«AZAT» JSDP-nyng Ýkimetting ekonomikalyq jәne әleumettik jobalardy jýzege asyrugha bólingen budjet qarjysynyng iygerilui jóninde esep beru qajettigi turaly mәlimdemesi

Biylghy jyly ýkimet 130 milliard tenge kólemindegi budjet qarjysyn iygere almay qaldy. Búl - Qazaqstan tarihynda búryn-sondy bolmaghan jaghday. Eng soraqysy, iygerilmegen qarjy әleumettik manyzy zor әri jaghdayy onsyz da ushyghyp túrghan bilim beru jәne densaulyq saqtau salalarynyng ýlesinde eken. Yaghni, búl - manyzdy әleumettik-infraqúrylymdyq baghdarlamalar jýzege aspay qaldy degen sóz.

Budjetti josparlau barysyndaghy jónsizdikter óz aldyna, bólingen aqshanyng baqylausyz jәne tiyimsiz júmsaluynyng óreskel mysaldary kóbeyip barady. Ýkimet 2002-2010 jyldargha arnalghan «Auyz su» baghdarlamasyn jýzege asyru nәtiyjesinde «2010 jyly Qazaqstan halqy tútastay taza auyz sumen qamtamasyz etiledi» dep mәlimdegeni belgili. Al búl sharuagha 335 milliard tenge qaralghan bolatyn. Baghdarlamanyng jýzege asu merzimi ayaqtaldy. Alayda, elimizding kóptegen eldi mekenderinde sugha qatysty infraqúrylym jaqsaru ornyna, kerisinshe, odan sayyn kýiretilip, toz-toz bop ketti. Tәuelsiz sarapshylardyng mәlimetterine sýiensek, qazaqstandyqtardyng 90 payyzy kýni býginge deyin sapasyz sudy tútynugha mәjbýr bolyp otyr eken.

«AZAT» JSDP-nyng Ýkimetting ekonomikalyq jәne әleumettik jobalardy jýzege asyrugha bólingen budjet qarjysynyng iygerilui jóninde esep beru qajettigi turaly mәlimdemesi

Biylghy jyly ýkimet 130 milliard tenge kólemindegi budjet qarjysyn iygere almay qaldy. Búl - Qazaqstan tarihynda búryn-sondy bolmaghan jaghday. Eng soraqysy, iygerilmegen qarjy әleumettik manyzy zor әri jaghdayy onsyz da ushyghyp túrghan bilim beru jәne densaulyq saqtau salalarynyng ýlesinde eken. Yaghni, búl - manyzdy әleumettik-infraqúrylymdyq baghdarlamalar jýzege aspay qaldy degen sóz.

Budjetti josparlau barysyndaghy jónsizdikter óz aldyna, bólingen aqshanyng baqylausyz jәne tiyimsiz júmsaluynyng óreskel mysaldary kóbeyip barady. Ýkimet 2002-2010 jyldargha arnalghan «Auyz su» baghdarlamasyn jýzege asyru nәtiyjesinde «2010 jyly Qazaqstan halqy tútastay taza auyz sumen qamtamasyz etiledi» dep mәlimdegeni belgili. Al búl sharuagha 335 milliard tenge qaralghan bolatyn. Baghdarlamanyng jýzege asu merzimi ayaqtaldy. Alayda, elimizding kóptegen eldi mekenderinde sugha qatysty infraqúrylym jaqsaru ornyna, kerisinshe, odan sayyn kýiretilip, toz-toz bop ketti. Tәuelsiz sarapshylardyng mәlimetterine sýiensek, qazaqstandyqtardyng 90 payyzy kýni býginge deyin sapasyz sudy tútynugha mәjbýr bolyp otyr eken.

Endi mine, ýkimet búryn bólingen qarjynyng qalay júmsalghanyna esep bermesten, «Auyz su» baghdarlamasynyng birden 2020 jylgha deyin úzartylghanyn, oghan jyl sayyn budjetten 90 milliard tenge bólinetinin mәlimdep otyr. Alayda, osy trillion tengege juyq qarjynyng da maqsatsyz paydalanylyp, qúmgha singen suday bolmasyna kim kepildik beredi?!

Bir aita keterligi, «Auyz su» baghdarlamasynyng segiz jyldyq shyghyny alty kýnde óte shyghatyn Aziada-2011 qysqy oiyndarynyng qúnymen para-par bolyp otyr. Osy qysqy oiyndar ýshin salyq tóleushiler 234 milliard tenge shyghyndamaq. Jarystyng әr kýnine 39 milliard tengeden júmsalsa, tek ashylu jәne jabylu saltanattaryna 7 milliard tenge júmsalmaqshy! Sportty damytudyng manyzy asa zor, alayda, múny jalpy halyqtyng iygiligine júmsaluy tiyis qarjynyng esepsiz әri tiyimsiz júmsaluynyng taghy da bir mysaly demeske laj joq.

Songhy on jyl kóleminde Qazaqstanda eluge juyq últtyq baghdarlama qabyldanghan eken, alayda olardyng birde-biri tolyqtay oryndalmaghan! Import ornyn basu, industrialdyq-innovasiyalyq damu, odan basqa da tolyp jatqan serpindi damu jobalaryna ondaghan milliard qarjy qarastyrylghanyna qaramastan, bәsekege qabiletti birde-bir qazaqstandyq ónim shygharylghan joq. Al importtyng ozbyrlyghy saldarynan bizding elimiz shiykizat otaryna ainalyp otyr.

Osy jayttargha sýiene otyryp, «AZAT» JSDP, ýkimetten ekonomikalyq jәne әleumettik baghdarlamalardy jýzege asyrugha qarastyrylghan memleket qarjysynyng iygerilui turaly kópshilikke esep beru tәjiriybesin engizudi talap etedi.

Qazaqstannyng shetelden alyp jatqan zaymdary tónireginde de esep berilui qajet. Sebebi, daghdarys kezinde ol qaryzdardyng 110 milliard dollargha jetip, jyldyq IJÓ kólemine jetkeni mәlim. Ásirese, Qytaydan alynghan 15 milliard dollardyng taghdyry turaly ashyq әngime әli qozghalghan joq. Dәl osy problema kezinde eldegi qoghamdyq-sayasy jaghdaydyng birshama shiyelenisuine sebep bolghany barshagha ayan.

Almaty, 2010 jylghy 12 qazan.

«Abay-aqparat»