Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 3084 0 pikir 6 Qazan, 2010 saghat 07:09

Azghyndaghan ómir saltyn býkil elge tanu kimge kerek?

Ótken qyrkýiek aiynyng 22-si kýni Mәjilisting keneytilgen otyrysyna qatysqan Prmier-ministr Mәsimovke Bekbolat Tileuhan bastaghan deputtar S. Ibragimov, L. Hochiyeva, Q. Uәly saual joldap Habar arnasynda kórsetilip jatqan «Janym» atty kópseriyaly filimning kórkemdik iydeyaalyq mәni men atalghan kinotuyndygha júmsalghan qarajattyng kólemi turaly súrady.

«Osy kinony jasaghan "maytalmandarymyzdyn" manynda biren-saran erikken, toyynghan, toghysharlar  bar shyghar. Biraq, olardyng azghyndaghan  ómir saltyn  býkil elge tanu kimge kerek, nesi oryndy?» deydi deputattar.

 

 

Qúrmetti Kәrim Qajymqanúly!

 

"Ayghaylay-ayghaylay qasqyrdan úyat boldy" -  depti bayaghyda bireu. Aytayyn degenim, qazaq kinosy taghy bir "shedevrmen" tolyqty . Áriyne tyrnaqshanyng ishinde. Shedevrymyzdyng aty  da at-aq . "Janym" dep atalady. Qazaqsha oilaytyn adamnyng qoyghan atauy emes ekeni anyq. Sujetinde syra ishken jalanbút qyz, zinaqor әke, bezbýirek bala, jasqanshaq ana, beyәdep әiel, aqymaqtau әje, nekudyshnyy akademik ata, qaryndasymen kónildes agha,  arasynda kýlkindi keltirip, ayanyshyndy tughyzatyn  mistikasymaq birdeneler.

Ótken qyrkýiek aiynyng 22-si kýni Mәjilisting keneytilgen otyrysyna qatysqan Prmier-ministr Mәsimovke Bekbolat Tileuhan bastaghan deputtar S. Ibragimov, L. Hochiyeva, Q. Uәly saual joldap Habar arnasynda kórsetilip jatqan «Janym» atty kópseriyaly filimning kórkemdik iydeyaalyq mәni men atalghan kinotuyndygha júmsalghan qarajattyng kólemi turaly súrady.

«Osy kinony jasaghan "maytalmandarymyzdyn" manynda biren-saran erikken, toyynghan, toghysharlar  bar shyghar. Biraq, olardyng azghyndaghan  ómir saltyn  býkil elge tanu kimge kerek, nesi oryndy?» deydi deputattar.

 

 

Qúrmetti Kәrim Qajymqanúly!

 

"Ayghaylay-ayghaylay qasqyrdan úyat boldy" -  depti bayaghyda bireu. Aytayyn degenim, qazaq kinosy taghy bir "shedevrmen" tolyqty . Áriyne tyrnaqshanyng ishinde. Shedevrymyzdyng aty  da at-aq . "Janym" dep atalady. Qazaqsha oilaytyn adamnyng qoyghan atauy emes ekeni anyq. Sujetinde syra ishken jalanbút qyz, zinaqor әke, bezbýirek bala, jasqanshaq ana, beyәdep әiel, aqymaqtau әje, nekudyshnyy akademik ata, qaryndasymen kónildes agha,  arasynda kýlkindi keltirip, ayanyshyndy tughyzatyn  mistikasymaq birdeneler.

Shynymen, bizding Qazaqstannyng qoghamy osynday ma? Eger mýiizi qaraghayday "Habardyn" ózi osynday kinony kórsetip jatsa, yaghny solay deuge negiz bolghany ghoy.

Osy kinony jasaghan "maytalmandarymyzdyn" manynda osynday biren-saran erikken, toyynghan, toghysharlar bәlky Almatyda bar shyghar. Biraq, olardyng azghyndaghan  ómir saltyn  býkil elge tanu kimge kerek, nesi oryndy?

Kino sujetindegi  ana balasyn aldadym, dep býkil Batys Qazaqstannyng egini kýiip ketkennen әrmen qayghyrady.  Endi bireuisi bolmashy nәrse ýshin,  Shyghys Qazaqstannyng  barlyq maly qyrylyp qalsa olay qayghyrmas.  Qymbat mәshiynege minip bozbala ýiinen qashady. Qazaqstandyq geologiyanyng koriyfeyi   internetke kirudi qyzynan ýirenedi.  Kompiuterde әrip teru bilmeytin   ol qanday akademiyk? Jay ghylym kandidatynyng  ózi jazu mashinasynda fortopianodaghy  Rihterdey emes pe edi?  Qysqasy,  kinomyzdyng bir sujeti ekinshisine qayshy, shym-shytyryq,  shimayqotyr. Logika degen úghymmen  absolutti týrde shataghy joq, kino emes- qoyyrtpaq, eldi mazaqtau, júrtty aqymaq qylu!

Qazaqstandyq kórermender jaqsy biledi  Reseyding " Moskovskaya saga" degen teleserialy shyqty. Bir әuletting shejiresi arqyly, el tarihyn beynelegen búl filim, bir әuletting basyna týsken nәubet arqyly elding basyna kelgen nәubetti jeke adamnyng tragediyasy arqyly el qasiretin tamasha bayanday bilgen. Bauyrmaldyq, qaysarlyq, mahabbat, psihologiyalyq shiryghular, satqyndyq, meyirim, ómir búralandary bәri-bәri qanday sheber qamtylady.  Taghylymy, tәrbiyelik  mәni  zor,  tarihy aqparatty da  sonday әserli bere bilgen. Nege osynday filimderden ýlgi almasqa? Reseyding "Gromovy"  filimy qanday? Myna kәristin  tarihiy  taqyrypta týsirgen arzan filimindegi  patriottyq nege bizde joq? "Qazaqstan" telearnasy "Astanagha kóktem kesh keledi ", "Aghayyndylar" kinolaryn kórsetip, biraz eldi serpiltip tastap edi.  Al, "Habardyn" filimy mynau!

Osyghan baylanysty qadirli Ýkimet!

1.  Memlekettik telearnalarda kórsetetin búqara sanasyna әser etetin kez kelgen kinotuyndy, qanday da bir habar bolsyn birli-jarym BAQ jetekshilerining sheshimimen emes, elding ziyaly qauymynan qúralghan kórkemdik kenesting sýzgisinen ótip baryp, jaryq kóruge tiyis. Ásirese, praym-taym  eng útymdy  uaqytqa  qoyylatyn habarlargha erekshe nazar audaryluy  qajet dep oilaymyn.

2. Osy kinogha júmsalghan qarajattyng kólemi qansha?

3. Elding sanasyna biz ne qúiyp jatyrmyz, úrpaqqa ne tәrbie berip jatyrmyz? Alghashqy 7 seriyasy mynau bolsa, alda taghy qanday pәle, ne súmdyq  kýtip túrghanyn qúday biledi. Memlekettik arnadan  mynanday kinony kórsetudi toqtatudy súraymyz.

Elbasymyz N.Á. Nazarbaev  " Kino degenimiz barlyghy. Kino búl - iydeologiya, kino búl- sauyq, kino búl- BAQ, kino búl- patriotizm. Biz -  jas memleketpiz, әsirese jas úrpaqty  patriottyq ruhta tәrbiyeleuimiz kerek" demep pe edi. Al búl kinonyng ishinde qanday iydeologiya bar? Qaryndasy men aghasynyng "kónildestigi" iydeologiya bolyp pa? Ya bolmasa, akademikting týrtinektep kompiuter tere almay otyrghandyghy  patriotizm bolyp pa? Syra ishken jeniltek qyz da   sauyq pa eken? Qazaqshasy shala adamdar BAQ bolyp pa? Sondyqtan da osy kino mәselesine qayta oralyp,  tiyimdi sheshim qabyldauynyzdy ótinemiz.

Foto: news.nur.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1464
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3231
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5340