Biz mingen kólikter Almatydan shyghyp, janadan tóselgen taqtayday tegis avtobanmen zulap keledi. Aspan ashyq, biraq alystan janbyr shaqyrghan jabayy búlttar týksiyedi. Maqsatymyz – Ilening boyyna jetip jyghylu. «National Geographic Qazaqstan» jurnalynyng Ile ózeni men Balqash kólin zertteuge arnaghan alghashqy ekspedisiyasy osylay bastaldy.

Balqash – ýlkendigi jaghynan әlemde 14-orynda túrghan tanghajayyp kól. Al onyng eng basty keremeti – batysy men shyghysyndaghy sudyng himiyalyq qúramy eki basqa. Yaghni, onyng bir jartysy – túshy bolsa, ekinshisi ashy keledi. Balqashtyng taghy bir keremeti, onyng shanaghyndaghy su eshqayda aqpaydy, tek bulanu arqyly tabighy tepe-tendigin saqtap keledi. Bulanghan su qúramyndaghy túzdar men miyneraldar aimaqtyng ekojýie­sin qajetti elementtermen qamtamasyz etip otyr. Kól suynyng 80 payyzy Ile ózenining ýlesinde. Ile – úzyndyghy 1439 shaqyrymdyq (onyng 624-i Qytay halyq res­publikasy aumaghynda jatyr), Qazaqstandaghy eng ýlken ózenderding biri. Oghan kórshiles elding Kýnes, Qash, Qazaqstannyng Sharyn, Qorghas, Shelek, Týrgen, Esik, Talghar, Qaskelen, Ósek, Kýrti jәne Qazaqstannan shyghyp Qytay arqyly qayta aghyp keletin Tekes sekildi aryndy tau ózenderi qúyady.

Ilening bel ortasyna «Qapshaghay» qonghan. Ol – úzyndyghy 180, eni 22 shaqyrymgha jaqyn elimizdegi eng iri su qoymalarynyng biri. Jyl ótken sayyn kól jaghasyndaghy turizm qarqyndy damytyp keledi. Qoghamdyq belsendiler keyingi kezderi Qapshaghay qalasyna D.Qonaev esimin beru turaly bastama kóterip jýr. Búl úsynys әdiletti de sekildi, sebebi aimaqtaghy kýrdelenip ketken mәseleni sheshu ýshin 1970 jyly Dinmúhamet Ahmetúly Qonaev «Qapshaghay» su qoymasyn saldyryp, keyinnen janyna qala salyp, jana GES-ti iske qosqan bolatyn.

Alghashynda su toltyru qúrghaqshylyq kezenine sәikes kelip, Balqash kólining dengeyi tómendep ketti. Biraq 1980 jyldardyng ayaghynda suqoymany josparlanghan 28 emes, 18 shaq.³ dengeyinde qaldyrugha sheshim qabyldandy da, Balqash qayta qalpyna kele bastady. Esesine qazir «Qapshaghay» su qoymasy ekojýieni basqaru kiltine ainaldy. Sol arqyly mamandar Balqashtyng su dengeyin qalypty ústap túra alatyn mýmkindikke ie boldy. Sondyqtan býginde «Qapshaghaydy» bolashaqty barlaghan, kóregen joba boldy dep nyq senimmen aitugha bolady.

Akademik Rafik Chokinning jobalauymen salynghan óndiristik quaty 364 MVt «Qapshaghay» GES-ining negizgi maqsaty – Almaty qalasy men oblys audandarynyng elektr tapshylyghyn jabu. Songhy jyldary Almaty oblysynyng basshylyghy múnda balyq sharuashylyghy, әinek zauyty, jel elektr stansiyasy, t.b. jobalardy jandandyryp keledi.

GES qúrylysy sol kezding әleumettik-sayasy ómirine erekshe yqpal etip, tipti óner adamdaryna da erekshe shabyt bergen sekildi. Áygili suretshi Ábilhan Qasteev 1972 jyly kól jaghasynda jambastap jatyp ózining «Qapshaghay GES-i» kartinasyn jazghanyn bilemiz.

Kórneki suret

Erte jaryqta jeter jerimizge jetip alayyq degen oimen Qapshaghaydan ótkesin-aq atqa qamshyny basqanbyz. Biraq jolda qayta-qayta toqtauy­myzgha tura keldi. Sebep – sol bayaghy foto. Túra qap syrtyldatyp týsire bastaymyz. Búlt­qa týsken kýn, kýnge kýigen qúm, qúmda jortqan kesirtke iyen dalany odan sayyn súlulandyryp túrghan edi. Batqan kýnge aidyny shaghylysyp, Ile ózenining keng jayylmasy da kórine bastady.

Araltóbe auylynyng manynda Ile ózeninen shyghysqa – Jiydeli, batysqa – Topar dep atalatyn ýlken tarmaqtar bólinip shyghady da, ary qaray myn-san mayda aghystargha bólshektenip ketedi. Sóitip, kólge qúlar tústa ol 8 myng sharshy shaqyrymdyq ýlken aumaqqa jayylady. Dәl osy jayylmanyng ghylymy ­atauy «Ile ózenining atyrauy» dep atalady.

Ile ózenining atyrauy – Ortalyq Aziya­da saqtalyp qalghan jalghyz tabighy nysan. Eger Ile atyrauy joyy­lyp ketse, Balqashtyng ekinshi Aralgha ainalu qaupi bar! «Qazaqstan gharysh sapary» ÚK» AQ fotosy

Ile ózeni atyrauynyng adamzatqa qanshalyqty manyzdy ekendigin onyng «Suly-batpaqty alqaptardy qorghau konvensiyasy» (Ramsar, Iran 1999 j.) tiziminde túrghandyghynan-aq bayqaugha bolady. Ózining osynau tabighy qasiyetining arqasynda Ile atyrauy ylghal mol jyldary sudy ­boyyna sinirip, qúrghaqshylyqta qoy­nauyndaghy qoryn qayta jaratu arqyly Balqash kólining dengeyin ghasyr­lar boyy birqalypta ústap keledi. Múnda әli adam ayaghy tiymegen jerler bar eken. Sondyqtan da Qazaqstanda siyrek qústar men januarlardyng eng qolayly tabighy ortasy sanalady. Ile atyrauynda floranyng 427, fau­nanyng 345 týri kezdesedi: qaraqúiryq, susar, aqbas ýirek, qyzyljemsauly qarashaqaz, sazan, kókserke, pilmay, kókbas, aqmarqa sekildi siyrek janu­arlar men kóshpeli jyl qústarynyng júmaq mekeni.

Balqash kólining 80 payyzy Ile ózeninen qúiylady. Ózen ekologiyasyna ghalamdyq jylynu, Qytay tarapynyng óndiristik jәne auylsharuashylyq maqsattargha sudy kóptep aluy sekildi faktorlar әser etip otyr.

Qas qaraya Qoskýmbez auylyna jettik. Onda bizdi Ahan Myrzahmetov bastaghan QR Bilim jәne ghylym ministrligi Geografiya institutynyng qyzmetkerleri kýtip aldy.

«Avtokólikterinizdi osy aragha – ózen jaghasyna qaldyrynyz­dar, – dedi Ahan. – Arqargha tura jol joq, ary qaray qayyqpen ketemiz». Motorly qayyqty kýnde minip jýrmegen son, alghashynda azdap abdyrap qaldyq. Onyng ýstine búl kezde dalany kózge týrtse, kóringisiz qaranghylyq basyp alghan. Hosh, úrysta túrys joq. Japa-tarmaghay su sәigýlikterining jalyna jarmastyq.

Ózenning key jerleri tayaz­ eken. Motorly ­qayyq qalaqshasy suasty baldyr­laryna shyrmalyp, odan qalsa, qayyr­gha shalynysyp qala bergen son, әr jerge bir toqtap, qaqalghan qalaqshalardy tazalap alamyz da qaytadan tartyp otyramyz. Taram-taram salalarda jol bilgen kisi bolmasa, qalyng qamys­tyng ishinde adasyp ketu op-onay. Anda-sanda qayyq tósi su betin solq etkizip úryp qalghanda, beyqam otyrghan kisining jýregin auzynan shygharyp jibererdey bolady. Aynala qap-qaranghy. Eki býiirde iyin tiresken qamystan basqa eshtene kórinbeydi. Mandayshamdy jaghyp edim, onymdy qayyqshylar jaqtyrmaghan son, qaytadan sóndire qoydym. Jeti qaranghy týnde qalay kórip kele jatqanyna tang qalasyn… ­Keyin bayqasam, olar motor dausynan-aq baghdar alady eken. Kartadan qarasanyz, qol sozym jer siyaqty, biraq Jiydelini qúlday jýzip otyryp, tabany kýrektey bir saghat degende Arqargha әreng jettik. Onda bizdi Geografiya instituty «Arqar» stasionarynyng qyzmetkeri Bauyrjan Júmabekov agha qarsy aldy. Ýy iyelerining mol dastarhany men darhan peyili sharshaghanymyzdy zamatta úmyttyrghanday, su soqqan sýldemizdi dereu jinap aldyq.

Tanghy shaydan keyin institut mamandarymen birge IYir-Maytan kólder jýiesining su dengeyin ólsheuge shyqtyq. Sala-salany qualap jýzip jýrmiz. Týnde bayqamappyn, ainala sonday ghajap eken! Qamys sybdyry men su syldyry kil talantty muzykanttardy jinaghan orkestr sekildi janyndy lәzzatqa bóleydi.

Arqar auylynyng túrghyndary negizinen mal sharuashylyghymen kýneltedi. Naghyz rahat ómir osy kisilerdiki me deysin. Jylqy-siyryn qalyng qamystyng arasyna aidap jiberse, keshke qaray ózderi-aq torsiyp toyyp shygha keledi. Hayuan shirkin, qayyq­qa minudi bilmeydi ghoy, sondyqtan da eshqayda qashyp kete almaydy. Jan-jaqtyng bәri – su.

Songhy jyldary tau múzdyqtarynyng jyldam erui etektegi elding mazasyn ala bastady. Zertteushilerding mәlimdeuinshe, eger múzdyqtar osy qarqynmen ery berse, Ile ózenining qúrghap qalu qaupi bar. Sebebi, jazyq ózenderi – qardyn, tau ózenderi – múzdyqtardyng eruine tikeley tәueldi. Biraq geografiya ghylymdarynyng doktory, professor Jaqypbay Dos­taydyng pikirinshe: «Alatau múzdyqtarynyng erui su tasqynynyng jiyileuine әser etpeydi. Múzdyqtar jer beti men jer asty bólikterinen túratyndyqtan tek jer beti múzdyghynyng erui belgili bir uaqyttargha deyin Ile suyn kóbeytui mýmkin. Al jer asty múzdyqtary erigenge ­deyin klimat qayta suytyp, múzdyqtar qalpyna keledi. Osylaysha sikl qaytalanady». Aytqan jerden aulaq deymiz, biraq eger Ile atyrauy joyylyp ketse, Balqashtyng ekinshi Aralgha ainaluy әbden mýmkin…

Arqarda eki kýn bolyp, ary qaray atyrau boylap jýzip kettik. Qalyng qamysty jaghalap kelemiz. Baghytymyz – IYir-Maytan kólder jýiesi. Eki birdey motorly qayyqty kerek-jaraghymyzgha beli qayysqansha toltyryp alghanbyz. Jaryqtyq kónergen motor dauysy typ-tynysh әlemdi azan-qazan ghyp basyna kóterip zymyrap barady. Birqazandar men su býrkitteri, ýirekter men toptasyp úshqan torghaylar «tynyshtyghymyzdy búzghan bú kim» degendey bizge narazy keyipte pyryldap úshyp jatty. Ne degen kórkem kórinis! Aytyp til jetkize almaydy. Ile atyrauynyng osynshalyq súlulyghyn men búryn kórmegen edim. Keudemdi әldebir ystyq qan shymyrlatyp ótti. Tughan jerdi sýng degen qasterli úghym bәlkim osy bolar?!. Qoynymyzgha sala shyqqan Qazaqstan tuyn tóbemizge bir-aq kóterdik…

Bir kezde qalyng qamystyng arasynda jol tappay adastyq ta kettik. Qayyqtarymyzdyng bauyry taghy da qayyrgha tirelip, jýze almay qaldy. Demek «su qashyp» barady degen sóz. Al endi ótkel tauyp kór.

– Búl qay jer? – dedim, eng bolmasa, adasqan jerimizding atyn bilip alayyn degen oimen.

– Asaubay kóli. Tayauda ghana osy jermen ótkem, ótkel bar bolatyn, – dep jauap berdi qayyq aidaushy jergilikti jigitterding biri. Bolghan jaydan ózining qatty qysylyp túrghany bayqalady.

– Túra bergenimiz bolmas, qayyqty sýirep alayyq. Terendeu jerge kelgende qayta minermiz, – dedim bilgishsinip. Ishimnen «adasa bersek eken» dep túrghan sekildimin. Sebebi, mynanday súlulyqty kózding qiyp tastap ketu mýmkin emes edi.

Ne kerek, qamys arasyn shiyrlap jýrip, ýsh-tórt saghat degende joldy әreng taptyq. Beluardan su keship, qayyqtarymyzdy birimiz jetektep, birimiz iyterip kelemiz. «Áttegen-ay» degen eshkim joq. Sheteldik әriptesterimiz tipti mәz.

Týs aua, әiteuir, IYir-maytan kólder jýiesining dәl ortasynda ornalasqan Shúbarqúnan auylyna da kelip jettik. Múnda bizdi «Ámirbek» sharua qojalyghynyng basshysy Zeynetulla Kәri­baev degen azamat kýtip aldy. Ózi aqjarqyn, әngimeshil әri әzilqoy jan eken. El-júrt ony erkeletip «Zika» dep ataytyn kórinedi. Bayanda qúiqyljyta oinaghanyn kórseniz! Ol bizge ólke tarihy jayly birshama qyzyqty maghlúmattar berdi. Ilening salasy iyrelendep aqqandyqtan IYir atalyp ketken, ekinshi jaghynda Maytan degen shoqy bar. Osy eki aralyqtaghy bir-birimen jalghasyp jatqan kólderdi «IYir-maytan kólder jýiesi» dep ataydy. Maytan shoqysyna bir kezderi qazaqtyng eng songhy hany әigili Kenesary Qasymúly kelip toqtaghan desedi. Osy manda әldebir shayqasqa qatysty ma, joq basqa ma, ol jaghy belgisiz. Tóbening kýnshyghys jaghynda Han Kenening inisi Nauryzbay batyrdyng atymen atalatyn da jer bar.

Búl daladan adam tilimen aityp jetkize almaytyn erekshe bir energetika seziledi. Qansha degenmen qazaqqa, jaryqtyq, Dinmúhamet Ahmetúly Qonaevtay úly perzentti bergen ónir ghoy!..

Avtory: Maqsat YaSYBAYÚLY, Foto: Erbolat ShADRAHOV

Abai.kz