Jazushy Tólen Ábdikúly qontorghay qoghamnyng dauasyz «diagnozyn» dәl qoyatyn sausaqpen sanarlyq ziyalylarymyzdyng biri. Biz Tólen aghamen shaghyn súhbatymyzdy Almatyda ótken jazushylardyng plenumynan bastadyq.

- Tólen agha, juyrda Almatyda ótken jazushylardyng plenumynda Núrlan Orazalinnin Odaqtyng qúrmetti tóraghasy bolyp bekigen kórinedi. Bizdin biluimizshe, siz osyghan qarsy shyghyp, sóz sóilepsiz. Mәselenin mәnisin ashyp aytyp berinizshi?

Jazushy Tólen Ábdikúly qontorghay qoghamnyng dauasyz «diagnozyn» dәl qoyatyn sausaqpen sanarlyq ziyalylarymyzdyng biri. Biz Tólen aghamen shaghyn súhbatymyzdy Almatyda ótken jazushylardyng plenumynan bastadyq.

- Tólen agha, juyrda Almatyda ótken jazushylardyng plenumynda Núrlan Orazalinnin Odaqtyng qúrmetti tóraghasy bolyp bekigen kórinedi. Bizdin biluimizshe, siz osyghan qarsy shyghyp, sóz sóilepsiz. Mәselenin mәnisin ashyp aytyp berinizshi?

Tólen Ábdikúly: Plenumda Jarghygha ózgerister engizu turaly úsynys qoyyldy. Ádette onday ózgeristerdi kýni búryn talqylaytyn sekildi edi. «Kelisip pishken ton kelte bolmaydy» degen. Biraq myna ózgeristerdi keninen talqylau bolghan joq,  az ghana súraq-jauaptardan keyin dauysqa salatyn týrleri bayqaldy. Ózgeristerding ishinde meni alandatqan bir punkt boldy. Ol boyynsha býgingi tóragha, erteng sezde basqa adam saylanghannan keyin, birden Qúrmetti tóragha bolyp saylanbaq. Jәne ol sonymen birge qamqorshylar kenesin basqaryp, zandy hatshylyqtyng shygharghan sheshimderi únamasa, veto (tiym) qoyyp otyrady eken. Qysqasy, negizgi biylik qolynda qalmaq. Men qarsy bolyp, óz pikirimdi bildirdim. Pikirimning týiini mynau. Jazushylar odaghy erikti týrdegi qoghamdyq úiym. Qoghamdyq úiymda barlyq mәsele kópshilikting úigharymymen sheshiluge tiyisti. Sondyqtan bәrimizding ýstimizden qaraytyn, bәrimizden aqyldy, bәrimizden bilimdi, bәrimizden jauapkershilikti artyq sezinetin bir adamnyng eng songhy ýkim shygharyp otyruy shygharmashylyq úiymnyng tabighatyna da, bayaghydan beri júmys istep kele jatqan jarghymyzgha da mýlde qayshy. Núrlan bauyrymyzdyng týsindiruinshe, veto tek Odaqtyng mýlki talan-tarajgha týspeu ýshin ghana qoldanylady eken. Odaqtyng mýlkine tek Orazalinning ghana jany ashidy degenge men taghy da týsine almadym. Odaq odaq bolghaly orynynda túr. Eshkim bólip alyp ketken joq. Bólip alyp ketui mýmkin de emes. Eger Odaqtan bólinemiz degen toptar qylang bere bastasa, ony da basshylyqty qoldan shygharmaugha tyrysatyn әreketterding arandatatyny belgili. Erikti shygharmashylyq úiym barynsha demokratiyalyq prinsipterdi negizge alugha tiyisti. Basqasha jaghdayda úiymnyng ómirshendigine ylghy da qauip tónetini anyq nәrse.

Jalpy yntymaq, túraqtylyq bolu ýshin qabyldanghan zang men jarghyny basshylyq mýltiksiz oryndauy kerek. Al eger, kreslony qimay, әr týrli aila-sharghygha kóship, jarghyny ózderining maqsattaryna layyqtap ózgertip otyrsa, týbi jaqsylyqqa әkeledi dep aita almaymyn.

- Endi әngimemizdi býgingi әdebiyetting ahualyna búrayyq. Aqparat ghasyrynda «adamdar kórkem әdebiyetti az oqidy» degen pikir qalyptasty. Sonda kompiuter ghasyrynda әdebiyetti qalay oqytuymyz kerek? Álemdik tәjiriybede múnday mәsele qalay sheshilgen?

Tólen Ábdikúly: Kórkem әdebiyetting az oqylatyny ras. Oghan tolyp jatqan sebepter bar. Kórkem әdebiyet halyqqa jetpeydi. Kenes zamanynda kitap saudasy ýlken jýie bolatyn. Qazir búl mәsele ýkimet tarapynan sheshimin tappay otyr. Búrynda negizgi oqyrman auylda bolatyn. Býgingi auylda kitap oqyp otyratyn jaghdaydyng joq ekeni belgili. Kýnderin qalay kórerin bilmeydi olar.

Onyng syrtynda, janaghy óziniz aitqan televizor, kompiuterlerding de yqpaly az emes. Biraq býgingi aqparattyq tehnologiyagha tiym sala almaysyn. Sondyqtan qoldan keletini - kitap saudasyn jónge qon, aqparat qúraldarynda kórkem әdebiyetting jarnamasyn kýsheytu, sol arqyly jaqsy shygharmalardy basyp shygharghan baspalardyng óz ónimderin ótkizuine, sóitip payda tabuyna mýmkindik jasau (al qazirgi memlekettik tapsyrys jaghdayynda búl óte qiyn), halyqtyng әl-auqatyn kóteru (ash adam kitap oqymaytyny belgili) t.s.s. Búl aitylghandar jeke adamnyng qolynan kelmeydi. Jeke adamnyng qolynan kelmeytin nәrselerdi Ýkimet jasauy kerek. Al jazushylargha qoyylatyn talap - tek jaqsy jazu, shyndyqty jazu, biylikke jaltaqtamau (biylikke jaltaqtaghan adam eshqashan da shyndyqty aita almaydy), qoghamdaghy qayshylyqtardan bastap, adamnyng óz tabighatyndaghy  qayshylyqtargha deyingi kýrdeli nәrselerdi seze bilu, ózinning aryna adal bolu.

- Tólen agha, sizdin jeke saytynyz bar ma? Jalpy alghanda, óz shygharmalarynyzdy oqyrmandargha qalay jetkizesiz? Kez-kelgen qazaq jazushysynyn ózine jeke sayt ashugha mýmkindigi bar ma?

Tólen Ábdikúly: Jeke saytym joq. Juyq arada ózim shygharatyn «Órkeniyet» jurnalynyng saytyn ashpaqpyn.

- Shygharmashylyghynyzda qanday janalyq bar? Songhy kezderi ne jazyp jýrsiz?

Tólen Ábdikúly: «Túghyr men ghúmyr» degen songhy povesim «Órkeniyet» jurnalynyng 4 sanynda jaryq kórdi. Qazir «Áke men bala» atty piesa jazu ýstindemin. Aty keyin ózgerui mýmkin.

Súhbattasqan Tólen TILEUBAY.