Qazaqstan qoghamy merziminen búryn bolar saylaugha bola shala býlinip-aq jatyr. Biraq, sarapshylardyng pikirine qaraghanda, búl taghy da Qazaqstanda qalyptasqan ishki-syrtqy sayasi-ekonomikalyq jaghdaydy naqty sheshuge yqpal etuding ornyna, әnsheyin shang shygharu ghana bolatyn oiyn synayly. Sebebi, osyghan deyin de bolghan birneshe kezekten tys saylau eldegi әleumettik-ekonomikalyq jaghdaydy jaqsartyp, sayasy ahualgha ózgeris әkelgenin qogham kórip otyrghan joq.

Jalpy, «kezekten tys saylau» degenimiz ne? Ol qanday jaghdayda ótui mýmkin?

Halyqaralyq týsinikter boyynsha, resmy biylik organynyng nemese biylik ókilining ókilettiligi belgilengen merzimnen búryn toqtauy saldarynan ótetin saylau «merziminen tys» bolyp tabylady.

Birinshi jaghdayda – ókiletti organdardyng taratyluy kezekten tys saylau ótkizuge sebep boluy mýmkin. Al jeke adamnyng ókilettiligine kelsek, saylanghan adam otstavkagha ketui mýmkin. Osynday kezde jәne ókiletti adam qyzmetinen erikti týrde bas tartqan kezde ókiletti túlghanyng mezgilsiz qazasyna baylanysty kezekten tys saylau ótkizu oryn alady.

Kezekten tys saylau ótkizu tәrtibi әr elding ózining ishki zandylyqtaryna baghynady. Mysaly, parlamenttik respublikalarda kezekten tys saylau – ýkimet otstavkagha ketken song ótedi. Kezekten tys parlament saylauy degen sóz – palatany tútasymen qaytadan saylau degen sóz.

Eger saylau birneshe deputatqa qatysty bolsa, ol qosymsha saylau dep atalady. Sonday-aq kezekten tys saylau – sayasy sheshimderdi jýzege asyru ghana emes, ýkimettegi daghdarysty sheshudegi kýres әdisi de bola alady. Memleket basshysy nemese ýkimet parlamentti tarata otyryp, ózining zandyq ókilettiligin bekite týsu ýshin, kezekten tys saylau jariyalaydy. Basqa elderdi aitpaghanda, Reseyde Boris Elisinning otstavkagha ketuinen song jariyalanghan merziminen tys preziydent saylauy búghan mysal bola alady.

Birqatar demokratiyalyq elderde «kezekten tys saylau» degen týsinik sayasy terminologiyada mýldem qoldanylmaydy. Mәselen, AQSh-ta preziydent óz ókilettiliginen merziminen búryn bas tartatyn bolsa nemese әldebir sayasy tartystar saldarynan ókiletti qyzmetin toqtatugha mәjbýr bolsa, belgilengen preziydenttik merzim ayaqtalghangha deyin, barlyq memlekettik qúzyrly jauapkershilik viyse-preziydentke jýkteledi.

Parlamenttik-demokratiyaly Japoniyada ýkimetting otstavkagha ketui – kezekten tys parlament saylauyn ótkizuge sebep bola almaydy. Kerisinshe, parlament saylaghan jana premier-ministr jana kabiynetti jasaqtaydy.

Al bizdegi kezekten tys saylaulardyng ózindik «últtyq erekshelikteri» qanday? Bizde 2010 jyly QR preziydentine Elbasy – «liyder nasiiy» degen ataq berildi. Al múnan búryn, yaghny 2007 jyly parlament býgingi birinshi preziydentke saylaugha sheksiz týsuge kelisim beru turaly sheshim qabyldady. Soghan qaramastan, Konstitusiyanyng 42-baby boyynsha, bir adam eki merzimnen artyq preziydent bola almaydy. Búl endi býgingi preziydent emes, odan keyingilerge qatysty zang talaby bolmaq.

1990–1991 jyldardaghy saylau

Qazaq KSR Jogharghy Kenesinde deputattardyng dauys beruimen ótkizilgen túnghysh preziydent saylauy múnan tura shiyrek ghasyr búryn – 1990 jyly bolghanyn býginde bireu bilse, bireu bilmeydi. Búl saylauda Nazarbaevqa balama ýmitker bolmaghan. Áli preziydenttik institut qúrylmaghan Qazaqstanda Núrsúltan Nazarbaev әri Kompartiyanyng birinshi hatshysy, әri preziydent bolyp, ótpeli biylik biraz uaqytty bastan keshken.

Dýniyejýzilik qauymdastyq, әsirese Batys búl saylaudy tek 1991 jyly moyyndaghan bolatyn. Búl tústa Qazaqstan yadrolyq qarudan bas tartyp, Batystyng kónilinen shyghyp túrghan keztúghyn.

Al 1991 jyldyng qazan aiynda jariyalanyp, 1 jeltoqsan kýni jalpyhalyqtyq dauys berumen ótken preziydenttik saylauda Nazarbaev taghy da balamasyz ýmitker boldy. Dúrysynda, saylaugha o basta ýsh kandidat týsip, balamaly saylau ótetin bolghan: preziydenttikke kandidattardyng biri – býgingi Núrsúltan Nazarbaev, ekinshisi – «Nevada-Semey» qozghalysynyng liyderi, aqyn Oljas Sýleymenov, ýshinshisi – dissiydent, jeltoqsanshy qogham qayratkeri Hasen Qojahmet.

Biraq Oljas Sýleymenov saylaugha qatysudan bas tartty, al Hasen Qojahmet «halyqtan tiyisti mólsherde qol jinay almaghandyqtan», Ortalyq saylau komiyteti ony ýmitkerler tiziminen alyp tastady.

Sóitip, Kommunistik partiyanyng ókili Núrsúltan Nazarbaev Tәuelsiz Qazaqstannyng birinshi preziydenti retinde biylik basyna keldi.

1995 jylghy referendum

1991 jyldan son, Qazaqstandaghy kezekti preziydent saylauy Konstitusiyalyq talap boyynsha 1996 jyly ótui tiyis edi. Biraq ol 1999 jyly bir-aq ótkizildi.

Búl kezeng Kenes Odaghy kóleminde týrli baylanystar ýzilgen, daghdarys jәne qayta qúru kezenimen este qalghany belgili. Osy jyldary Gruziya, Ázirbayjan basshylary taqtan taydyrylyp, Belarusi pen Baltyq jaghalauy elderinde, Tәjikstanda biylik auysty.

Qazaqstan ýshin búl kezeng jappay partiya qúru kezenimen este saqtalady. Biraq, ainalyp kelgende, biyliktegi preziydentting ókilettiligin úzartudyng joly partiyalar arasyndaghy bәsekelestik boyynsha emes, referendum arqyly iske asyryldy.

1994 jyly Qazaqstanda Jogharghy kenes saylauy ótti. Al 1995 jyldyng basynda, kandidattyqqa deputat bolghan Tatiyana Kvyatkovskayanyng shaghymy boyynsha, saylau qorytyndysy zansyz bolyp tabylyp, Jogharghy kenes taratyldy.

1995 jyldyng nauryz aiynda QHA (Qazaqstannyng halyqtar assambleyasy) qúrylyp, ile-shala, osy assambleyanyng úsynysy boyynsha, preziydent ókilettiligining merzimin úzartu ýshin referendum ótkizuge úsynys jasaldy. Onyng qorytyndysy boyynsha, Qazaqstan preziydentining ókilettiligi 2000 jyldyng 1 jeltoqsanyna deyin úzartyldy. Konstitusiyada alghash ret basqarudyng preziydenttik modeli jasaldy.

Osy tústa Qyrghyzstan men Ózbekstanda da preziydentter referendum jolymen ókilettilikterin úzartqan edi. (Orta Aziya memleketterining arasynan sol 90-jyldary tek Saparmúrat Niyazov qana birden halyqtyq saylaugha týsken-di). Resmy Qazaqstan bolsa, referendumdy «Orta Aziya boyynsha aimaqtyq ishki túraqtylyqty saqtau ýshin» dep tújyrymdady.

Qazaqstandaghy preziydenttik saylau merzimi 2000 jylgha belgilengenimen, ol taghy da ózgerdi. Dúrysy – ózgertildi.

Búl kezeng Qazaqstan ýshin aziyalyq qarjy daghdarysymen túspa-tús keledi. Elde narazylyq belgileri tanyla bastaghan son, tez arada qoghamda jaghday birshama túraqty jәne tynysh bolyp túrghan kezde saylau ótkizuge sheshim qabyldandy.

1998 jyly – «sayasy reforma» jyly dep atalyp, 1999 jyldyng qantar aiynda merziminen búryn saylau ótti. Ózge saylaularmen salystyrmaly týrde alghanda, búl asa tartysty ótken saylau boldy. Búl saylauda Nazarbaevtyng eng kýshti qarsylasy retinde Serikbolsyn Ábdildin tanyldy.

2005 jylghy saylau

Búl – zanda belgilengen óz uaqytynda ótken saylau boldy. Ol kezde preziydentting saylaualdy dayyndyghy jarty jylgha jalghasty. 2005 jyldyng jaz aiynda preziydent elding barlyq aimaqtaryn aralap shyqty. Búl kezenning óz ereksheligi – keshegi Kenes kenistiginde týrli-týsti tónkerister oryn alghan bolatyn. Búl biylik ýshin – «tónkeris atauly adamdargha kedeylik pen joqshylyq, qan men kóz jastyng tógiluin әkeledi, jappay tәrtIpsizdik oryn alady» dep, ýreydi jarnamalaugha mýmkindik berdi. Osy jyldardan bastap qoghamdy qorqytyp biyleu dәuiri bastaldy.

 2011 jylghy saylau

Kezekti saylau – 2012 jyly ótui tiyis edi. Biraq bir jyl búryn taghy da sayasy auys-týiister bastalyp ketti. Búl joly preziydentting ókilettiligin birjola úzartu turaly, yaghny mәngilik preziydent etudi úsynghan bastamashyl top payda boldy. Bir jaghynan, osy uaqytqa deyin qarsylastaryna «des bermey» kele jatqan preziydentti birjola mәngilik preziydent etu dúrys degen nasihat tarady.

Biraq múnday úsynys iske asatyn bolsa, ol dýniyejýzilik qauymdastyqtyng synyna qalatyny da anyq edi. Sóitip, Konstitusiyagha taghy da ózgeris engizildi – preziydentting ókilettilik merzimi qysqardy. Sol kezde preziydent saylauyn merziminen tys ótkizu «qajettigi» tuyndady.

2011 jyldyng sәuir aiynda preziydenttikke saylau merziminen búryn ótkizildi.

Gýlmira TOYBOLDINA.

Abai.kz

Derekkóz: «Obshestvennaya pozisiya» gazeti. (proekt «DAT» №08 (279) ot 26 fevralya 2015 g.)

Týpnúsqadaghy taqyryp: «25 JYLDYQ JYR osy saylaumen týgesilip tyna ma?»