Júma, 22 Qarasha 2024
Ákim men halyq 9533 15 pikir 11 Sәuir, 2017 saghat 11:45

«Maghan deseng Putinge bar»

Almaty oblysynyng әkimi Amandyq Batalovtyng nazaryna!

Almaty oblysy, Enbekshiqazaq audany, Baltabay auyldyq okrugine qarasty 4 auyldyng 5 kóshesine asfalit tósep, jóndeu júmystaryn jýrgizuge 2016 jyly «Ónirdi damytu» jәne «Jol kartasy - 2020» baghdarlamalarynyng ayasynda budjetten 25 million 575 myng tenge bólinedi. Al, Enbekshiqazaq audanynyng әkimi Biynәli Ysqaqtyng halyq aldynda esep beru jinalysynda tórt auyldyng bes kóshesine afalit tóselip, qazyna qarjysy el iygiligine júmsalghany aitylady (suretti qaranyz). Ákimning esebinde bәri «chiki-chiki» bolghan kóshening biri – Birlik aulyndaghy Abay kóshesi. Biraq, úzyndyghy 1800 metr kóshening 700 metrine asfalit bylay túrypty, úsaq tas ta tógilmegen. Bayaghy oidym-oydym qalpynda qala bergen. Joldyng azabyn әbden tartqan túrghyndardyng biri -  Nadejda Arestarhova 700 metrge jetpey qalghan asfalitting mәnisin súrap bilmekke audan әkimining eseptik kezdesuine barady.

Nadejda Arestarhova, Birlik auylynyng túrghyny:

- Joldyng mәselesin aitugha audan әkimning esep beru jinalysyna bardym. Onda auyl әkimi Baqytgýl Dýisebekova (Almaty oblysy, Enbekshiqazaq audany, Baltabay auyldyq okrugining әkimi) Abay kóshesine tolyq asfalit tóseldi dedi. Men qolymdy kóterip, sóilemekshi bolyp edim, dereu ornyma otyrghyzyp «reglament saqtau kerektigin, sóz berilgende ghana sóileuge bolatynyn» eskertti. Reglamentting ayaqtaluyn kýttim. Bayandamalar, sóz sóileuler ayaqtalghan song jinalghandardyng bәri bir kisidey oryndarynan túryp, tarap jatty. Jiynnyng tarap jatqanyn kórgen song men biylik ókilderining janyna baryp: «Abay kóshesi týgel asfalittaldy dep esep berdinizder. Onda nege kóshe tolyq jóndelmeydi?» dep súrap edim auyl әkimi: «Ol kóshede 300 metr ghana qaldy emes pe?» dedi. «300 metr emes, 700 metr jol sol qalpy jóndelmegen. Biz mashinamen jýrip ólshedik» dedim. Sóitip olar bizge «ayqay-shu kótermender, qarajat bitip qaldy, biraq qalghan joldy qosyshma jasap beremiz» dep uәde berdi.

Esep beru jinalysyna qatysqandar tek maqtau sózder ghana aitty. Ózderin tolghandyratyn mәselelerdi kótermek bolghan birli-jarym túrghyndargha sóz bermedi.

Jergilikti biylikting halyq aldyndaghy esebining týrin kórip týnilgen Nadejda Arestarhova әkim-qaralardyng bergen uәdesin amalsyz alyp ýiine qaytqan. Arada biraz uaqyt ótedi. Uәde oryndalmaydy. Jol bolsa, «әkim qashan uәdesin oryndap, meni jóndeydi?» degendey oi-shúnqyry kóktemning laysang janbyryna tolyp, batpaqqa ainalyp jata beredi.

Abay kóshesining jyry múnymen bitpeydi. Nadejda Arestarhovanyng sinlisi – Nataliya Boyarkina әkimning әpkesine bergen uәdesining izimen auyl әkimshiligine barady.

Nataliya Boyarkina, Birlik auylynyng túrghyny:

- Auyl әkimi Baqytgýl Dýisebekovagha baryp: «Kýn jylyndy. Uәde etkeninizdey, joldyng jayyn biluge keldim» dep edim ol: «Aqsha joq. Qarajat bolghanda asfalit tóseymiz» dedi. «Onda bәlkim joghary jaqqa aitarmyn, mýmkin sol jaqtan bir nәrse shesher» degenimde әkim: «Maghan deseng Putinge bar» dep mening qúqymdy taptady. Mening últym orys bolghanmen, Qazaqstan azamatymyn! Búl az deseniz, «sender salyq tólemegensinder» dep shyqty. «Salyqtyng bәri tólengen» degen sózimdi estip «Onda joldy da ózdering salyp alyndar» dedi. Ózining bergen uәdesine oray, ótinishpen aldyna barghan túrghyngha әkimning osynday qarym-qatynas kórsetuge qanday qaqysy bar?! Kerek desenizder, әkimning maghan ne degeni telefonyma jazuly túr.

Biz búl mәselede auyl әkimi Baqytgýl Dýisebekovanyng әreketine bagha beruden aulaqpyz. Onyng ýstine «Ónirdi damytu» jәne «Jol kartasy - 2020» baghdarlamalarynyng ayasynda budjetten jol salu men jóndeu júmysyna bólingen qarjy Birlik auylyna tolyq jetpey qaluy da mýmkin. Bizding elde ortaq iygilikke bólingen qarjygha bóridey tiyetinder az ba? Sondyqtan búl mәselege auyl әkimin bir jaqty kinәli dep tanu dúrys emes. Mәselening mәn-jayyn oblys әkimi Amandyq Batalov myrza anyqtay jatar dey kelip, biz tómende Nataliya Boyarkina úsynghan audio jazba men suretterdi oqyrman nazaryna úsynghandy qúp kórdik.

Núra Matay

Abai.kz

 

  

 

15 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1452
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3216
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5253