Almaty qalasynyng qylmystyq ister jónindegi audanaralyq mamandandyrylghan sotynda BTA bankting búrynghy basshysy Múhtar Ábilәzovting isi boyynsha sottalushylardan jauap alu odan әri jalghasuda. Býgin sotqa týsinik bergen BTA bankting basqarma tóraghasynyng birinshi orynbasary – nesie beru komiytetining tóraghasy Jaqsylyq Jarymbetov Sәduaqas Mәmeshke qyzmetinen ketkeni ýshin Ábilәzovting 10 mln. AQSh dollaryn tólegenin mәlimdedi.

«Ábilәzovpen men 1992 jyly tanystym, ol kezde kәsipkerlikpen ainalysyp jýrgen edim. Meni Almatyda Erjan Tәtishev tanystyrdy. Tanysu formalidy jaghdayda ótti, odan әri men qatynas jasaghan joqpyn. Tek Erjanmen júmys istedim. Alayda keyinirek Múhtarmen ara-arasynda korporativtik sharalarda, jinalystarda kórisip túrdym»,- dep bastady sózin sottalushy.

Ol keyinirekte Múhtar Ábilәzovpen «KEGOK» AQ-da birge júmys istegenin, biraq jaqyn aralaspaghanyn aitty. Alayda 2003 jyly týrmeden shyqqan Ábilәzov ony Mәskeudegi biznesine tartady. «Ol maghan ózi satyp alghan «Krasnoyarkómir» kompaniyasyn basqarudy úsyndy. Eger júmysta jaqsy nәtiyjege jetsem, menedjer retinde tabystyng 10 payyzyn berudi uәde etti. Biraq ol uәde oryndalmady»,- dedi J. Jarymbetov sottaghy sózinde.

J. Jarymbetov banktegi birqatar bylyq-shylyqtardy ashyq aityp berdi. Mәselen, buma-buma aqshalar qanday da bir kelisim-shart boyynsha bankke týsip, basqa bir jaqtan bankten ketip jatty,- dedi ol. «Banktegi basqarushylyq, baqylaushylyq qyzmetterdi M. Ábilәzov ózi atqardy. Mysaly, bankting tiyimdiligin arttyru maqsatynda aktivterdi ósiru kerek boldy. Búl Múhtardyng sheshimi edi. Meninshe, búl zansyz әreket bolatyn. Týptep kelgende ashyq týrde júmys isteytin kompaniyalar evrobondtardy ornalastyrdy. Biz onyng esebin jariyaladyq. Eger búl esep-qisaptar jalghan bolsa, halyqaralyq normalargha qayshy keledi. Ár elde búghan әrtýrli jaza qoldanylady. Búl bylyqqa bankting birinshi basshysy, aksionerleri, yaghni, qújatqa qol qoyghan Mәmeshtegi men Ábilәzovting ózi, sybaylastary jauap beredi. Olardyng ishinde men de barmyn»,- dedi ol.

Atap aitarlyghy, sottalushy J. Jarymbetov M. Ábilәzovting ózge sybaylastarynyng betperdesin ashyp berdi. Mysaly, sottyng keshegi otyrysynda týsinik bergen Qayrat Sadyqovtyng bank kapitalyn jasandy jolmen úlghaytu prosesin qadaghalaghanyn, osy mehanizmdi býge-shigesine deyin bilgenin әshkereledi.

«Ábilәzov birde Erjan Tәtishevting kurstasy әri senimdi ókili bolghan Meruert Jaqsylyqovamen kezdesti. Ol bankke qatysy bar barlyq kompaniyalardyng esepshilik jәne saraptamalyq qújattaryn jýrgizetin edi. Kezdesu mamyr aiynda Almatydaghy dәmhanalardyng birinde ótti. Sonyng nәtiyjesinde Ábilәzov Sadyqovqa jәne basqalargha tiyisti kepildikter berdi. 2005 jyly mamyr aiynda bank aksionerlerining jinalysynda atalghan adamdardyng barlyghy Ábilәzovting diyrektorlar kenesining tóraghasy boluyn birauyzdan jaqtap, dauys berdi. Tek Meruert Jaqsylyqova ghana búghan yqpal ete almady. Alayda Ábilәzov olardyng bәrin banktegi júmysynda qaldyrdy. Alghys esebinde atalghan túlghalargha, sonyng ishinde Sadyqovqa Ábilәzov shamamen 100-200 myng AQSh dollary kóleminde bonustar tóledi. Odan әride Sadyqov myrza basqarma mýshelerimen birge bonustar alyp túrdy. Ol bankting basqarma mýshesi jәne diyrektorlar kenesining de mýshesi bolmasa da, osy bonustardy aldy. Bonustar qolma-qol aqsha týrinde tólendi»,- dedi ol.

J. Jarymbetovtyng aituynsha, Qayrat Sadyqovqa jalpy alghanda 300 myng AQSh dollary kóleminde bonustar tólengen. Aytarlyghy, shetelge qashqan M. Ábilәzovting sybaylastary ay sayyn bankten 10 myng AQSh dollary (túrghyn ýilerining jaldau aqysyn qospaghanda) kóleminde jalaqy alyp túrghan. «Barlyq qashqyndargha múnday ótemaqy tóleu turaly sheshim Múratbek Ketebaevtyng úsynysymen jýzege asyryldy. Óitkeni, ol «qashqyndarmen» tikeley ainalysty. Ketebaevtyng ózi qashqyndardy «qolynda granatasy bar maymyldar» dep qaljyndaytyn-dy. Alayda, 2012 jyly Ábilәzov óz «qashqyndaryna»  ay sayyn tólemaqy tóleudi toqtatty. Olar óz missiyasyn oryndap boldy dep úigharghan shyghar»,- dep jalghastyrdy sottalushy. Sonday-aq, ol Sadyqovtyng Ábilәzovpen «Skayp» arqyly tikeley baylanysqa shyghyp otyrghanyn aitty. Ábilәzov Sadyqovty Angliyadaghy azamattyq prosesterine paydalanghan. Osy qyzmetine offshorlyq kompaniyalardyng esebinen 300 myng AQSh dollary kóleminde syiaqy alghan.

Ábilәzovke adaldyghy ýshin Mәmesh 10 mln AQSh dollaryn alghan,- dep mәlimdedi sotta J. Jarymbetov. Onyng aituynsha, 1997 jyldan beri bankte júmys istep kelgen Sәduaqas Mәmesh Erjan Tәtishevting kazynashysy bolghan.

«2005 jyly Ábilәzov bankke kirgen son, ol eng aldymen Mәmeshpen senimdi qarym-qatynas ornatty. Ol qazynashy jәne basqarma tóraghasy bolyp taghayyndaldy. Mening biluimshe, Mәmesh Ábilәzovting tapsyrmasy boyynsha 2005 jyly mausym aiynda E. Tәtishevting jesirine 90 mln. AQSh dollaryn tóledi. Osy «adaldyq qyzmeti» ýshin Ábilәzovten 10 mln. AQSh dollaryn aldy. Búghan qosa bankting basqa da basqarma mýsheleri siyaqty resmy jәne resmy emes bonustar alyp túrdy»,- dep týsindirdi ol.  Aytpaqshy, J. Jarymbetov bankte júmys istep jýrgende ay sayyn 5-6 mln. tenge kóleminde jalaqy alghanyn jasyrghan joq.

Iliyas Aqbay

Abai.kz