Pavlodar qalasynyng әkimi JOLAMANOV myrzagha
Kóshirmeleri: Pavlodar oblysynyng әkimi SAGhYNTAEV myrzagha
Pavlodar oblysy prokurory SARTAEV myrzagha
Pavlodar oblysy Tilderdi damytu basqarmasynyng bastyghy
Ábilqasymov myrzagha
Respublikalyq BAQ ókilderine

Men qazaq retinde, Qazaqstan memleketining azamatshasy retinde elimizdegi memlekettik tilding ayasyn kóterip, keneytuge atsalysudy óz paryzym dep sanaymyn. Álbette, búl arada elimizdegi ózge últ ókilderin, ne olardyng tól tilderin kemsitu degen oy әste joq. Ókinishke oray, bizding Pavlodar qalasynda qazaq tili óreskel jolmen ayaqqa taptaluda. Jalpy, ayaq basqan sayyn qazaq tilinde sóileytin jergilikti halyq ókilderin kemsitushilik kónilmen qatar, bizge qatysty «ortagha býlik salushy» degen kózqaras ta qalyptasyp barady. Sózim dәleldi bolu ýshin, qalamyzdaghy әr ortagha, әr salagha osy túrghydan sholu jasay ketkendi jón kórdim.

Qalalyq transport, qoghamdyq kólik

Pavlodar qalasynyng әkimi JOLAMANOV myrzagha
Kóshirmeleri: Pavlodar oblysynyng әkimi SAGhYNTAEV myrzagha
Pavlodar oblysy prokurory SARTAEV myrzagha
Pavlodar oblysy Tilderdi damytu basqarmasynyng bastyghy
Ábilqasymov myrzagha
Respublikalyq BAQ ókilderine

Men qazaq retinde, Qazaqstan memleketining azamatshasy retinde elimizdegi memlekettik tilding ayasyn kóterip, keneytuge atsalysudy óz paryzym dep sanaymyn. Álbette, búl arada elimizdegi ózge últ ókilderin, ne olardyng tól tilderin kemsitu degen oy әste joq. Ókinishke oray, bizding Pavlodar qalasynda qazaq tili óreskel jolmen ayaqqa taptaluda. Jalpy, ayaq basqan sayyn qazaq tilinde sóileytin jergilikti halyq ókilderin kemsitushilik kónilmen qatar, bizge qatysty «ortagha býlik salushy» degen kózqaras ta qalyptasyp barady. Sózim dәleldi bolu ýshin, qalamyzdaghy әr ortagha, әr salagha osy túrghydan sholu jasay ketkendi jón kórdim.

Qalalyq transport, qoghamdyq kólik

Qala ishindegi tramvay, avtobustardan taspa negizinde beriletin qazaq tilindegi ayaldama habarlandyrulary 20-30%-dan әri aspaydy. Salondaghy tólem aqy, tәrtip qadaghalau qyzmetteri de tek resmy tilde. Resmy oryndar ózge mәlimet berui mýmkin, aitalyq, «Bizde qoghamdyq kóliktegi aqparat taratu 100% (ne sonyng manayynda - avtor) memlekettik tilde» dep. Biraq búl әnsheyin qúrghaq sóz. Onyng syrtynda qoghamdyq kólik jýrgizushileri kóp jaghdayda taspany óshirip qoyady, al, biylet satushydan ayaldamanyng atyn qazaqsha súrap kórseniz, bәlege qalasyz. Olar: «Russkiy yazyk eshe nikto ne otmenyal!», «Govoriyte na normalinom yazyke!», «Kakaya vy nasionalistka? Pochemu Vy govoriyte na kazahskom yazyke?!», «U nas dva yazyka!», «Bez russkih vy vymerete...» dep atoylap shygha keledi. Qazaqsha sóilegen jolaushynyng Kerekuding qoghamdyq kóliginde estiytinderi osy. Ádette olar búl sózderin býkil salongha aighaylap, orys jәne qazaq últyn bir-birimen qarsy qoygha talpynady. Últtyq qauipsizdik túrghysynan alghanda búl memlekettik tilge, tútas bir últtyn, halyqtyng namysyna tiyetin sózder. Osynyng ózinen-aq qoghamdyq kólik salasyndaghy memlekettik tilding býgingi jaghdayyn, dengeyin bayqay beriniz.

Aytqanday-aq, ýstimizdegi jyldyng 30-31 tamyzynda qaladaghy «Tez» dep atalatyn taksy qyzmetine (t.68-90-90) jýginip, qazaqsha sóilegenimde, ondaghylar oryssha sóilemegenim ýshin maghan qyzmet kórsetuden bas tartty. Súrastyra kelsem, búl mekeme tipti esh jerde tirkelmegen de bolyp shyqty!

Byltyr kýzde M. J. ASYLBEKOV esimdi qalalyq sheneunikke (TÝKSh sheneunigine) habarlasyp, qalamyzdaghy til mәselesine qatysty masqara jayttardy dogharayyq, qalalyq transport ókilderi men konduktorlardyng qatysuymen jinalys ótkizeyik, siz qatysynyz degenimde, ol: «Mne nekogda etim zanimatisya, esti dela povajnee» degeni bar. Sonda búl mәseleni kim eskerip, kim nazaryna aluy tiyis, qymbatty aghayyn?!

Sauda salasy, naryq...

Múndaghy jaghday da sol taqylettes. 2006 jyldyng jeltoqsanda «Artur» sauda ýiinde qazaqsha etik súraghanym ýshin: «Vyidiyte otsuda, my na kazahskom yazyke ne obslujivaem! Ne sobiraisi vash yazyk izuchati, ne meshayte rabotati, ohrana!» dep baqyrghan-dy. Sodan, basqa satushylar da osynday shovinistik pighylda ma eken dep, ayaq kiyim satatyn shaghyn dýkenderdi týgel aralap shyqtym. Estigenderim kólikke qatysty jaghdaydan esh aumaydy. Eng «jyly» sózi, onyng ózine kókirektene aitqany: «Ya russkaya!» bolyp shyqty. Tek bir ghana dýkenshede, kavkazdyq bolu kerek, «Vse byly by kak vy, my yazyk bystree vyuchily by» dedi.

2010 jyldyng 1-mamyrynda «Olja» sauda ýiindegi №333-shi butikke bas súqqanymda satushy maghan: «Ya vas ne ponimai y ne sobiraisi vash yazyk izuchati, vyidiyte otsuda, ohrana!» dep aiqaylaghan son, polisiya shaqyrtyp, aryz jazdym. Ókinishke oray, polisiyanyng týsindiruinshe, eger «senzuralyq emes sóz aitylmasa» satushy men olardyng qojayyndaryna esh shara qoldanylmaydy eken! Al №111 butikte: «Ya ne ponimai po vashemu, govoriyte po russkiy, libo obslujivati ne budu!» dese №211 butikte odan da zory shyqty. Eki-ýsh jyldyng ayasynda, iyterip, qol júmsap birneshe ret shygharyp tastady. Olardyng aituynsha, men әdeyi, provokasiya jasamaq niyetpen qazaqsha sóileydi ekenmin! Negizi, sauda ýiining әkimshiligine búryn da tildi (últty) qorlap jatqandar turaly ózge de dýkenshikter turaly aryzdanghanym bar, biraq nәtiyje joq. Qazaq tilinde sóileytinderdi quyp, qyzmet qyzmet kórsetpeytin dýkenderding qatarynda: «Schastie», Kutuzov, 20/3 meken-jayyndaghy «Baltika», «Dom odejdy», Kutuzov, 21 ýiindegi «Slastena» syndy sauda oryndary da bar. Osynday dýkender de, sauda ortalyqtary da Kerekude óte kóp! Konstitusiyamyz ben Tilder turaly Zanda kórsetilgen: «Til paydalanu shenberinde eshkimning qúqy shektelmeydi» degen qaghida Pavlodarda júmys istemeydi.

Áulemettik salagha jauapty oblys, qala әkimshiligi búl jaghdaydan habarsyz dep aita almaymyn. Tipti, әkimshilikke telefon shalsan: «Priyemnaya akima ... slushaet» dep taq ete qalady. Sóitip, júrtty taghy da oryssha sóileuge mәjbýrleydi. Al, qalalyq әkimshiliktegi әiel sheneunikting biri (familiyasyn aitpay qoydy): «U nas russkoyazychnoe obshestvo, pochemu vy jiyvete protiv techeniya?!» dep, bir qoydy.

Songhy bir-eki jyldyng ishinde tikeley әkimshilikting qatysuymen qalamyzda birneshe sauda ýii ashyldy. «Shapaghat» dýkeninde, ókinishke oray, atauynan basqasy tek kórshi memleketting tilinde: «Vhod», «Vhod v sosialinyy magaziyn» degen jazulardy birden bayqaysyz. Kórsetiletin qyzmet te ónkey orys tilinde (birdi-ekili qazaq tildiler bolmasa). Osydan bir aiday búryn ghimarat qojayyny STRUK myrza ózining «Novoe vremya» atty qalalyq gazet újymymen birge (3-4 adam, kamera, diktofondarymen), mening yrqymsyz menen súhbat almaq bolyp: «Nelikten orys tildi satushydan kәmpitti qazaqsha súraysyz, qazaq tilin týsinetinderine nege barmaysyz?» dep (bilmeymin, óz sózderi sol diktofonynda jazylghan ba?) shyqqany bar. Jәne maghan, «barlyghyn dúrystap jazyp alynyz, biz memlekettik organdargha jetkizemiz» deydi. Osy arada mynaday súraq tuyndaydy: sonda Struk myrza qay memlekettin, qay organyna sýiep otyr? Jalpy, Kerekude Qazaqstan memleketining memlekettik tilimen ómir sýrip, ghúmyr keshemiz deseniz, bosqa qara terge týsip, әure bolasyz. Osy jayttardyng kóbisi oblys әkimining saytynda 2008 jyldyng 25-jeltoqsanynda jazylyp, Kәsipkerlikti damytu departamentining bastyghy men qyzmetkerleri sóz qozghan da bolatyn. Al, ana tilimizdi qylghyndyrghan myna oqighagha osy 2010 jyldyng 14-tamyzynda kuә boldym. Kutuzov, 24 meken-jayynda ornalasqan sauda ornyndaghy kókónis satushy: «Idiyte von y tam razgovarivayte na svoem, zdesi govoriyte po russkiy ily ne meshayte rabotati!» dep, qolyn biraq siltedi.

Últtyq kompaniya - «Qazaqtelekom»

Búl mekememen tilge qatysty songhy 4-5 jyldyng ishinde ýnemi baylanysyp kelemin. Basshysy A.S. KUZEKOV myrzamen de sóilestim. Qyzmet kórsetulerine baylanysty biraz aryzdandym da, onda da, sol: «qazaq tilinde nege jauap bermeysizder?» dep. Anyqtama qyzmetteri: «Zdravstvuyte, Kazahtelekom slushaet Vas» dep shygha keledi. Yaghni, qazaq tildi azamattargha taghy da qyzmet joq degen sóz. Bolmay, qaytalap qazaq tilinde súrasan, «1 minut», dep 2-3, 5 minutqa kýttirip qoyady. Mekeme basshylarynyng aituynsha, birneshe jyldan beri kompaniya qyzmetkerleri mamandyghyna qaray qoldanylytyn til qoryn ýirenip, attestasiyadan ótedi eken. Endeshe, olar qazaq tilinde sóiley biledi degen sóz. Qalay bolghanda da, osy mekeme tarapynan da Pavlodardaghy qazaq tildi júrttyng qúqy ayaqqa taptalyp jatyr! Áriyne, biz ózge tildi júrttyng qúqy shektelsin dep otyrghan joqpyz, biz óz memleketimizde, óz ana tilimizding qúqy ózining tiyisti dengeyine shyqsyn dep otyrmyz.

Jarnama

Búl arada aitpaghym, dәl әkimshilik ortalyghynda, Ortalyq әmbebap sauda ýiinen býkil kóshege orys tilinde auyzsha jarnama berilip túrady. Tilder zanyndaghy: «Qazaqstan Respublikasynda barlyq aqparat memlekettik... tilde beriledi» degen norma jarnamashy mekemeler ýshin jýrmese kerek. Qazaq tildi azamattardyng qazaq tilinde jarnamay tyndasam degen qúqyghy, pikir-oyy esh eskerilmegen...

Energoortalyq qyzmetkerleri

Ár aidyng sonynda búl mekeme qyzmetkerleri paydalanylghan elektr energiyasynyng kórsetkishterin jazyp alu ýshin telefon shalady. Olar da qazaqsha jauap qatsan, tútqany qoya salady. Al, ýige kelgende, osydan bir ay búryn: «Kiriniz, schetchikten jazyp alynyz, qazaqsha týsinbeseniz» dep, sózben de, qolymmen de, ymdap ta týsindirip jatsam: «Tak y napishu, chto ne daly pokazaniya schetchika» dep, esigimdi tars japty. 2009 jyldyng kýzinde, osy mekeme tarapynan qazaq tildi azamattardyng memlekettik tilde qyzmet aluyna shekteu qoyylghanyn dәleldep, oghan QR Konstitusiyasyna silteme jasaghanymda A. VANEChKIN esimdi basshysy: «Biz ony bilgen joqpyz, bәrin týzeymiz» dep uәde bergen-di. Biraq, bәri de әdettegidey - esh nәtiyje joq.

Su taratushy mekeme

Osydan eki-ýsh jyl búryn bir jaghdaylarmen qalalyq su taratu mekemesine habarlasqanymda, mening qazaqsha sóilegenimdi estigen dispetcher memlekettik tildi kýlkining astyna alghany bar. Yaghni, býtin bir memleketting (ózine júmys isteu qúqyn bergen eldin) memlekettik tilin masqaralaghany ýshin búl mekeme basshylary tarapynan da, qyzmetkerleri tarapynan da esh jauap bolghan joq.

Jylu jýiesi

2010 jyldyng 13-mamyrynda ýidegi (Qayyrbaev kóshesi, 104) jyly sudy esh eskertusiz óshirip tastauynyng syryn bilmek niyetpen osy mekemege habarlasyp, qazaqsha sóilegenimde, ol jaqtan eki ret: «Ya ne ponimai, govoriyte po russki» degen jauap boldy. Sodan song mekem basshysy A.V. ANIShUKke telefon shalyp edim, mening uәjimdi estigen qabyldau bólmesindegi hatshysy, meni 4 minuttay kýttirip, trubkany tastay saldy. Qayta habarlastym, taghy da sol jaghday! Biluimshe osy mekemede injenerlik-tehnikalyq personaldyng tek bir-eki adam ghana qazaq últynan. Qalamyz boyynsha qazaqtardyng sany 50%-dan asyp jyghylady, al osy mekemede qazaqtardyng ýles-salmaghy júmysshylardy qosqanda, bar bolghan 8-10% ghana. Industrialdy oblys ortalyghynda jergilikti qazaq últynan tehnikalyq qadrlar jetispeydi degen jalghan sóz. Osynysy aityp otyrghan Anishuk myrza ózining memlekettik tilge degen, jalpy, qazaq últyna degen kózqarasyn aiqyn kórsetse kerek. Áytpese, búl mekemede kadr mәselesinde nege tepe-tendik joq?! Eng bolmasa osy mekemening halyqqa qyzmet kórsetu ortalyghynda qazaqsha sóileytin adam tabylmaydy degenge kim senedi?

«Domofon sifral»...

Bizding ýiimizge osy domofon ornatqan «Domofon sifral» degen mekeme menin: «Kelisim-shartty qazaq tilinde әkelinder, mynalaryna qol qoymaymyn» degenime qúlaq aspady. Men de qol qoymadym. Endi 1000 tenge qaryzym ýshin maghan hat jazypty, әriyne, orys tilinde, «tólemegeniniz ýshin sotqa beremiz» depti. Sonda, endi bizdi memlekettik tilde qújat súraghanymyz ýshin sotqa bergeli jatyr degen sóz ghoy búl?! Kelisim-shart qazaq tilinde bolsa, men de qolymdy bayaghyda qoyyp, uaqytyly aqshamdy tólem otyramyn ghoy...

Jekemenshik biznes...

«Umikum» atty jauapkershiligi shekteuli seriktestikting diyrektorynyng orynbasary telefonmen sóileskenimde: «Qazaq tilindegi habarlandyrulardy almaymyz, sol jóninde sotqa berseng ózing útylasyn» dep taghy shyqty. Búl osydan bir jylday búrynghy oqigha. Sodan bertin bizde qazaq tilinde bir-eki kommersiyalyq habarlamalar shyqty. Aqysyz habarlandyrulardy tek orys tilinde qabyldaydy. Osy orayda mynaday súraqtar tuyndaydy: Konstitusiyamyzda jazylghan «Qazaqstan Respublikasynda qanday da bolmasyn tildi paydalanugha shekteu qoyylmaydy», «shekteu qoyghan taraptar zang arqyly qudalanady» degen talaptar qayda qalady?! Sol siyaqty Tilder zany men Elbasynyng №550 jarlyghynda kórsetilgen «Áulemettik-kommunikativtik saladaghy tilderdi paydalanu» normalary she?! Álde bizding memleketimizde biz bilmeytin qúpiya zang bar ma: «Qazaqstanda jekemenshik mekemeler respublika zandaryna baghynbay, derbes sayasat ústanugha qúqyly» degen? Jalpy, bizde ózge tildi azamattardyng qúqy qorghalady da, qazaq tildilerding qúqy nege ayaqqa taptaluy tiyis? Bizding qúqymyzdy sonda qay memeleket qorghauy tiyis? Búlay deytinim osy mәsele jayynda qala prokurynyng kómekshisi: «Ony chastnoe predpriyatiye, my ne mojem im chto-libo diktovati» dep, ol qaldy.

Al, «Vayaka» atty kassalyq aparat satatyn mekemede (atyn sәl búrmalauym mýmkin), birden: «My obslujivaem toliko russkoyazychnoe naseleniye!» dedi. Endi men týsken kirisimdi (salyq komiytetine tólep te qoydym, sol esh jerde kórsetilmegen kirisimning salyghyn) rastay almay otyrmyn. Jәne de sol kiristi bergen mekemege tiyisti buhgalterlik qújattardy da bere almay otyrghan jayym bar. «Vayaka» qyzmetkerlerining aituynsha, maghan esh jerde kelisimdi (kassalyq apparat pen salyq mekemesi arasyndaghy) jәne de sol qyzmet turaly ótinishti (zayavka) qazaq tilinde jasap bermeydi!

Medisina salasy

Shamamen jarty jyl búryn Onkodispanserding qabyldau bólmesinen alghan jauabym: «Ily govoriyte po-russki, ily ya loju trubku»! Ózim tirkelgen eki poliklinikamen de solay ýnemi «til maydanynda» jýrgen jayym bar. Biraq songhy uaqytta Bas dәrigermen mәmilege kelip, poliklinikadaghy til jaghdayy jaqsarady degen payym da joq emes. Kutuzov kóshesindegi Oblystyq tis emdeu emhanasyna ýsh ay boyy baryp jýrgenimde ondaghy teledidar tek Reseyding arnalaryn kórsetip túrghanyn bayqap, nege qazaq tilinde bir telearna joq dep, qazaqsha sóilegenimde, maghan orys tildi bireui «fashistka!» dep, ózimdi qorlady. Jergilikti densaulyq basqarmasyna әlgi oblystyq Onkodispanser men tis emhanasy jóninde aryzdanyp barghanymda orys tildi hatshy: «Ya vas ne ponimai, poetomu predlagai pereyty na russkiy yazyk!» dep, bastyghyna jibermey qoydy. «Aqbet» atty klinikagha D. MUSINning qabyldauyna baryp, «meni qazaq tilinde qabyldanyzshy» degenime, ol búlqan-talqan bolyp: «Kim jiberdi Sizdi, nege múnda jiberdi?» dep súraqtardy boratty. «Til turaly esh sózdi tyndaghym kelmeydi. Davayte po sushestvu ....» degennen keyin, mening esimde de qalmady, qanday kenes alghandarym. Kýmәnim joq, ol maghan joldama bergen terapevti de qyspaqqa alghany. Al men dәrigerdi tandau - әr adamnyng qúqy dep, súrap algham sol joldamany. Sol Musinning qanday ekenin bilsem, ayaq attap baspaushy edim! Jәne de sol poliklinikadaghy qyzdar arqyly: «Múnda tek aqyly qyzmet kórsetiledi» degen «sәlemdeme» jiberipti. Al mening biluimshe, memleketting tapsyruynsyz, budjetinsiz, esh dәrigerge joldama berilmeydi! Jalpy, auruhanalarda, poliklinikalarda da halyqqa úsynatyn resepter, joldamalar, t.b. negizinen ózge memleketting tilinde. Qyzmet te solay.

Oblystyq bilim basqarmasy

Estuimizshe, Kólik jәne kommunikasiya kolledjinde qazaq bólimi biyldan bastap jabylypty! Tehnologiyalyq kolledjde qazaq mektebinen kelushiler oryssha oqugha mәjbýr. Nelikten?

2008 jyly (qazirgi jaghday da osy taqilettes ekenine kýmәn joq) Basqarma qúzyretine jatatyn jetim balalar ýilerimen tanysqanymyzda mynaday jaghdaydy kórdik. Tek Terenkóldegi Jetimder ýiinde ghana balalardy tәrbiyeleu barysynda qazaq tilin 50 payyz jaghdaydan astam dengeyde qoldanady. Qalghandarynda qazaq tili tәrbie tili retinde az qoldanylady. Keybireulerinde tәrbie tilinde qazaq tili eskerilmegen de. Tek oqu barysyndaghy baghdarlamagha sәikes sabaqtar ótkiziledi. Balalardyng basym bóligi orys klastarynda oqidy. Osy orayda tuyndaytyn saual: búl balalar oblys, respublika budjetine tәrbiyelenip, ata-anasy sayyp kelgende memleket bola túryp, ne sebepti olar Qazaqstannyng memlekettik tilinde emes, kórshi elding memlekettik tilinde tәrbiyelenip jatyr? Osy sipattaghy mekemelerding basym kópshiliginde balalardy qazaq tilinde oqytu mýmkindigi bola túryp, ne sebepti orys tilinde oqytady? Bilim basqarmasynyng búl turaly aitatyn uәji, keshiriniz, onsha migha qonbaytyn nәrse. Olarsha, balalardy últyna qarap oqytady eken. Sonda oblystaghy barlyq jetim balalar orys pen qazaq bolghany ma? Onday jaghdayda basqa últtyng balalaryna (ózbek, nemis, kәris, t.b) arnap mektep ashyp jeke oqytu kerek shyghar olardy?

Bank salasy

Halyqtyq bankt bólimshelerinde júrt toltyratyn blankiler, basqa da qújattardyng basym kóbi, tek orys tilinde ghana. Olar sol jaghdaydy ózderining jogharydan jýrgiziletin bank sayasatymen baylanystyrady. Desek te, Halyqtyq bankting Qayyrbaev kóshesindegi 92-bólimshesinde eki jyldan astam tútynushy kliyentpin. Irina (Svetlana) Vasilievna degen bólimshe basshysynyng «arqasynda» qazaq tilindegi qújattarym (ózimdiki, aqsha jiberilip túratyn qyzymnyn)   mәlimetter bazasyna әdeyi oryssha búrmalanyp engizilip, (qazaqsha shrifteri eki jyl búryn engizilse de), ondaghylar maghan ýnemi: «Aty-jóninizdi oryssha jazynyz, әitpese qyzynyz ala almaydy audarylghan aqshanyzdy» dep, mening tegimdi qaytadan orys tiline búrmalaq boldy. Men de tabandylyq tanytyp: «Ózderiniz búrmalaghan mәlimetter bazasyn týzetinizder, ne resmy týrde «Týzetpeymiz» dep hat jazynyzdar» dep keldim. Songhy eki jyl boyy osy banktegi orys tildi kassirler qazaq tiline órkókirektik tanytyp, kýlip, kelemejdep otyrghanyn bylay qoyghanda, mening talabyma qatysty esh shara qoldanbaghan son, «búl oqighany jariya etemin» degende ghana, әripterdi 2010 jyldyng 4-mamyrynda týzetip berdi. Al, bank kassalarynda qazaqsha sóilesem, kassirler: «qazaqsha týsinbeymiz, ne zaderjivayte ocheredi» dep, orys tildi ózge azamattar narazylyq tanytyp, býkil bank bólimshesi shulap ketedi. Sonda búl bankte orys tildilerge bólek, qazaq tildilerge bólek qyzmet kórsetiletin bolghany ma? Bayaghy AQSh-ta aq nәsildi bir esikten, qara nәsildi syrtqy esikten kirgenindey?..

Memlekettik mekemeler

Salyq komiytetinde, kәsipker bolyp tirkeludegi, esep blankileri tek orys tilinde. Bir aiday búryn pavlodarlyqtardyng ýilerine jyl sayynghy ýi, mýlik salyghyn tóleu qaghazy keldi. Jyldaghyday taghy kórshi memleketting tilinde!  Men biyl, keshirersizder, osy hattar memlekettik tilge keltirilmeyinshe salyq tóleuden bas tartamyn. Oghan bireudi jauapty etinizder - dep qazaq tilinde mәlimet alu mәselesi jóninde memeleketting qúzyrly mekemesine talay barghanymmen, komiytet basshysy qabyldaghan joq.

Ishki ister bólimindegi (soltýstik) jaghday da solay. Tipti sol memlekettik qúqyq qorghau mekemesining qyzmetkerleri, úyaly telefon turaly aryz týsirgenimde, oryssha jazuymdy talap etip, qazaqsha hattama blankin súraghanyma kýlip, keleke etkeni bar!

Tilder basqarmasynyng qyzmetkerleri, oblys әkimining hatshysy «Govoriyte na russkom yazyke» dep sóilesuge tosqauyl qoyady. Al, elimizding Tilder turaly zanynyng 4-babynda: «Ýkimet, ózge de memlekettik, jergilikti ókildi jәne atqarushy organdar: Qazaqstan Respublikasynda memlekettik tildi barynsha damytugha, onyng halyqaralyq bedelin nyghaytugha.......kómek kórsetuge mindetti» dep kórsetilgen. Al osy memlekettik qyzmetkerler, óz elinde óz júrtynyng arasynda kerisinshe memleketting tilining bedelin týsirip, ony bilu eshkimge mindet emes degen sayasatpen ómir sýredi

Osy jazghandarymdy respublikalyq BAQ-tarda jariyalamas búryn qala әkimining qabyldauyna jazylmaq bolyp, әkimdikke telefon shaldym. Búl osy aghymdaghy jyldyng 13-mamyrynda bolghan oqigha (32-31-34 telefony). Ádettegidey: «Priyemnaya akima goroda Vas slushaet» dedi. Men de: «Qashan qalalyq әkimshilik tek orys tildilerge qyzmet kórsetuin tiyar eken?» degenimde: «Vasha familiya?» dep súrady arghy jaqtan. «Beysenbay tegi» dep jauap qattym. Sóitsem: «Oy, a Vas ya daje slushati ne hochu!» dep, tútqany ile saldy. Onysyna shaghymdanbaq niyetpen ýsterinen qaraytyn G.G. MANDIKOVA degenge telefon shaldym. Ol da: «Govoriyte po russkiy!» dep bastady. Menin: «Siz әkimshilik qyzmetkeri bola túryp, qalaysha mening memlekettik tilde qyzmet alu qúqymdy búzyp túrsyz, men qazaq tildimin, ol mening Qazaqstan aumaghyndaghy 100 payyz qúqyghym» degenime qaramastan, «Ya Vas ne ponimai. Ya vse-taky predlagay Vam pereyty na russky yazyk» dep birneshe minut ústap túrdy! Orys tiline kóshuimdi mәjbýrley almaghan song ghana audarmashyny shaqyrtty! Osydan eki-ýsh jyl búryn oblystyng Bas prokurorynyng birinshi orynbasarymen osyghan sәikes mәsele boyynsha kezdeskenimde: «Últaralyq til bizde orys tili!» degen-di.

Týiin

Kórip otyrsyzdar, qymbatty oqyrman, qúrmetti qala basshylary - Kerekudegi әulemettik-kommunikativtik sala tek orys tildiler ýshin beyimdelgen! Bizding qalamyzda qazaq tildi azamattardyng ómir sýru ayasy óte tar. Elbasy bir sózinde: «Tilge qatysty zannamalyq normalargha qol qoyylghan, júmys isteu Sizderding paryzdarynyz» dep, atqarushy biylikke týsindirgen-di! Osyny jergilikti biylik te eskeredi degen ýmittemiz.

Al, qala basshylyghynan súraytynym, jogharyda jazylghannyng bәrine әdil taldau jasap, zang búzushylyq, qazaq tildilerding qúqyn búzushylyq syndy oqighalardy elep-eskerip, qala ishindegi últ arazdyghyn tudyrar oqighalargha tosqauyl bolyp, tiyisti sharalardy jýrgizedi degen niyettemin.

Rauza BEYSENBAYTEGI, «Jeltoqsan aqiqaty», «Últ taghdyry» qoghamdyq birlestikterining tórayymy, Pavlodar qalasy

«QAZAQSTAN» gazeti, №31-32 (321-322), 30-qyrkýiek, 2010