaz sau-u ete týsti.

– Myrza Niyazdan ózgesin týgel baylap tastandar! – dep Aytbay әmir bere aiqaylady. Kezenbay bop-boz bolyp, reni qashyp, typyrshyp ketti.

– Men... jәy oinaghan edim, – dedi erni ernine juyspay.

– Oinaghannyng kókesi endi bolady, – dedi Qylyshbay. – Sazayyndy tartasyng әli...

Kóken batyr an-tang bolyp:

– Au, jas batyr, sen mening múnda ketkenimdi qalay bilip alghansyn? – dep, Aytbaygha aghalyq yqylaspen meyirlene qaraghan.

Aytbay batyr sybyrlap qana:

– Bizge jol kórsetken – Ayqoja ishan, – dedi. – Sol kisining jón silteui.

– E, Ayqoja ma! – dep, Kóken batyr saqalyn sauyp-sauyp aldy. – Áy, sol ishannyng auzynda sóz túrmaydy osy...

– 9 –

Kóken batyrdyng búl songhy joryghy rasymen-aq qan-tógissiz ayaqtalyp kele jatty. Myrza Niyaz ornyna týsip, ornyna Qarabas súltannyng úly – Áliyken otyrdy.

Al, tarihy jazbalarda bylay dep týziledi: el qamyn jegen batyr Kóken qartayghan shaghynda Týrkistan manynda bastalyp kele jatqan qandy qyrghyndy aqylymen toqtatyp, eldi tynyshtandyryp, jana handy beybit jolmen taqqa otyrghyzady; osy erligi ýshin batyrdy býkil halyq zor qoshamettep, el janashyry dep atap ketedi; tipti bir derekterde ony tynyshtyq pen beybitshilik saqshysy bolghan batyr dep te atapty...

Alayda el ishi sonda da dýrbelennen aryla almaghan.

Ana tústan bir, myna tústan bir – boy kórsetuler bayqalyp-bayqalyp qala beretin-di. Sóite túrsa da janadan saylanghan han – Áliyken Qarabasúlynyng alghashqy is-әreketteri el kónilinen shygha bastaghan tәrizdi. Biraz jerlerde tilge tiyek bolyp, Áliyken hannyng ataghy barynsha molynan aitylyp, qúlaqtana týsti.

Biraq, Qoqan biyligi әli de qaharyna minip túrghan kez. Sosyn da Áliykenning әrbir qadamy anduly boldy. Árbir isi tarazygha týsti.

Áliyken Qarabasúly eki-ýsh jylgha juyq han bolsa da, onyng jasaghan izgi isteri uaqyt shanynan kómilip qalyp, aty tez úmytyldy. Sóitse de Týrkistandy biylegen handar tiziminde aty-jóni mәngige jazylyp qalghany ras.

Al, onyng han taghyna qan-tógissiz-aq otyruyna tikeley sebepker bolghan – osy ónirge bek tanymal batyr Kóken Nazarúly esimi de birte-birte auyzdan auyzgha tarap, anyz beynege ainalyp kete barghan-dy.

– 10 –

Arada talay-talay jyldar jyljydy. Uaqyt ózgerdi. Zaman janardy.

Osy kezde sol Syr boyyndaghy qalyng qúm arasynda erekshe tóbe payda bolghan desedi. Sol tóbeni býgingi júrt “Kóken batyr biyigi” deydi eken.

Sol biyik qana ma?

Joq, Kóken batyr esimi halqynyng auzynda qashanda asa qúrmetpen atalady. Ony qazirgi el halyqtyng joqtaushysy, naghyz el batyry dep aityp otyrady.

Kóken býgingi eline óz biyiginen qarap túr...

3. Aqyn men sheshen

Úzyn boyly, qapsaghay deneli, ótkir kóz sary kisi kýsh-qayraty boyyna syimay, typyrshyp, tepsinip túratúghyn bas asau búlang kýnderdi artqa tastap, endi bey-jaylau kýige ynghay bere bastaghan Tory tóbelding ýstinen jerge yrghyp týsti. Tóbel at әlgi adamnyng sekirer kezdegi serippesinen kishkene qozghalyp ketip, әitse de “bú ne qylghanyn?” demesten, manqighan qalpy túra berdi. Sandaghan jyldar boyy seriktesi bolyp kele jatsa da osy adamnyn, júmbaq adamnyng jan syryn týsine almay-aq qoydy. Ásheyinde salmaqty, sabyrly kóringenimen bir-aq sәtte balasha býlinip, bolmashygha shyj-byjy shyghatynyn qaytersin. Degbiri qashyp, ózin-ózi ústay almay, bey-bereket kýige týsip, typyrshyp ketedi. Ondayda atqa qondy degenshe súmdyqtyng bastalghany dey ber. Qamshyny bas-kózge qaramay tópeydi kep, tópeydi deysin. Al, qynyr jannyng babyn tauyp kór sondayda. Qaysy qylyghyng da jaqpaydy. Qay jelising de jýregine jatpaydy. Qamshyny tópeydi. Tópeydi kep!.. Tory tóbel osynyng bәrine de talay uaqyttan beri shydas berip keledi. Neshe jerden it minez kersetse de qapsaghay deneli sary kisige yqylasy bólek-ti.

Sary kisi de qylyshyn qataldyqtyng qanyna suarghan jan emes. Erekshe meyirlenetin, borday ýgitilip bosaytyn sәtteri barshylyq. Torynyng jalynan sipap, әldenelerdi aityp, iltipatqa bólep, tebirengen kezderin talay ret qúlaghy estidi.

Al, býgin... mýlde týsiniksiz kýige týskeni angharyldy. Sharshauly siyaqty. Áldenege qapaly keypi bar. Jýzine kirbing úyalatqan ne nәrse eken?.. Osy adamdar da qyzyq ghoy. Bir-birin renjitpese, birining kóniline biri tiymese ómir sýre almaytyn bolghany ma? Sary kisimen seriktes bolghaly beri qanshama ret týnergenin, qanshama ret qabaghy qars airyla jazdaghanyn kórdi. Sonyng bәrine kinәli tórt ayaqty búl emes, ana eki ayaqtylar. Dýniyege de, baylyqqa da qyzyqpay, serilikpen kýn ótkerip jýrgen jaratylysy bólek júmyr basty pendede ne әkelerining qúny bar eken basqalardyn?

Ótkir kózdi sary kisi Tory tóbelden jerge yrghyp týskenin, jasy alpysty iyektep qalsa da, sol әline qaramastan, jas jigittershe ytqyp týskenin elep jatpastan, attyng bas shylbyryn bos jibere salyp, qatpar-qatpar kәri Qarataudyng iyek astyndaghy erneuine qaray eki-ýsh attap baryp, kilt toqtaghan. Ájimtaudyng jiyegine týsken jegidey bolyp, ýngy enip, syldyrap aghyp jatqan tasbúlaqtyng ýnine qúlaq tósegen-di. Osy jerding júrty, bayyrghy halqy kәusar búlaqty móldir suyn ishseng meyiring qanbaydy, ishe bergin, ishe berging keledi der edi. Búl ony ghana aitpaydy. Odan da arghysyn, onan da әrisin aitady. Kәusar búlaqtyng móp-móldir suynyng syldyryna ne jetedi, shirkin! Án salady-au! Án bolyp tógiledi-au!.. Syldyr-syldyr... Osyghan tepe-teng týser әuen, osydan asar әuez bar deymising búl fәniyde...

Syldyr-әuenge boyy balqyp, eki kózin tars júmyp, ózge dýniyeni úmytyp, birauyq túryp qaldy. Sosyn baryp esin endi ghana jighanday, iyegin әntek keterip, jan-jaghyna alaqtay qaraghan. Biraq eshkimdi kóre almady. Álgindegi qúlaghyna talyp jetken beytanys ýn kimdiki eken?.. “Uә, aqyn, seni qalyng nópir kýtip otyr. Qara sózding dýldýli, zamandasyng Narynbaydyng bala qazasyna beli býgilip, býk týsip jatyp qalghanyna әldeneshe júma boldy, sol bitpes jarany jyrynmen emdep, ornynan túrghyzar sen ghanasyn. Ózing ghanasyn...” dep yzyndar edi әlgi bir ýn...

“Meni izdedi me? Maghan qolqa saldy ma? Mening jyrymdy qajet qyldy ma halqym!..” dep, aqyn endi Ájimtaudyng qatpar-qatpar shyndaryna kóz jýgirte týsip, ishinen kýbirlegen.

“Jә, – dedi sonan keyin taghy da. – Qara halyq izdedi me, bolmasa qara narday qayrattym – Narynbayymnyng ózi me keler dep saryla kýtip jatqan? Áy, әsili, solay bolar-au! Solay shyghar-aq!.. Qara sózding qúdiretin jan-jýregimen týsinetin, auyzeki әngimening has shesheni Narekem solay etpese Nar bolar ma! Narlyghy ghoy búl! Qayran, Narym!.. Alpysqa qol berip túryp, jas súnqarynnan qapyda airylghanyndy kórmeymisin?! Allanyng sharuasy... Allanyng ne qylsa da erki kýshti...”

Engezerdey denesin әzer kóterip, endi búlaqqa qaray ayandady.

Búl – osy ónirge aty shyqqan aiyr tildi aqyn Aldabergenning Qúlany edi.

Aqynnyng aqyn bolghaly beri ishki kýizeliske týsip, oy túnghiyghyna batyp, әri-sәri kýy keshken sәti – býgin ghana. Áytpese qay kezde de kerek jerinde sózden sýrinip pe? Jyrgha ese jiberip pe! Osynau ata Syr men kәri Qarataudyng arasynda búnyng jyryna tәnti bolyp, aitqanyna taq túrmaghandar kemde-kem bolar-au! Ózgeni bylay qoyghanda, eshkimge esesóz jiberip kórmegen azuy alty qarys Boray baydyng ózi de Qúlandy moyyndaghan. Boray – kelip-ketken kisige ýiinen bir auyz da qara su tattyrmas sarang bay. Súsynan seskene me, bolmasa ashy tilinen ýrke me – әiteuir Boray baydyng auylyna beysauat kisi at basyn irke bermeushi edi. Reti kelse ainalyp ótetin. Shirigen bay bola túra bir tyshqaq laghyn soygha qimay, qatyqsyz qara kóje ishedi desetin aitushylar. Osynysyn únatpaghan Qúlan aqyn bir joly Boraydyng auylyna at basyn búrmay ma! Basqa ýige bas súqpay, әdeyi baydyng ýstine basa-kóktep kiredi ghoy. Sonda tórde qos qús jastyqty shyntaqtap, shalqyp sóilep otyrghan Borekeng janyndaghy kisige búrylyp:

– Myna bir sorayghan úzyn saryng kim?... – dep mensinbey, múqata til qatypty. Onyng myna sózi shymbayyna dyz etip tiygen aqyn dereu suyryp salyp, bylay degen eken:

– Atymdy súrasang Qúlanmyn,

Qyrghyzalynyng ishinde Sybanmyn.

Jayyndy sening bilgeli

Ádeyi kelgen shygharmyn.

Jaqsygha janym jaydary

Jamangha shúbar jylanmyn...

Bay osy túsqa kelgende jastyqtan basyn júlyp alyp:

– Aqynym, aiyp bizden, tanymay qaldym, – dep toqtatypty. Sóitip, Qúlandy mal soyyp qonaq etip, aiyp – shapan jauyp shygharyp salady.

Sol Boray aqyngha bәribir tisin qayrap qalsa kerek. Keyinirek auyl-auylgha “Qúlan keldi degenshe, jylan keldi deseyshi” dep sóz taratypty. Qúlan múny óz qúlaghymen estidi. Kimning auzynan shyqqanyn da bildi. Biraq kek tútqan joq. Boraydy bәribir jendi. Bәribir tize býktirdi. Onyng ber jaghynda “Qúlannyng tili jylannyng tilindey ashy” dese, namys qylar ne bar. Aqyn bolghan song tilining uyty bolmasa, onda qanday otty jyr tumaq? Uytsyz jyr el esinde úzaq saqtalar ma?

Qúlandy býgin qinaghany mýlde basqa oydyng soraby. Aqyndy aqyn dep tóbege qoya dәripteytin, jyrynyng qosshysy, sózine dem berushi Narynbay sheshenning airyqsha ýmit artqan úly – Ábdiramannyng tosyn ólimine ne dep joqtau aitar? Qyrshynynan qiylghan jas súnqaryn kәitip jyrmen kesteler? Kәitip jaraly jýrekting dauasyn tauyp, betin beri búra alar?..

Sóz qadirin tereng týsingen, qara sózding qúpiya tylsymyn janymen sezingen Narekeng sekildi kisige otsyz, jalynsyz jyr әser eter me?!..

“...Basyndy kóter bermen, er Narynbay!..”

Áldeqaydan, jýrek týkpirinen bir súrapyl ýn yzyndap estilgendey bolady. Biraq sol ýni qúrghyr tym terende, әride, qapasta qamalyp jatqanday.

Osy jasyna deyin kókiregi danghyl jaqsy adamdar bolsa, olardy jerine jetkize maqtap ta, madaqtap ta jyr dauylyn tógip kelipti, al endi pasyqtardy kórse uytty tilin bezep-bezep, túralata synap ta óleng kestelepti. Sonyng qay-qaysysy da aqyndy dәl býgingidey qinalys jaghdayyna tap qylghan emes-ti.

“Búl netken auyr joqtau edi?!.. Qanday qiyn kónil aitu bolmaqshy endi...”

Qúlan endi osy aimaqtaghy ózi tústas, arghy-bergidegi jyr sýleylerin esine alghan. Mәdeli qoja, Mayly qoja, Molda Músa, Qúlynshaq, Búdabay... “Mening ornymda solar bolsa qayter edi? Qaytip jyr kesteleri edi?.. Qayran, Mayly... Qayran, Qúlynshaq... Qayran Búdabay... Qayran Músabek... Senderdey jyr túlpary bolmaq qayda!.. Senderding qastarynda men de aqynmyn, shayyrmyn dep jýrmin-au...”

Ánebir jyldary Qanay degen dәuletti kisining Ábdi esimdi balasy dýnie salyp, oghan Maylyqoja aqyn kónil aitqanyn úzynqúlaqtan estigen bolatyn. “Sondaghy kónil aituy qalay edi ózi?.. Qap, әttegen-ay, esime sol qalpynda saqtay qoymaghan ekenmin-au...”

Aqyn tolqy týsip, taghy da ishinen kýbirlep qoydy.

“...Qanaydyng Ábdi degen balasy ólip,

Júrt kónil aitty deydi Mayly kelip...:

Sosyn taghy da tejeldi. Ne aitpaq kerek?.. Kónildi dir etkizer, sheshendi ornynan eriksiz túrghyzyp jiberer tepseng týiin qaysy?..

Bir sәt ózining jýdeu ómirin, jadau kónilin úmytyp, Narynbay sheshenge bildirer kónil aitu jyryn sóz órnegine saldy. Áytpese múnan da zor qayghy, múnan da ýlken múng óz basynda jetip-artylar edi. Alladan tilep alghanday qos úly – qos qanaty bar-dy. Baylyghy da, maqtanary da, mansaby da, múraty da sol eki qúlynshaghy-tyn. Biri – Ermek, ekinshisi – Sherbek. Ermegi edi búnyng kókeyindegi arman-jyrdyng jalghasy. Zerek-aq edi, shirkin... Qúima qúlaq edi ghoy... Sol Ermegi... ótken jyly ghana ayaq astynan baqilyq boldy. Aqyn taghdyrdyng ne soyqanyna da shydap kelip edi, shyday da beretin. Osy joly syndy! Qiyaly bolyp ketti. Jatsa da, túrsa da oylaytyny – Ermegi... Ómirining ermegi, ertenining ýmiti... Qayran Ermek... Eniretip-aq ketti ghoy әkesin. Aqyn jýregi sodan beri jaraly... Sodan beri myna ómir bar qyzyghynan mýlde airylghan. Tirshilik búrynghyday kórikti emes, júpyny. Jýdeu! Qap-qaranghy! Kýiinip otyryp aityp ta jiberipti.

...Qúday-au, jalmadyng ba Ermegindi,

Ne qylsang o qyla ghoy Sherbegindi!… – depti.

Aqyngha baylyq bitpedi. Qayda barsa da qu kedeyshilik qyr sonynan qalmastan, qudy da otyrdy. Áni, “bay baygha qúyady, say saygha qúyady” degen sol eken. Jә, turasyna kóshkende dýniyeni maqsat kórgen búl ma? Sasyq dýnie kimge opa beripti? Kimderden qalmapty!.. Sonynda jiћazy emes, jyry qalsa sol múrat.

– ...Qazannyng key ólenim dauylynday,

Sәuirding key ólenim jauynynday.

Tistetken iyghynan jazylmaydy

Jylqynyng loqqy bolghan jauyrynday... –

dep jyrlar edi aqyn.

– Jan qiyspas dos bolsan,

Syilasumen jýrersin.

Shashylyp jatsa syrtynnan

Jinasumen jýrersin.

Úzatpay hal súrasyp,

Jaqyndasyp jýrersin.

Jaqsy-jaman is bolsa

Aqyldasyp jýrersin, –

dep tógiler edi taghy da.

Óz jyrynyng otyna ózi jylynyp, múndylargha ólenimen quat bergen, qayrat bergen aqyn jigeri de songhy kezderi múqala bastaghanyn ishtey sezetin.

“Uә, it ómir! Degenindi qylmaqsyng ba sen de! Asau minezdi aqyndy auyzdyqtap alghyng keledi, ә? Bilgem. Sóiterindi o bastan-aq bilgenmin. Seni jengen kim bar. Kim?.. Meni, biraq, tize býktirdim dep oylama. Men býgilgem joq. Býrkengen shygharmyn. Biraq aldynda býgilmedim. Qorghanghan shygharmyn. Biraq qoryqqam joq... Ýndemegen shygharmyn. Biraq ýgitilgem joq... Osyny bil. Osynday ór keude aqyn ekenimdi bil...”

Aqyn talay ret sharlaghan, talay ret onashada múnyn shaqqan Ájimtaugha qarap, oygha shomyp, úzaq túrdy. Osy býgin onyng qiyal tenizine keme salghan kýni. Oyy ornyqpady. Kónili kýptilikten aiyqpady. Bәrine de sebepshi bolghan ana zamandasy, qazadan qan jútyp, tósek tartyp jatqan zamandasy Narynbay!..

“...Kóter bermen basyndy, er Narynbay!..”

Taghy da әlgindegi ýn-saryn alystan qúlaghyna talyp jetkendey bolghan-dy.

“Qayran Narynbayym!” dep oylady taghy da. “Jomart kóniline jaratushynyng qysastyq qylghanyn kórmeymisin! Saghan teng keler osy aimaqta adam bar ma? Dýniyening buyna әste isinbes, kelgen baqty basqa eshqashan teppes parasattyng bektóresi myna sen-aq shygharsyn! “Jaman atqa jal bitse, janyna torsyq baylatpas” deushi edi. Kishkene dýniyesine kýpinip, bolmashygha isinip jýrgender qanshama, neshelegen sasyq bay jýr ainalanda. Sening Nәreke, beyneng bólek qoy olardan!.. Taq-taq etip, dóp tiyer naqyldaryn qalay! Oygha oy qosar aqyl-parasatyng qalay!.. Bir auyz týiip tastar tapqyr sózinmen dýiim júrtty tәnti eter has jýirigim emessing be! El birligi, el berekesi tap myna sening jansarayynnan jamyray órilip jatyr desem, qatelesem be men... Seni jyrlay almadym. Ayta almadym sen turaly aitam degenimdi... Endi qyrshyn ketken bozdaghyndy jyrlap joqtayyn. Bozdayyn ózinmen birge...”

“Narynbay sheshen aitypty” degen kesteli sóz auyl-auyldy aralap, ekining birining auzynda mәtel bolyp jýrer-di.

Týsinise almay, tiksinip, bir-birine kópten beri qorazdana sóilep kele jatqan eki pasyqty eldestirgenin estigeni bar. Bireui sóz jәrdemin búldap, ekinshisinen dýnie dәmetse kerek. Anausy da tis qaqqan qu eken, qalay qúiqyljytyp әkelse de, jalt berip, ústatpay-aq qoyypty. Mynau sonda da kýderin ýzbey, qyr sonyna týsedi ghoy bayaghy. Sóite-sóite eki tanys, eski tanys – aqyr ayaghynda bir-birimen sózge kelip, ara jigi sógile bastaydy. Bir-birin keketip, múqatyp, “qaytsem sýrindiremge” shyghypty. Is nasyrgha shauyp, ekeuara sóilesuden qalyp bara jatqan son, dýniyeqimas sarany Narekene kelip jýginbey me!

Sheshen sharshy toptyng aldynda biraz-z oylanyp otyryp, bylay depti:

– Uә, júrtym! Osy jasyma deyin eki daudy bilushi em. Jesir dauy – jaraly dau. Jer dauy – salaly dau... Al, myna paqyrlardyng dauyn ne deymiz?..Áy, ashy da bolsa ashyghyn aitsam, osy pasyqtyq dauy... Pasyqtyng dauy – paraly dau shyghar-aq! Sen, shyraghym, tilimdi alsan, sony iste... Sonda ghana qayta eldesesinder. Áytpese, osy ketkendering ketken. Aytarym sol!..

Sosyn ornynan túryp, jýre beripti.

Osydan keyin el bola almay jýrgen ekeudin ara qatynasy tez-tezjóndelip, qaytadan aralasyp ketipti desedi...

Taghy birde Narekeng osy aimaqtyng belgili sarany – Boray baydy bir auyz sózben jenip, mal soyghyzypty.

Jýirik torysyna minip, Boraydyng qystauynyn ýstimen kórshi auylgha jele jortyp ketip bara jatsa kerek. Tysta boy jazyp jýrgen sarang bay Narynbaydy kóre qalyp:

– Uәi, Nareke, jýrisiniz suyt qoy, jol bolsyn? – dep súrapty.

– E, әley bolsyn! Ana Qyrghyzәlilerge bet týzegen betim. Shúghyl sharua bop túrghany, – degendi asyghys-ýsigis aitqan sheshen endi Jýirik torysyna qamshy sipay bergende, zymiyan bay:

– Qap, әttegen-ay, ýiimnin túsynan kýnde óte beretin eleusiz kisi emessiz, as-su iship ketkeninizde de bolatyn edi, – deydi.

Múndayda qara sózge ese jiberip kórmegen Nareken:

– E, Borekesi-ay, asyghysy asyghys-aq edim! Áytse de as-sudy beker-aq aittynyz-au. Dәmnen ýlken kim bar, qoy erten-aq baramyn Qyrghyzәli aulyna, – dep, attan týse beripti.

Uәjden onbay útylghan bay amalsyz qoy soyyp, bas mýjitipti sheshenge...

Osynday, osy tektes ótkir sózderi men tapqyr uәjderi Qúlan aqynnyn oyyna qayta-qayta oralyp, mazalaumen boldy...

Aqyn oqys jalt búryldy da, apyl-ghúpyl, keng adymdap basyp kelip, atyna qondy. Qondy da, qamshyny basty. Narynbay auylyn betke aldy...

Qúlandy auyl ýiding jigitteri qúrmettep, attan týsirgen. Shoqsha saqal egdeleu bireui aldynan oray berip:

– Narymyz shógip qaldy ghoy, endigi ýmit ózinde, aqynym, – dep, jasauraghan janaryn sýrtkiledi.

Tobylghy sapty qamshysyn eki býktep ústap, Narynbay jatqan aqboz ýige qaray qadam basty. Ishke kirip kelgende dәl tórde bir uys bolyp, teris qarap jatqan zamandasy Narynbaydy bayqady. Betin beri búrghan joq. Kisining kirgen tysyryn sezse de, eleng qylmady. Aqyn janyna jaqyndap keldi de, shәii kórpeshening ýstine jýrelep otyra ketti. Sodan keyin esik auzynda búnyng bir auyz ym qaghuyn kýtip túrghan qúndyz bórikti jas jigitke:

– Ákel dombyramdy, – degen.

Qoldan shabylghan qonyr dombyra sol bayaghy qalpymen synghyrlap túr. Múny marqúm Dәuimbaq ústa jasaghan edi-au! Qúlangha syigha tarta túryp, “elinnin, halqynnyng múnyn joqta, sherlining sherin tarqat” dep ósiyet sóz aytqany da esinde. O, jaryqtyq dese!.. Olardyng sýiegi qurap ketkeli ne zaman!..

Dombyrany eki-ýsh ret shertip-shertip qaldy da, tógilip bir berdi aqyn.

– Basyndy kóter bermen, er Narynbay,

Jalghannan jan ótpeydi bir tarylmay.

Úshyrdyng óz qolynnan armanyng joq

Aldynan aq ketpegen súnqaryndy-ay.

Nareke, jatyrmysyng uaqtyng qalay?

Imanyn ótken jastyng bersin qúday.

Basyna qonghan baqtyng mәlimi joq

Sәuirding búltynday ekitalay...

Joqtau jyr órley týsken sayyn Narekeng de әrli-berli aunaqshyp, aqyry betin beri búrugha ainaldy. Aqyn eki kózin tars júmypty. Dombyrany berile tartyp otyr. Auzynan týidek-týidek jyr shumaqtary tógiledi.

– Nareke, dey bermeniz balam óldi,

Ne qylar eng bop ketse búdan jaman?

Ot pen su, topyraq, jer – tórteui de

Balasy adamzattyng nәsili ylay.

Barghansha sol ylaygha jәne qaytyp

Bәrin de júmyp adam, tynysh qanday.

Almastyng әuleti dep kim aitady

Imiyip etip ketseng jylay-jylay...

Aqynnyng dombyrasy barghan sayyn órlep barady, kómeyinen tógilgen kýmis jyrmen qatar ol da ekilenip alghan. Solyqtap qayyrylady. Solqylday qayrylady.

– Qanaydyng Ábdi degen balasy ólip,

Júrt kónil aitty deydi Mayly kelip.

Ábdining arty jaqsy boldy deydi

Qúdayym bir balasyn on ghyp berip...

Sheshen endi betin beri búrghan. Eki kózi qoldan shabylghan qonyr dombyranyng qos isheginde. Sol qos ishek synghyry búnyng kóp kýnder boyghy qayghy-sherin zarlana qaytalap, solyqtyp jetkizip jatqanday. Búnyng jansarayyndaghy jaraly oyyn týsingen, jan syryn tereninen úqqan osy bir dombyra, osy bir múnly әuen...

– Ajaldyng kim shydaydy qylyshyna,

Qúdaydyng qyl shýkirlik múnysyna.

Túlparyng joymaqamdy jardan úshty

Qoltighan qoltyqtaghy tynysyna...

Narynbay jastyqtan basyn kóterdi. Eki kózinen ytqyp shyqqan móp-móldir tamshylar syrghyp baryp, saqalyna enip, joq bolyp ketedi. Qúlannyng ólenine berile týsip, balasy qayta tirilip kelip, esik qaghyp túrghanday sezimge bólenip, eriksiz tenselip, balqyp barady. Aqyn toqtar emes. Kidiris joq.

– Qúdaygha ne qylasyng kónbegenmen,

Ólimshi bop qalasyng ólmegenmen.

Batugha sening balang ketti batyp

Qatyryp tandayyndy shóldegenmen.

Qúdaygha ne qylasyng elemese,

Kóbeyer qaydan tuyp, tólemese?

Adamdar jer betine keter syimay,

Jýk bughan keruendey jónemese... –

dep, Qúlan joqtau-jyryn ayaqtay bergen-di. Narynbay kóilek-dambalshang enkildep jylap kelip, aqyndy qúshaqtap, óksisin bir! Zamandas eki sóz sardary birge múndasty. Kónil aitu birneshe júma jastyqtan bas kótermey jatqan Narynbay sheshendi ornynan túrghyzdy. Auyl ýy syrtta mәz-meyram.

Kónildegi qasattalghan qayghy-sherdi tarqatysqan, qiyaldaghy qordaly múndy birge bólisken qos qúshaq kópke deyin ajyramady. Úzaq-q túryp alghan-dy...

* * *

HIH ghasyr ayaghynda Týrkistan ónirine keninen tanymal bolghan óleng sózding jýirigi – Qúlan aqyn aitty deytin osy joqtau-jyr ghasyrlardy emin-erkin attap ótip, bizge de esen-sau jetken eken. Bala kýnimizde jyrshylar auzynan talay týn tamsana-tandana tyndap edik.

Jauhar-jyrdyng tarihyn sol estigen qalpynda sizderge bayan ettik...

Joltay JÚMAT.

Abai.kz