Elordamyzdaghy Kene hannyng «basynan» «jelkesine» deyin qarghanyng sanghyryghy aghyp túr

Tizimnen tys qalghan eskertkish

Astanadaghy Seyfullin jәne Áuezov kóshelerining qiylysynda aghashtan әdemilep salynghan bir eski ýy bar. Osy ýiding janynda alysqa kózin tigip Alashtyng ardaqtysy, dauylpaz aqyn - Sәken Seyfullin otyr. Jaqyndap baryp eskertkishke ýnilseniz, jýzindegi jabyrqaulyqty, ózegindegi ókinishti anyq angharasyz. Ómiri qughyn-sýrginmen ótken arda aqynnyng býgingi jansyz beynesi de әdiletsizdikting qúrbany bolyp túrghanyna qatty qapalanatyn siyaqty kórinedi. Tór qalanyng tura ortasyndaghy mәdeny nysan ón-boyyna jinaghan qúpiya-syryn eshkimge ashqysy kelmeytindey... Qiyanattan qajyghan enseli eskertkishtin, «múnayghan» múrajaydyng tóniregindegi jaghymsyz oqighalardyng anyq-qanyghyn bilmek bolyp, aghash ghimarattyng tabaldyryghynan attadym. Diyrektordyng bólmesi eski ýiding jertólesinde eken.

Elordamyzdaghy Kene hannyng «basynan» «jelkesine» deyin qarghanyng sanghyryghy aghyp túr

Tizimnen tys qalghan eskertkish

Astanadaghy Seyfullin jәne Áuezov kóshelerining qiylysynda aghashtan әdemilep salynghan bir eski ýy bar. Osy ýiding janynda alysqa kózin tigip Alashtyng ardaqtysy, dauylpaz aqyn - Sәken Seyfullin otyr. Jaqyndap baryp eskertkishke ýnilseniz, jýzindegi jabyrqaulyqty, ózegindegi ókinishti anyq angharasyz. Ómiri qughyn-sýrginmen ótken arda aqynnyng býgingi jansyz beynesi de әdiletsizdikting qúrbany bolyp túrghanyna qatty qapalanatyn siyaqty kórinedi. Tór qalanyng tura ortasyndaghy mәdeny nysan ón-boyyna jinaghan qúpiya-syryn eshkimge ashqysy kelmeytindey... Qiyanattan qajyghan enseli eskertkishtin, «múnayghan» múrajaydyng tóniregindegi jaghymsyz oqighalardyng anyq-qanyghyn bilmek bolyp, aghash ghimarattyng tabaldyryghynan attadym. Diyrektordyng bólmesi eski ýiding jertólesinde eken.

- Mine, 16 jyl boldy Sәken atamyzdyng búl eskertkishi eshqanday tizimde joq, - dep bastady әngimesin Sәken Seyfullin múrajayynyng diyrektory, Qazaqstannyng enbek sinirgen әrtisi Serik Ospanov aghamyz. - Nege enbegenin eshkim bilmeydi. Búryn eskertkish tómendeu postamentte túrghan. Byltyr Qordaydan tas әkelip astyna tósep, mәrmәrmen kóterip, biyik túghyrgha ornatqyzdym. Sodan son, eskertkishtegi «S» әrpining bireui ylghy týsip qalady eken. Sol әripti myqtap bekittik. Óitkeni, múrajay men eskertkish birigip arnayy keshendi qúrap túr. Al eng bir soraqysy sol, qalalyq mәdeniyet basqarmasyna baghynatyn tarihiy-mәdeny eskertkishterdi qorghau jónindegi memlekettik inspeksiya Sәken atamyzdy «1884 jyly tughan» (tughan jyly 1894 jyl ghoy) dep 10 jyl búryn tughyzyp qoyypty. Búl qatelikti biz aittyq ta, eskerttik te... Eshkimning qylshyghy qisaymaydy. Eshqanday emosiya joq!

Serik agha namystan bulyghyp, kýiinip sóilep otyr. Mәsele atauly shash-etekten eken.

«Qarajat bólinbegen son, halimiz mynau... Ishi yzgharly jertólede otyrmyz! Týnge qaray әielderding ayaqtarynyng siniri tartylyp qalady! Olar - maghan, men - basshylargha shaghym aitamyn. Basshylar bolsa, jaghday jasaghannyng ornyna «Ana júmysty nege istemeysinder?», «Myna júmysty nege jasamaysyndar?» dep qyspaqqa alady. Bizding kuratorymyz - Astana qalalyq mәdeniyet basqarmasynyng tarihiy-mәdeny eskertkishterdi qorghau jónindegi memlekettik inspeksiyasynyng bastyghy Kәmila Kәbekqyzy Qoqymova maghan ýnemi qysym kórsetedi. Keyde eki qolymdy tóbeme qoyyp, ketip qalghym keledi. Naghyz kórsoqyrlyq pa, әlde, kórip túryp әdeyi kórgileri kelmey me, bilmedim?.. Qazirgi bastyqtar qyzyq. Mәselen, osydan bir apta búryn azamattyq qorghanys jәne órtten saqtanu júmystaryn jaqsy úiymdastyrghanym ýshin, alghys alghanmyn. Endi býgin qatang sógis beripti. Biraq... bir qolymen alghys aityp, ekinshisimen sógis beru eshbir qalypqa syimaydy ghoy. Yaghni, tómendegi basshylar mәdeniyetke bir tómengi sorttaghy mekeme tәrizdi qaraydy. Mynany qaranyz, múrajaydyng ekinshi bóligine qarajat bólinbegen. Osy mәseleni sheshu ýshin hat jazbaghan jerim joq. Mәdeniyet jәne budjetti josparlau ministrlikterine de jazdym. Senatorlar Oralbay Ábdikәrimov pen Svetlana Jalmaghambetovagha ózim kirip, Bekbolat Tileuhanmen de sóilestim. Eshkimge keregi joq!.. Jeke basyma kómek súrap jýrgendey kýide bolamyn. Mәdeniyetke eshkimning jany ashymaytyn bir óliara zaman bolyp túr!.. Tipti, qarjy súraymyn dep jeksúryn boldym. Mәslihatqa ýsh ret hat jazdym. «Sәken qyzmet etken Aqmolada otyrsyndar ghoy?.. Senderde úyat bar ma?» dep kýiinip jazdym. Aqyry, qazaq degende qany bar, últjandy azamattar bar eken. Erlan Qojaghapanov degen bauyrym qol úshyn beretinin aitty. Sóitip, әkimning orynbasary qyzmetindegi Erlangha hat jazyp otyrmyn. Jogharydaghy mәselelerdi biz aitqanmen, ol әri qaray IYmekene (qala basshysyna) jetip jatqan joq qoy. Áytpese, Imanghaly Núrghaliyúly tarihiy-mәdeny múralargha ayanyshpen qaraytyn ayauly azamat ekenin júrt biledi. Árbirden son, múrajaydy jóndeuge 53 mln. tengeni bólgizgen qala basshysy. Bir ókinishtisi, sol qarajat jemqorlardyng óneshinen ótip ketti», - dedi ol qúlaq qoyyp tyndaghanymdy qúptap.

Hannyng basy - qarghanyng sanghyryghy

Esilding jaghasynda at ýstinde qasqayyp túrghan Kene hannyng basyna qarghalar sanghyp ketkenin de Sekennen esittik. Bir kýni enseli eskertkishti kóruge barghanda ... qarghanyng sanghyryghy jelkesinen aghyp túrghanyn kóripti. «Basy әli dauda jýrgen sorly babamyz Kenesary ghoy!.. Basynyng qayda ekenin taba almay jýrgende ... qústyng sanghyrghanyn kórip, aruaghynan úyaldym. Adamnyng ishi kýiedi eken. Anau qúzyrly inspeksiya osy ispen ainalysuy kerek qoy. Sonday eskertkishterdi qorghaytyn óz mekemeleri bolady. Olar túrghan aumaghyna qaray әrkimge bekitilip beriledi. Sol mekemelerding bylghanghan eskertkishti juyp qongyna bolady ghoy?!. Kene hangha degen qiyanat әli kýnge jalghasyp keledi», - deydi Serik Kәribayúly janshyrylghyn jetkizip.

Ashyq әngimemizding sonynan Sekeng aqyn múrajayyna qalay eksponat jinaghanyn jyr ghyp aityp berdi. Ol әngimeni kelesi maqalama syighyzarmyn dep ornymnan túryp, qús sanghyrghan Kene hannyng basyn kóruge asyqtym. Ózen jaghalauyndaghy eskertkish alystan menmúndalap-aq túr. Tek óz zamanynda orysqa bodan bolghysy kelmey, qasyq qany qalghansha kýresip ótken han Kenening býgingi týri shynynda da ayanyshty-aq. Basynyng artqy jaghynan tap jelkesine deyin qústyng sanghyryghy aghyp túr. Qayran Kenekem-ay degennen basqa laj joq. Eskertkishti ainalyp-aynalyp, namysqa bulyghyp keri búryldym.

Aytpaqshy, qús sanghyghan hannyng basyna kelgende eki taraptyng da ústanymyn bilmek bolyp, qúzyrly mekemege telefon shaldyq. Tútqany tarihiy-mәdeny eskertkishterdi qorghau jónindegi memlekettik inspeksiyanyng bastyghy Kәmila Kәbekqyzynyn ózi kóterdi. Mәselening mәn-jayynan habarsyz basshy ә degennen-aq: «Menimshe, múnday jaghdaydy gazetke jazyp qajeti joq. Týzeytin nәrse ghoy. Ekinshiden, mening qaramaghymda onday eskertkishterdi juyp-tazalaytyn adamdar joq. Biz mәdeny nysandardy tirkep, esepke alumen ghana ainalysamyz. Al tazalyqqa jauap beretin - audandyq әkimdik. Men Saryarqa audandyq әkimdigine habarlasyp, mәselening anyghyn aitayyn. Sodan song eskertkishti tazalatayyn!»,- dep bezek qaqty.

Ádil Shayyr,

Astana.

Suretterde: Qús sanghyrghan Kene hannyn  eskertekishteri men S. Seyfuliiyning esimi jazylghan taqta.