Bayqonyrlyq analardyng birazy sәby sýy baqytynan bas tarta bastaghany bayqalady. Sebebi songhy kezderi sharananyng belgisiz sebeptermen ishte ólip qalatyny, tughannan keyin jambasyndaghy úrshyq sýiegining joq bolatyndyghy jónindegi suyq sózder júrttyng qúlaghyna týrpidey tiyetin bolghan. Biluimizshe, alghashqy jaghdaydaghy jaysyzdyqty ayaghy auyr әielding ózi birinshi sezinip, der kezinde dәrigerge qaralmasa, jii qoldanylatyn qarabayyr tәsilder arqyly qúrsaqtaghy ózgeristerdi tap basyp tanu mýmkin emes kórinedi. Aq halattylar aldyna barghandardyng bәrin birdey jәne tizimde túrghandardy kýn sayyn UZY apparatyna topyrlatyp týsirmeytini belgili. Ishtegi balanyng tynysyn tyndap-kóru kezinde myndaghan tamyrlardyng býlkilin medisina mamandary qalypty jaghdaymen jii shatastyratynyn esittik. Mәselen mening jaqyn bir tanysymnyng әieli byltyr osynday oqys oqighadan әupirimmen aman qalghany bar. Óitkeni ishi týiilip auyrghan boyda jedel jәrdemmen osy qalanyng perzenthanasyna jetken kelinshekti dәrining kómegimen әreng bosandyryp alghandar: “Cening býgin kelgen baqytyng bar eken. Eger eki-ýsh kýnge keshikkeninde ishindegi ólip, denesi shirigen balanyng búzylghan qany denene tarap ózinning de  qaytpas sapargha attanuyng mýmkin edi” - depti. Jәne búl kelensizdikke uchaskelik dәrigerding biliksizdigin  kinәlaghan. Qarsy jaq bolsa boyynda belgisiz bir infeksiyanyng taby boluy mýmkindigin aityp, zәresin odan sayyn úshyrsa kerek. Biraq taraptar osy keselding qúpiyasyn ortaq maqsatta zerttep, naqty qortyndysyn shygharmaghan synayly. Qorqynyshty kórinister әli de qaytalanuda. Jaldyq sipatta reseylik jýiemen júmys jýrgizetin medisinalyq mekemelerding basshylary mәselening mәn jayy jóninde júmghan auyzdaryn ashar emes. Búl memleket tarapynan qanshama qarjylyq qoldau kórsetilip, jyl sayyn jogharylaytyn jalaqynyng negizinde әleumettik túrmysyn týrlendirip otyrghan densaulyq saqtau salasynyng mamandarynda kәsiby túrghydaghy jauapkershilikting joqtyghyn aighaqtaydy. Qarapayym kópshilikting bir bóligi - dandaysyghan dәrigerlerding dәrmensizdigin jazghyrsa, ekinshileri kýrt kóbeygen gharyshtyq úshyrylymdardyng adam aghzasyna tiygizgen ekologiyanyng әserimen baylanystyruda. Búrynnan bar san týrli nauqasqa jәne taghy eki jamandyq jamalghanday.    Qalay desek-te qol qusyryp otyra bergen jón emes. Dereu dabyl qaghyp, kez-kelgen aurudyng aldyn-alu sharalaryn jýrgizbesek qaterli qauipterding basqa da týrleri odan әri dendep ketse demografiyalyq aqualdy qalay týzeymiz? Demek salalyq ministrlik mamandary men medisina ghalymdary birlesip bayqonyrlyq el azamattarynyng densaulyghyn jan-jaqty tekserip, jýieli qyzmet kórsetetin mezgil jetti. Eki jaqty qol qoyylghan Kelisim baryna maldanghan jogharydaghy sheneunikter osy uaqytqa deyin elden esendik súraghan emes. Kezindegi qújattardyng kemshilikterin zaman talabyna say qayta týzetip, janasha ózgerister engizu júmystary da mandymay túr. Tipti olar qos  memleketting zandarymen enshiles ómir sýrgeli beri búl ónirde qanday ózgerister oryn alghanyn jәne qazirgi qalyptasqan keybir aqualdar turasynda tolyqqandy mәlimetterdi bilmeytin de shyghar. On jyldan astam uaqyt boyy tek tepiresh kóruden kóz ashpaghandyqtaryna ashynghan aghayynnyng aitary tómendegi talapqa taban tirep túr: “Qazaqstan Ýkimeti gharyshtyq nysandargha qosa óz azamattaryn da uaqytsha paydalanu ýshin reseylikterge jalgha bergendey, 1994 jyldan beri ústanghan ógeylik sayasatyn toqtatsyn. Bayqonyrda barlyq baghyty boyynsha memlekettik baqylaudy kýsheytip, tiyisti qarjylandyru tetikterin derbes jýrgizui qajet”

Núrlan TILEGENÚLY, jurnalist. Bayqonyr qalasy. 01. 06. 2009 jyl.