Jalpy, bizding elding memlekettik sayasatyna asa qatty min taghugha kelmeydi. Bәrin dúrys aitady, núsqaghan baghyttary da kónilge qonarlyqtay. Memleket basshysynyng «Bolashaqqa baghdar: ruhany janghyru» atty maqalasy jayynda da osyny aitugha bolady. Degenmen, dәl osy maqala búrynghydan mýldem ózgesheligimen erekshe nazar audartady.

Elbasy ózi atap kórsetkendey «Kýn sanap ózgerip jatqan dýbirli dýniyede sana-sezimimiz ben dýniyetanymymyzgha әbden sinip qalghan taptauryn qaghidalardan arylmasaq, kósh basyndaghy eldermen terezemizdi tenep, iyq týiistiru mýmkin emestigine» shýbәsiz senuimiz kerek.

Qazirgi tanda shynyn aitu kerek, bizding ziyaly dep atap jýrgen toptarymyzdyng da, is basynda otyrghan elitadaghy tanymal ókilderimiz de tym eskishe oilaydy. Keshe osy maqala shyghar-shyqpasta bir top «ziyaly» sap týzep aldymen shyqty. Olardy bәri tanidy da, biledi. Qaysy birin әsire jaghympazdyghy arqyly júrt tanyp, tipti jek kórip ketken. Sondyqtan, onday jaghympazdar dúrys birdeme aitsa da, el kýle qarap, sózine de, ózine mәn bermey jatady. El ishindegi onday sanauly pendeler  ýshin ómir sýrudyng mәni sholaq belsendilikpen nauqanshyldyqqa boy úru, jaghympazdanyp-jaramsaqtanyp kýn keshu bolyp ketkendey. Qaytalap aitayyn, múnday әreketten halyq әbden mezi boldy, әrkimge jiyirkenish tudyratyn jaghdaygha jetti.

Jana dәuirding jaghymdy jaqtaryn boygha siniruimiz ýshin shynayy bolmysymyzben adal enbek etuimiz qajet qoy.  Shyn mәninde, býgingi kýni adal enbekting qúny kók tiyn dep short kespey-aq qoyayyn. Biraq, tym mardymsyz. Belgili bir úiymda barynsha әdil jýrip, ter tógip enbek etip kórshi! Sol mekemede aldymen tizgin ústap otyrghan týrli dengeydegi basshy-qosshylargha kóz týrtki bolasyn. Sol adaldyghyng men enbekqorlyghyng ýshin shettetilesin. Múny mәdeniyetting qay týrine jatqyzugha bolady?!

Elbasynyng «Qazirgi qoghamda shynayy mәdeniyetting belgisi – orynsyz sәn-saltanat emes Kerisinshe, ústamdylyq, qanaghatshyldyq pen qarapayymdylyq, ýnemshildik pen oryndy paydalanu kórgendilikti kórsetedi» degendi jәne «Búl jýie jeng úshynan jalghasqan tamyr-tanystyqty kótermeydi» degeni: әkim-qaralar men sheneunikterge qaratylghan sóz shyghar.

Sondyqtan, osydan keyin týrli shendiler men shekpendiler qyruar qarjy júmsalatyn artyqshylyqtarynan birtindep bolsa da bas tartulary kerek. Mysaly, top-tobymen oqqagharlar ústau, qymbat kólik minip ózderin qúday sanaularyn jәne jalaqylaryn tym kóbeytip jibergenderin sezip, azaytar dep ýmitteneyik.

Memleket basshysynyng jazuyna qaraghanda, bizding el bilimge bólinetin budjet shyghystarynyng ýlesi jóninen әlemdegi eng aldynghy qatarly elderding sanatyna qosylghan ekenbiz. Biraq, sony kim, qalay iygerip jatqanyna nazar audarylghany jón sekildi. Qazir joghary bilim jýiesi tereng daghdarystyng my batpaghyna belshesinen batyp túr. Bilikti mamandar ghylym men bilim salasynan ketip jatyr. Múnyng basty sebebi, JOO men ghylym salasynyng menedjmentinde oryn alghan qatelikterde bolyp otyr. Qysqasyn aitqanda, ol jerlerde kózboyaushylyq, biliksizdik, sybaylastyq-jemqorlyq, paraqorlyq, jershilik keng etek jayghan.

«Bireuge ózinning kózqarasyndy eriksiz tanugha eshqashan bolmaydy» - depti, Elbasy. Búl óte manyzdy mәsele. Bizde teris bolsyn, dúrys bolsyn, basshynyng aitqan jón degen qasang ýrdis nyq qalyptasqan. Pluralizmning minberi bolatyn Parlamentte, BAQ jýiesining ózinde birer basshynyng kózqarasy ghana bәrine kýshpen tanylady. Deputat spiykerding qas-qabaghyn baghady, BAQ ataulynyng bәri derlik sheneunikterding qúlaq kesti qúlyna ainalyp barady. Elbasynyng «...ózderining subektivti payymdaryn tyqpalaugha da eshkimning qaqysy joq» degeni osy jaydy menzegen bolsa kerek.

«Gumanitarlyq ziyaly qauym ókilderi elimizding joghary oqu oryndaryndaghy gumanitarlyq kafedralardy qayta qalpyna keltiru arqyly memleketting qoldauyna ie bolady» - degendi búl salada shynayy әdil saylau jýrgizudi, salany týbirimen ózgertudi atap kórsetken dep týsinemin.

Óitkeni, múndaghy ghylymy orta әbden bylyqqan. JOO lauazymdylarynyng aqsha jinap, qaltasyn toltyratyn «bau-baqshasyna» ainalghan. Soghan kóz jetkizgendikten el Preziydenti N. Nazarbaev maqalasynda  «joghary oqu oryndaryndaghy gumanitarlyq kafedralardy qayta qalpyna keltiru» degen frazany qoldandy.

Nege? Áriyne, atalmysh bilim oshaghyn ózining týpkilikti funksiyasyna say etip, qalpyna keltirip, kafedralardy atyna zaty say  qylu arqyly ghana sapaly bilim berudi qamtamasyz etuge bolady.

Últtyq audarma burosyn qúra otyryp,  әlemning ýzdik 100 oqulyghynyng qazaq tilinde shygharumen qatar ýzdik kórkem әdeby tuyndylardy da týpnúsqadan ana tilimizge audarylghany abzal.

Elbasy muzeyler men galereyalar qoryn bayyta týsudi maqalada erekshe atapty. Olay bolsa, Astanada muzeylerdi ontaylandyrudy, biriktirudi, qysqartudy qolgha alghaly jatqany memleket basshysynyng iydeyasyna qarama-qayshy bolghaly túr. Búl da oilandyratyn mәsele. Sóz ben isting birligi bolmayynsha damu mýmkin emes.

Elbasy baghytty aiqyndap berdi. Endigi kezekte ony jýzege asyrushylardy qatang synaq kýtip túr. Jabyla madaq aityp, «su ayaghy qúrydymgha» jiberemiz be, әlde, shynayy bolmysymyzben ózgerip, basqasha qadam jasaymyz ba, ony uaqyt kórseter. Qalay bolghanda da, kompartiya plenumynan keyin shulap-shulap, eki aidan song bәrin úmytatyn sovettik taptauryn qaghidalardan arylghanymyz jón.

Quandyq ShAMAHAYÚLY

Abai.kz