Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 4424 0 pikir 11 Qazan, 2010 saghat 04:11

Kókbay JANATAYÚLY, Abaydyng shәkirt dosy: ABAY NASIHATYNYNG TÝPQAZYGhY ÁDILET BOLATYN

El ishining aqy alysyp, aqy berisip jatqan sezi edi. Múny ótkizuge Semeyden Losovskiy degen uez kelip edi. Sol bir isimdi jaqtyrmay, meni el kisilerining ortasynda túrghanymda, strajnikterin (atarman) jiberip, jazalamaqshy boldy. Álgiler erikke qoymay әketip bara jatqan son, qasymda erip jýrgen ólenshi jigitterim bar edi, solardyng bireuinen Abaygha bir auyz ólenmen sәlem aityp jiberdim. Ol kezde әn salyp, óleng aitatúghym, qasymdaghy joldastarym da sondaydy әdet qylatyn.

Uezge әkelgen song Abay keldi de «jazyghy ne?» dep isting jónin súrady. Sodan keyin Losovskiy: «Búghan bireu basshylyq etip, tәrbiyesine almasa, myna elding ortasynda aryzqoy, pәleqúmar bolyp búzylghaly jýrgen adam. Sen tәrbiyege alyp, mindetti bolyp týzetemin desen, berem. Áytpese, jazagha úshyraytyn isi bar», - dedi.

Abay maghan kepil bolyp alyp shyqty, osydan keyin Abaydyng joldasy boldym. Janaghy oqigha 1880 jyldardyng shamasynda bolyp edi. Sonan keyin qys bolsyn, jaz bolsyn, Abay el aralasa qasynda jýrip kelip, bir әredik tolas bolghanda óz ýiime bir júma, kóp bolsa, on kýnge rúqsat alyp kelip, artynan qayta baramyn.

Ózi bireuge úzaq әngime, úzaq jyr siyaqty nәrselerdi aitqyzghanda eshuaqytta basqa bóten nәrselerge aumay, taza kónilmen, ýlken yqylaspen tyndaytyn jәne әrqashan sondaydy tyndap bolghan song maghynasy men mәnin úghyndyryp syn aitatyn...

El ishining aqy alysyp, aqy berisip jatqan sezi edi. Múny ótkizuge Semeyden Losovskiy degen uez kelip edi. Sol bir isimdi jaqtyrmay, meni el kisilerining ortasynda túrghanymda, strajnikterin (atarman) jiberip, jazalamaqshy boldy. Álgiler erikke qoymay әketip bara jatqan son, qasymda erip jýrgen ólenshi jigitterim bar edi, solardyng bireuinen Abaygha bir auyz ólenmen sәlem aityp jiberdim. Ol kezde әn salyp, óleng aitatúghym, qasymdaghy joldastarym da sondaydy әdet qylatyn.

Uezge әkelgen song Abay keldi de «jazyghy ne?» dep isting jónin súrady. Sodan keyin Losovskiy: «Búghan bireu basshylyq etip, tәrbiyesine almasa, myna elding ortasynda aryzqoy, pәleqúmar bolyp búzylghaly jýrgen adam. Sen tәrbiyege alyp, mindetti bolyp týzetemin desen, berem. Áytpese, jazagha úshyraytyn isi bar», - dedi.

Abay maghan kepil bolyp alyp shyqty, osydan keyin Abaydyng joldasy boldym. Janaghy oqigha 1880 jyldardyng shamasynda bolyp edi. Sonan keyin qys bolsyn, jaz bolsyn, Abay el aralasa qasynda jýrip kelip, bir әredik tolas bolghanda óz ýiime bir júma, kóp bolsa, on kýnge rúqsat alyp kelip, artynan qayta baramyn.

Ózi bireuge úzaq әngime, úzaq jyr siyaqty nәrselerdi aitqyzghanda eshuaqytta basqa bóten nәrselerge aumay, taza kónilmen, ýlken yqylaspen tyndaytyn jәne әrqashan sondaydy tyndap bolghan song maghynasy men mәnin úghyndyryp syn aitatyn...

Abay aqyndyq turaly sóilegende: «Ol - quat, tabighat syiy, qúday syiy, - dep qúrmetpen sóilep, - Aqyndyq shabyty shyn kelgende adamdy qayta tudyryp jiberedi. Ol kelgende jay, jabayy adam bolmaydy», - deytin.

Abay el ortasynda óleng shygharyp jýretin aqynmyn degen jigitterding keybireulerine kezdeskende, solardyng óz jandarynan shygharghan ólenderin aitqyzyp tyndaytyn. Biraq, ol aqyndar ózine óleng shygharyp aitsyn, basqany óleng qylsyn, sózderin jay tyndaghany bolmasa, ólenderine oray óleng aityp, aitysqa kirispeytin.

Óleng aitqysh jigitterding sózderinde nәr júghyn, bolmasa dәmdi sózin kórip yrza bolsa, ondaylardyng ólendi kóbirek aitqanyn tileytin. Keybireulerine óleng qylarlyq taqyrypty da beretin.

Abaydyng ómir boyghy әdeti, bireu ózine kelse, kelgen jerden «júmysyng ne?» dep súraydy da, sol arada sharuasyn bitirip, sodan keyin ózining әngimesine kóshedi. Alghash súraghan jerde shapshang aityp jibergen kisi bolsa, yrza bolyp qalady. Basynda aitpay, artynan «pәlenim bar edi» degenge ashulanyp qalatyn. Keyde «baghana nege aitpadyn» dep úrsyp, tyndamay da qoyatyn.

Údayy joldas bolghan uaqytymda kóp bayqaghan bir nәrsem bar: orys bolsyn, qazaq bolsyn, jaqsy, jaman bolsyn, әrqashan minezinde boyama bolmay, shynymen kelgen kisini jaqtyrushy edi. Bo­yyn baghyp, qymtyrylyp, pәlen kórinem, týlen kórinem dep qoldan piship jasaytyn minezdi kóre bastasa, qytyghyna tiygendey jaqtyrmay qalatyn.

Ondaydy keketip, mysqyl qylyp, qaljynmen óleng aityp jiberetin. Qaljyng ólenderining kóbi manyndaghy júrttyng osynday minezderinen tuady.

Bir kýni osyndaydyng túsynda ózimdi de óleng qyldy. El ishining bir tobynan kele jatyr edik, jolda birer sóz, birer minezimdi Abaydyng jaqtyrmay qalghanyn sezdim. Auylgha jaqyndaghanda Abay bizden ozyp ketip edi. Ýige kelsem, qolyna bir tabaq aq qaghaz ben qaryndashty alyp óleng jazyp jatyr eken. «Ne qylsa da, ózimdi óleng qylyp jatyr-au» dep, ishime sezik kirip, qasyna jetip kelip edim, myna ólendi oqyp qoya berdi:

Búralyp túryp,

Buyny qúryp,

Qisayta tartyp múrynyn;

Ásemsip, sәnsip,

Bilgensip, bәlsip,

Ár nәrsening orynyn.

Kerenau kerden, bir kerim,

Jaqpaydy maghan sol jerin, - dep ózimdi óleng qylyp qoyypty. Sodan song jalynyp otyryp súrap aldym da, jyrtyp tas­tadym. Ólenin ózimnen basqa eshkim bilgen joq. Sol bir oqyp shyqqanda esimde qalghany osy.

Jalpy, ómirindegi múrat qylghan qiyaly - әdilshildik pen dúrystyq, shyndyq bolghandyqtan, orysta dos kóretin kisileri sol kezde ózimen jaqyn tanys bolyp jýrgen halyqshyl sosialister bolatyn da, qazaqtaghy dosy ótirigi joq, shynshyl kisi bolatyn.

Ótirik aitpay, shynyn aitatyn bolsa, mal úrlaytyn úry bolsa da sýyshi edi. Úrydan alatyn parasy - shynyn aitqany. Abay shyndyqqa, dúrystyqqa qúmarlyghy jolyndaghy elden erekshe minezining barlyghyn biylikte anyq kórsetip jýrdi. Biylikke kelgende Abayday әdil, taza, dúrystyghy kýshti biydi Tobyqty ishi búryn-sondy zamannyng qaysysynda bolsa da kórgen joq dep aita alamyn.

Biylikte әdildikpen qatar, osymen egiz siyaqty bir minezi: Abaydyng erekshe myrzalyghy, jomarttyghy, dýniyeqor emestigi bolatyn. Jaqyn manaydaghy elde ózi ataghyn esitken atyshuly jýirik at, qyran qús, alghyr it siyaqty sauyq aspaptary bolsa, Abay qalap ta alady. Qyzyqqany kedeydiki bolsa, satyp ta alady. Bir jazda bes týie berip, bir bәige at alyp, bes qúlyndy bie berip, ekinshi bәige at alghanyn kórdim. Solardyng ekeuin de súraghan eki kisige ózi qyzyqtamastan berip jiberdi. Osy kýnge sheyin Tobyqty ishi «bir dosynnan qyzyghyp qalap, búldap alghan jaqsyndy ýiine jetkizbey, bir jaqsy kórgen adamyng alyp ketse, sodan qyzyq ne bar dep Abaydy aitpap pa edi?» dep anyz qylysady.

Ózi sharua basqaryp, qyrda maldyng sanyn, qalada púldyng sanyn eskergen emes. Qyr sharuasynda eskerse, jylqyny ghana eskerip, jaqsydan aighyr salyp, tese minilip, er batyp ketken aryghy bolsa, sol jaghyn ghana eskeretin. Jalpy, malyna enbekaqysyn tolyq qylyp berip, myqty malshy saludy eskeretin, osydan basqa auyl sharuasynda isteytin qamy bolmaushy edi. Qalada bolghan uaqytta aqshasynyng barlyghyn qasyndaghy atqosshy jigit ústaydy. Odan «qansha qaldy, ne ústadyn» dep súramaytyn. Jalghyz-aq «bitip qaldy» degende ghana, tynnan aqsha tauyp, taghy qaltasyna salyp beredi de otyrady.

Auyly qysy-jazy qonaqshyl, әrdayym kýndiz-týni basyp jatqan neshe aluan kisi bolady. Solardyng ishinde «Abaydyng týstiginen jeymiz» dep as andyp keletin kedey-kepshikpen birge, el-elding basty adamdary, ertekshi, qúsbegi, dombyrashy, әnshi ne bolmasa toghyzqúmalaq, doyby oinaghysh oiynshylary da jatady.

Abay qystygýni bos uaqyttarynyng birtalayynda ózi oqyp alghan romandardy keyde ertek qylyp manyndaghy júrtpen birge, әsirese, ózining údayy qasynda bolatyn ertekshisi Baymaghambetke aityp beretin. Baymaghambet orys romandaryn bir aitqannan janylmay úghady. Ishindegi europasha attardy da qayta súramaydy. Sodan keyin birneshe kýnder ótkende, ózi aityp bergen ertekterin Baymaghambetke qayta aitqyzady da, eshnәrsege alandamastan, bólinbesten qayta týgel tyndap shyghady.

Abay qyrdyng toghyzqúmalaq, doyby siyaqty oiyndaryna kóp uaqyt bóletin. Ásirese, kóp salynyp oinaytyny toghyzqúmalaq bolushy edi. Abay Tobyqtynyng iri oiynshylaryn jiyp, kóp kýnder bas almay oinap jatady. Artynan oiyn tarqap, әlgi kisiler qaytatyn bolghanda dәuleti az, nasharlaryna soghymdyq tay, tayynsha, qoy, kiyim siyaqty nәrseler berip qayyrady. Osy siyaqty el ortasynyng kónildi alang qylyp, az bolsa sergitetin qyzyq sauyqtarynyng barlyghyn da Abay molynan kórip, tolyq qyzyqtady.

Osy rette anshylyq qúru, bәigege at aparyp qosu, paluan aparyp kýrestiru, qarshygha, lashyn salghyzu, jýirik at pen myqty jigit saqtap  qasqyr soqqyzu, aqyn, әnshi, kýishini saqtap ónerdi qyzyqtau siyaqtynyng barlyghyn ózi de kórdi, bala-inilerine de tolyq kórsetti. Osynday kóp әdetteri manayynyng barlyghyna ýlgi bolyp jayyldy.

Anshylyqty jasynda istegen. Ol kezde Shynghystyng qys boyy elsiz qalatyn syrtynda búghy, arqar, kiyik, týlki bolady. Abay jaqsy qúsbegi, mergendermen, anshylarmen qostap shyghyp, birneshe ýimen, kóp soghym, soyyspen baryp, bir ai, eki ay jýrip qaytady. Berirek kelgende anshylyqty qoyyp, jogharyda sanalghan ózge týrli sauyqtargha kóbirek auys­ty. Biraq, búl isterining qaysysy bolsa da, Abaydyng jalpy tyndaushygha aityp otyratyn ósiyet ýgitine, keleli mәjilisine, kitap oqyp bilim tabuyna kóp bógeti bolghan joq. Osy aitylghandardyng barlyghyna bóget bolatyn nәrse bolsa, ol el sózi, el tartysy boldy.

Abay shyn maghynasyndaghy músylman edi. Biraq músylmanshylyghy molda, qoja aityp jýrgen syrty sopy músylmandyq emes, ýlken synmen qarap, dinning negizin, maqsat-baghytyn ghana alyp, sony aqiqat dini etip qoldanghan. Abaydyng dini músylmanshylyqtyng ishinde osynday jolmen, ýlken synmen tabylghan taza aqyl din edi.

Onan son, jalpy músylmanshylyq jolyndaghy ýlken ghúlamalar jazghan iri sózderding barlyghyn da biletin. Óz túsyndaghy moldalardyng qaysysymen bolsa da qatar týserlik maghlúmaty bar-dy...

Semey qalasyndaghy qazaq, tatar moldalarynyng barlyghy da Abaydyng din mәselesine әbden jetik ekenine kózi jetken son, búl kisini óz zamanynyng ghúlamasy siyaqty kórgen.

Bir jyldary Semeyge missioner degen kisi kelip, músylman dinin qorghaushy molda imamdarmen sóilesemin dep izdegende, Semey qalasyndaghy músylman oqymystylarynyng barlyghy birauyzdan Abaydy saylap shygharady.

Biraq, Sergeyding ne maqsatpen sóilesemin degenin qala moldalary shala úghynyp, alyp qashtymen úlghaytyp jiberip, eldi de ýrkitip, ózderi de bosqa ýrikken ghoy.  Abay barghanda Sergey din jayynda talas jasamay, birer nәrselerdi súrap jәne artynan jay әngimege ketse kerek. Búl mәjiliste Abay din jayynan qanshalyq sóilesip, qansha talasty, ol arasyn  men tolyq bilmeymin. Biraq, artynan Abaydyng ózinen súraghanda azyn-aulaq aitqany: «Sergeydin: «Músylman dininshe Qúday kýsh iyesi, qorqytushy, sondyqtan, qúday jolyndaghy qúlshylyq, tazalyq, aqtyq barlyghy da qorqudan tuatyn siyaqty» degenine, Abay: «Bizding Qúday - «Rahyman, Rahiym» quat qana iyesi emes, rahym da qylushy. Quaty qara kýsh bastaghan quat emes. Mahabbaty bar quat; әke men balanyng arasy siyaqty әkeshe sýishi iye», - degen eken.

Sodan keyin Abay hristian dinining nanymy boyynsha «ýsh jýzdi qúday» degen úghymgha qarsy dau aitady. «Birligine ýsh jýzdi bolu syya ma, sol ýsh sipat bir jýzinde bolsa, qúdaylyghyna kóp bola ma?» dese kerek. Búl mәjilis turaly taghy da bir esimde qalghan nәrse: Sergeyding qasynda Semeyding kóp poptary bar eken. Solardyng keybireuleri bir әredikte músylman dinining úsaq mәseleleri turaly Abaymen daulasqysy kelse kerek. Sonda Sergey: «Sender qoyyndar, Ybyrayym Qúnanbaev senderding tising batatyn kisi emes», - degen eken...

Negizi, Abaydyng kóp nasihatynyng týpqazyghy: adamshylyq, aqtyq әdilet bolatyn...

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1470
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3245
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5406