Kamal Búrhanov:«Jeke pikirim, Petropavl atauyn auys­ty­ratyn uaqyt jetti. Onyng ýstine ghalymdar men derek­tanushylar Qyzyljardyng tarihy atau ekenin naqty dәleldep qoydy. Meninshe, búl sheshimdi Mem­leket basshysy da qoldar edi. Sebebi ol kisi BAQ betindegi bir sózinde «Leningrad, Stalingrad sekildi qala­lar atauyn ózgertip jatqanda, bizge nege bol­maydy?» degen siyaqty pikir aitqan bolatyn. Al jer­gilikti túrghyndardyng tarapynan qarsylyq bildirip jatqandar bolsa, búl da - qalypty qúbylys. Degen­men halqymyzdyng basym kópshiligi qala atauynyng ózger­genin qoldaytynyna men bek senimdimin.»(«Alash ainasy» 24 qyrkýiek 2010j.) depti.

«Búl - uaqyty әbden pisip jetken bastama. Birinshiden, búl - qoghamdyq súranys. Qazaqstan túrghyndarynyn, ziyaly qauym ókilderinin, tipti memleket basshylyghynda jýrgen adamdardyng da basym kópshiligi búl bastamany qoldaydy. Petropavl qalasyna tarihy atauyn alyp beru kerek. Múnday qadam jasau­gha tarihy negiz bar. Qyzyljar  degen atau sol aimaqtyng jer bederine, topyraghynyn, jartastarynyng týsine bay­la­nys­ty payda bolghan. Petropavldyng búrynghy atauy Qyzyljar bolghanyn kóptegen derekter dәleldeydi. Mәselen, Shoqan Uәlihanovtyng enbekterinde, ataqty aqyn-jyraulardyng ólenderinde, foliklorlyq múralarymyzda kórinis tapqan. Tipti ózimizdi bylay qoyghanda, Reseyding de jazba derekteri osy ónirge qatysty Qyzyljar atauy qoldanylghanyn dәleldeydi. Sondyqtan biz tarihy әdilettilikti ornatuymyz kerek. Al tarihy әdilettilik degenimiz jergilikti túrghyndardyng últtyq qúra­my­men eseptelmeydi. («Alash ainasy» 24 qyrkýiek 2010j.) Búl  filologiya ghylymynyng doktory, professor Dihan Qamzabekting pikiri.

Últ mýddesi tarazy basyna tartylghan naq osy kezde oiyn ashyq bildirgen etnograf- ghalym Seyit Kenjeahmetovqa da riza bolyp qalghanymdy nesine jasyrayyn.Ol «Ayqyn» gazetinde: «Petropavlgha búrynghy tarihy Qyzyljar atauyn qaytaru turaly bir top deputattyng kótergen bastamasy óte dúrys dep esepteymin. Búl búrynnan kóterilip kele jatqan, mezgili jetken mәsele ghoy. Petropavldyng tarihyn Petr men Pavelding esimimen baylanystyryp jýrgenmen onyng búrnaghy atauy túghyryn tabuy tiyis. Onyng ýstine Qyzyljar - ýlken jerdin, oblystyng ortalyghy, qazaqtyng mәdeniyetining oshaghy, últtyng betkeústar qayratkerlerin tughyzghan qútty meken. Sondyqtan Qyzyljar atauyn qaytaru tarih ýshin, adam ýshin, eldik ýshin, últ ýshin, bolashaq ýshin de barlyq túrghydan sәikesin tauyp otyrghan mәsele. Ony jay qozghap qana qoymay, Qyzyljar atauyn týpkilikti qaytaru kerek. Bayaghyda Pavlodarda basqa últtar Sәtbaevtyng atyn bermey qansha jyl kýtip jýrdik. Sol siyaqty olardyng qarsylyghy boluy mýmkin. Biraq tarih bәrin óz ornyna qoyady. Jergilikti aghayyndar auyzeki tilde Petropavldy Qyzyljar dep atap jýr. Osynday zandy bastamany Elbasy da qoldaydy dep oilaymyn» dep jazdy. («Alash ainasy» 24 qyrkýiek 2010j.) Petropavldyng Qyzyljar ataluyn Elbasynyng qoldaytyny dausyz. Áytpese, ol kisi oblysqa kelgen sayyn qúrmetti qyzyljarlyqtar dep sóz sabaqtar ma edi.

Qyzyljar atauyna barlyq qazaq gazetteri qoldau bildirdi desem, «Alash ainasy» aptalyghy osy mәselege bir emes, birneshe maqala arnady. Ásirese, basylymnyng Soltýstik Qazaqstan oblysyndaghy tilshisi Erbaqyt Amantaydyng tegeuirini qatty kórindi maghan.

Erbaqytty men birazdan beri bilemin. Men «Soltýstik Qazaqstan» gazetin basqaryp jýrgende ol student edi.Keyin oquyn tәmamdap, oblystyq teleradiokompaniyagha  júmysqa ornalasty,jastyq jalynmen jarqyldap, ótkir materialdarymen kózge týsti, gazetke auysty.Keshikpey onyng esimi «Alash ainasy» gazetinen kórine bastady.Jazghandary jap -jaqsy, әsirese, últ mýddesine qatysty mәselelerde týidek-týidek oy aityp, kósilip ketedi. Bir kýni ózim osylay syrttay sýisinip jýrgen Erbaqytym meni de ilip ketipti, T.Simambaev ekeumizdi qatar jazyp, Parlamentte otyrghan aghalarymyz Qyzyljar atauyn qaytarudy oilamaydy depti. Basqalar ýshin jauap bere almaymyn, al ózim sonyng aldynda ghana «Betpe -bet» habarynda osy mәseleni kóterip, ony sheshetin mezgilding әldeqashan jetkenin ashyq aitqan edim. Erbaqytqa osy jaydy naz retinde jetkizdim. Ol týsingendey boldy. Baqsam, búl týitkil  onyng da keudesin tyrnap jatyr eken ghoy.Sodan da bolar, orystildi basylymdar óre túra kelgende Erbaqyt ta qarap jatqan joq, «Alash ainasyna» kýn sayyn derlik maqala jariyalap, kóterilgen mәselege qoldau bildirdi.Áriyne, jas bolghan son, qyzbalyqqa salynady, bet jýzine, shen -shekpenine qaramaydy. Men onyn  «Qarasaqaldylar «Qyzyljardan» nege qorqady?» degen maqalasyn osylay baghaladym.

Jas әriptesimning jýrekjardy sózderin oqyghanda qatty quandym, meni jaqtaghany ýshin emes, eshteneden qaymyqpay kózqarasyn býkpesiz bildirgeni ýshin.Biz de jas bolghanbyz, aldy-artymyzgha qaramay sóilegenbiz. Sol ýshin tayaq ta jegenbiz talay. Erbaqyttar aman bolsa, elding erteni senimdi qolda. Solayy solay -au ,biraq kónilimde kýdik te joq emes. Erbaqytty Qyzyljar atauyn qoldaghany ýshin qyzmetinen bosatypty dep estidim. Búl endi aqylgha simaytyn jay. Jalpy songhy kezde bir kelensizdik etek alyp barady. Dúrys júmys istep otbasyndy asyrau ýshin komanda degen bәlege enuin,  bolmasa bastyqtyng aldynda mandayyndy jerge tiygizip iyilip túruyng kerek.Áytpese, jolatpaydy. Elbasy osyny qoyyndar degeli qashan. Qoymaydy, jergilikti jerde әkimder ózderin jarty patshaday sezinedi, oilaryna kelgenin isteydi, qarsy kelgenderdi qughyn-sýrginge úshyratady, saghyn syndyrady. Solardyng әkimgershilik-әmirshildik әdisinen jastardyng jigeri jasyp, jaghympazdardyng qatary qalynday týsude. Múnyng ayaghy nege aparyp soqtyrar eken?

Qalalarymyzdyng tarihy atauyn qaytarugha qazaqtardyng ózining qarsy shyghuy últtyq ruhymyzdyng әlsizdiginen be? «Alash ainasy» ziyaly qauym ókilderine qoyghan osy saual kimdi de bolsyn oilandyrghanday edi. Áriyne, oghan әrkimning óz jauaby bar.Zang ghylymynyng doktory, professor Aryqbay Aghybaev:
- Qalay aitsaq ta, Tәuelsizdikke qol jet­kizgen qazaqtyng últtyq ruhy әli de bol­sa tómen. Búl, әsirese, keybir qogham­dyq-sayasy mәselelerdi sheshuge kelgende aitarlyqtay syr berip qalyp jatady. Meninshe, búl - eshqanday talqylausyz-aq jýzege asatyn sharua. Bir ókinishtisi, qa­zaq­qa qatysty mәselelerde qazaqtardyng ózderining qarsy shyghuy qalypty jaghdaygha ainalyp keledi. Basqa-basqa, tarihy ma­ny­zy bar jer-su attary men shaghyn eldi me­kender men qalalarymyzdyng atau­la­ryn tolyghymen qazaqshalap,  qalpyna kel­tire almay otyrghanymyz aldymen ózi­mizge syn. Óz jerimizde ózimiz iyelik ete oty­ryp, nege ózgege jaltaqtaymyz? Qa­zaq­stan óz aldyna jeke memleket bol­ghandyqtan, onyng negizgi iyesi qazaq halqy emes pe?

Biz ýshin az ghana ózge etnostardyng pi­kiri asa manyzdy bolmauy kerek. Sebebi osy jerding tarihy iyesi - bizbiz. Sondyqtan kez kelgen mәsele jergilikti basym últtyn, yagh­ny qazaqtyng paydasyna sheshilui tiyis. Baya­ghyda elimizding soltýstigindegi bes birdey oblysty orystar bólip alghysy kelgende, qazaqtar qalay qarsylyq ta­ny­typ edi. Sonyng arqasynda jerimiz saqtalyp qal­dy. Qayta sol kezde bizding ishki ruhymyz myqty bolghan ba dep qalamyn. Býgingi qazaqta toqmeyilsu bar siyaqty. Áytpese nege ata-babalarymyzdan qal­ghan tarihy ataulardy qaytarugha kel­gen­de dәrmensizdik ta­nytyp otyrmyz? Ol ýshin ne kedergi bo­lyp otyr? Zang ba tosqauyl bolyp otyrghan? Biraq men búlay oilamaymyn. Óitkeni eli­mizde jer-su, eldi meken attaryn ózgertuge mým­kindik beretin arnayy zang bar.

Qalay bolghan kýn­de de dýbara ataulardan tez arada ary­luy­myz kerek. Olay bolmaghan kýnde syrt­tan kelgen qonaqtarymyzgha әlgindey orys­sha atauy bar qalalarymyz ben kó­she­lerimizdi «mynau bizding tariyh» dep qa­lay kórsetemiz? Qalay desek te, halyqtyng pa­triottyq sezimi men últtyq ruhyn kóteru ýshin jogharydaghylar batyl sheshimder qa­byl­dauy kerek.-depti.

Evraziya uniyversiytetining professory, filologiya ghylymynyng doktory Dihan Qamzabekti kópten bilemin, esimi elge keng tanylghan, jas ta bolsa, bas bolyp jýrgen oily azamattardyng biri. Sodan da bolar, onyng pikiri de meni qyzyqtyrdy.
- Jaqynda Qyzyljar atauyn qaytaru mә­se­lesi tuyndaghanda petropavldyq orys­t­ildi aqparat qúraldary orys mú­jy­ghy men tatar moldasynyng pikirin algha shy­gharyp, tarihy shyndyqqa kóz jetkizgisi kelipti. Olardyng ne aitatyny belgili ghoy. Búl degenimiz - belgili nәrseni joqqa shy­gha­ryp, qoghamdaghy dýrdarazdyqtyng tuuy­na alyp keletin faktorlar. Sondyqtan da osyn­day kóptegen ýlken mәselede biz­ge óte sarabdal sayasat ústanu qajet.

Qyzyljar siyaqty keybir ataular dә­leldeudi qajet te etpeydi. Al býgingidey Petropavl - Qyzyljar tar­tysynyng oryn aluy, - ol qazaqtyng ru­hynyng tómendiginen nemese enjar­lyghynan emes, ol - naqty úsynystardy qa­rap, sheshim shygharatyn tiyisti oryndar men sonda otyrghan teris pighyldy adam­dardyng jauapsyzdyghynan. Biluimshe, dәl osy mәseleni sheshuge tikeley yqpal ete ala­tyn Soltýstik Qazaqstan oblystyq mәs­lihaty óz territo­riya­la­ryn­daghy atau­­lardyng ózgeruine moratoriy ja­riyalap qoyghan. Demek, jergilikti halyq saylaghan deputattardyng ózderi qazaqqa tarihy ataulardyng qaytaryluyna qú­lyqsyz. Sondyqtan da jer-su, eldi me­ken, auyl-qalalardyng attaryn ózgertude ýl­ken ról atqaratyn Respublikalyq onomas­tikalyq komissiyanyng qúzyryn ký­sheytu kerek. Al elimizdegi jer-su at­ta­ry qaytarylmay jatqanyna qarapayym ha­lyq kinәli emes depti ol.

Qyzyljar atauyn qoldaushylardyng deni jastar desek te, arasynda tanys esimder de kezdesip qalady. Mysaly, belgili qalamger Ghabbas Qabyshev:«Petropavl» qalasyn atamzamanghy atynsha «Qyzyljar» dep, al «Pavlodardy» bir kezdegi atynsha «Kereku» dep atau turaly pikir aityla bastaghaly shiyrek ghasyr bolghan shyghar, biraq Aldekenning «әlәulәiim bitse, hәlәulәiim bary» siyaqtanyp, әzirshe ong sheshim bolar emes. Oghan sebep - orys aghayyndardyng oryndy pikirge óre qarsy túratyny jәne olardy bizding keybir әsire bilimdilerimizding  qostap shyghatyny» dey kelip, orystargha bylaysha naz aitady:« Ou, jerlester! Reseyding otarshyldyq sayasatyn taratushy  «ghylymy ekspedisiyalar», olardy «qorghaushy» әskery otryadtar kelgenge deyingi qazaqy kóne qala Qyzyljardyng atyn bassalyp orysshalaudyn  aqylgha qonbaytyn qiyastyq ekenin, ol ozbyrlyq-zorlyqty týzetetin uaqyt әldeqashan bolghanyn týsingilering kelmeytini qalay?  Qazaqtyng jerin jerlep, suyn sulap otyryp, qúdayy kórshin, joldasyn, dosyn, qúdandalyng - qazaqtyng adami, zandy talap-tilegine qiqualay qarsy úshatyndaryndy ne deu kerek? Petr men Pavelding atyn kózdi júmyp alyp qorghashtaugha qaydan, kimnen tapsyrma aldyndar? Álde sanalarynnyng sanylauynan kәdimgi shovinizm syghalap jýr me? Álde qoldarynda: «Petr men Pavel qazaqtyng әuliyeleri bolghan, qazaq eline jarqyn bolashaq tilep ótken» degen tarihy maghlúmat bar ma?"

Maghan Ghabenning jastar men Elbasyna arnaghan sózderi de únady: «Qazaqtyng búl kóne eki qalasyna tarihy attaryn qaytarudy talap etushi jastargha aitarym: Niyettering týzu. Zangha tompaq emes. Sabyrdy serik etip, tilek-talaptaryndy qazaghy, orysy, úighyry, nemisi, kәrisi... bar  kópshilikke jәne preziydent Núrsúltan Ábishúly Nazarbaev myrzagha jetkizinder. Mәsele sheshimining ong boluy negizinen Preziydentting peyil-kózqarasyna baylanysty.

Núrsúltan Ábishúlyna aitarym: Núreke, kýni keshe: «Búdan bylay Semey delinetin bolsyn!» degen bir auyz sózinizben «Semipalatinskini» Abaydyn, Shәkәrim men Múhtardyng jerinen aulaqtatqan ediniz, endi býgin,  «Petropavlovskini» Maghjannyn, Sәbit pen Ghabitting jerinen aulaqtatsanyz, núr ýstine núr bolar edi!» («Abay.kz» portaly).

Ghabeng Tasbaydy da úmytpapty: «Al Parlamentimizdegi anau әlgi deputat Tasbay Simambaev myrzanyng qúlaghyna - mys syrgha!  «Petropavlovskige» qorghan bolghany ýshin «altyn syrgha» deuim kerek edi, amal ne, bir gramm da  altynym bolmay qaldy.» Bireuler sol shalgha ne kerek, jazuyn jazyp, tiysh qana otyrmay ma deytin de shyghar.Óz basym Ghabendi qatty syilaymyn.Jazushylar odaghynda bir-eki ret kórgenim,odan keyin «Maghjan әlemi» kitabyn qúrastyrghanda telefon arqyly sóileskenim bolmasa, tanystyghym joq. Jany taza azamat.Qoghamda bolyp jatqan qúbylystargha әrkez sergek qaraydy, oiyn býkpesiz aityp, elge, halqymyzgha jany ashitynyn  bildirip otyrady, keybir aghalarymyz siyaqty jaltaqtaudy, jalpandaudy bilmeydi.

Arada eki aptaday uaqyt ótsede Qyzyljar atauyna qatysty aighay-shu bәsensiytin emes. «Vremya» gazeti oqyrmandarynyng saualdaryna jauap bergen belgili jazushy, audarmashy Qyzyljar ónirining tumasy Gerolid Beliger de osy mәseleni orap ótpepti.Jazushy «...Men sol ónirdegi qazaq auylynda túrdym, biz es bilgennen qalany Qyzyljar dep ataytynbyz » dey kelip, «múnday mәselelerde asyghugha bolmaydy»  depti.Jayshylyqta býkil elding jýgin ózi arqalap kele jatqanday kórinetin, qazaqqa aqyl aitqysh Geraghannyng búl sózderin týsine almadym.Qaydaghy asyghu?! Jiyrma jyl ótken joq pa?

Álde,  әli de shyday túru kerek pe edi? Mening de shydaghym keldi, biraq oghan qoydy ma?!

Shirkeu basshysy Petropavldy ózgertpeymiz dep qol jinap jýrgen kórinedi...

Osydan eki jyl búryn qazaqsha ataugha ie bolghan kóshe aty qayta ózgertilipti.

Qaladan tayaq tastam jerdegi Chapaevo auylyna ejelgi atauyn qaytaramyz dese, deputattar auyz ashtyrmaydy. (Oblysta taghy osy ataumen atalatyn eki selo bar.)

Bir-eki qysqa kóshening atyn ózgertemin dep kózge týsip qalghan qalanyng jana әkimi endi múnday qadamgha barmaymyn dep ant-su ishkendey bolypty.

Osylay tizilip kete beredi. Naghyz ashidy janyn, qaynaydy qanynnyng ózi.  Áytpese, «Arqada  ayaz  bolmasa, arqar auyp nesi bar?» degendey, tiysh jýre bermeymin be?

Internet búrq-sarq qaynaghan qazan siyaqty.Biteu jaranyng betin qozghap ketkenimdi bayqap otyrmyn. Arandatushylardyng qarqyny bәsensigen siyaqty. Ony basqalar da bayqaghan bolulary kerek.Gazetterding biri«Atyn atap, týsin týstep, kishigirim sayttargha jarnama jasaghymyz kelmeydi, biraq "Petropavl atauyn saqtap qalayyq!" dep úrandatqan sayttar men forumdar býginde barmaqtaryn tistep qalyp otyr. Sebebi qay forum bolmasyn, qazir "Qyzyljar atauyn qoldaymyz!" dep, dauys bergen azamattardyng dauysy da basym, úpayy da býtin. Búl arada, әsirese qazaq jastary, onyng ishinde studentter men oqushylar, blogshylar men jurnalister qauymy auyzbirshilik tanytyp, aituly sayttarda Qyzyljar atauyn barynsha qoldap keledi. Eng qyzyghy, ózderi dauys berudi úsynghan keybir sayttar "Qyzyljar atauyn qoldaymyn" degen dauysty qabyldamaytyn bop qalypty» dep jazdy.

Naq osy kezde elge esimi jaqsy tanys jazushylar men sayasatkerler de tóbe kórsete bastady. Jazushy Dulat Isabekov: "Eki әuliyeni qatar pir tútatynday ne kórindi sonsha? Osy uaqytqa deyin kónip kelgeni­mizding ózi jigersiz­di­gimiz dep esepteymin. Resey­ding qay qalasy qazaqsha atalady? Qala atau­laryn óz­gertudi daugha ainaldyrmay-aq, Petropavldy Qy­zyl­jar dep atau qalalyq әkimshilik­ting qolynda túr. Qala atauyn auystyrugha qarsy shyqqan Simambaev syndy senatorlardyng boyynda eshqanday namys joq. Sonda da deputat bolyp jýr. Onyng búl qyzmette otyruyna haqysy bar ma, joq pa? Qazaq  últynyn, elining mýd­desin qorghaydy dep Simam­baevty senattyqqa otyrghyzudyng ózi artyq. Eng aldymen, Qazaqstan osynday kadrlardan tazaru kerek",- dep bir-aq kesipti.

Endi Aqtóbe memlekettik pedagogikalyq institutynyng professory,belgili qogham qayratkeri Amangeldi Aytalynyng pikirine nazar audaralyq: « Men senator Simambaevtyng Petropavl qalasynyng atyn ózgertu turaly pikirin teledidar arqyly estigenimde, ashugha bulyqtym. Óitkeni Simambaevtyng pikiri - qazaq negliziyminin, orys shovinizmining kórinisi. Mening biletinim, elimizde keshegi Kenes Odaghy kezinde qazaqtyng nanyn jep, suyn iship, auasyn jútyp erjetken, biraq oryssha tәrbiyelengen úrpaq bar. Mine, osy úrpaq dәl qazirgi kýni halyqtar dostyghyn jeleu etip, qazaq mәselesine, qazaq iydeyasyna kelgende ishtey de, ashyq ta qarsylyq bildirude. Osynyng saldarynan memlekettik til - qazaq tilin damytu, jer-qala atauyn ózgertu isinde ayaqtan shalugha dayyn kedergiler kezdesude. Shyndyghyn aitsam, Kenes ókimeti tarihtan ketkenimen de, kenes iydeologiyasy, orys shovinizmi, jalghan internasionalizm ómirden ketken joq. Sondyqtan Petropavldy «Qyzyljar» dep ataudyng әdildik ekendigin halyqqa aitu kerek, týsindiru kerek. Mysaly, Simambaev siyaqtylar bizding halyqtyng tarihyn bilmeydi. Bir sózben aitqanda, halyqtyng arasynda ýlken ýgit-nasihat sharalaryn jýrgizu kerek. Songhy uaqytta tabylghan tariyhqa qatysty qújattardy BAQ-ta keninen jariyalau qajet. Joghary oqu oryndarynda, mektepterde, mәslihattarda búl mәseleni aitu da kezek kýttirmeytin mәsele. Qalanyng atyn ózgertu orys halqyna, orys iydeyasyna qarsy shyghu emestigin tereng týsindiru qajet».

Óte oryndy sóz.Búl belgili bir últqa qarsy jasalghan әreket emes.Sony bile túra orynsyz jerge pyshaq úryp, aragha ot salghysy kelgender boldy. Biraq olarynan týk shyqqan joq. Ol ol ma, aitys qyza týsken sәtte tarihy әdildik jaghyna shyghyp, aq-adal sózin aitqandar basqa últtardyng arasynan da tabyldy.Solardyng biri mәskeulik tarihshy Evgeniy Verhoturov «Neonomad» saytynda birinen song birin eki material jariyalady. Alghashqy maqalasynda reseylik jurnalist Tasbay tughyzghan daugha kóbirek toqtalsa, ekinshi jariyalanymynda Qyzyljar dep ataudyng qanday qajettilikten tuyp otyrghanyn jan -jaqty týsindiredi.

«Kóp qorqytady, tereng batyrady» degen emes pe, Tasbaydyn  jýregi tas tóbesine shyqqan boluy kerek, «sasqan ýirek artymen jýzedinin» kerine týsip, «Alash ainasynyn» (2 qazan 2010j.) tilshisine «... Osy úsynysty kóterip jýrgenderge men qarsy shyqqan joqpyn... Men búl úsynysty qoldaymyn» depti. Ol azday, arada birneshe kýn ótkennen keyin taghy da osy basylymgha súhbat berip, «Meni ýsh aigha Soltýstik Qazaqstangha júmys saparymen jiberse, men Petropavl atauyn Qyzyljar dep ózgertip keler edim» (16 qazan 2010j.) dep soghypty. Búl Tasbaygha daua joq, qay sózine senerindi bilmeysin.

Keyde meni deputattyq  merzimim ayaqtalghannan keyin nemen ainalyssam degen oy mazalaydy. Jetimderdi jebeu, auru-syrqaulardy demeu ýshin qayyrymdylyq qoryn qúrghym keledi. Al keyde, belgili bir mәselege «tiyse- terekke, tiymese - bútaqqa» degendey, eki-úshty boljam aityp, oqyrmannyng nemese tyndaushysynyng shaqshaday basyn sharaday qylyp qoyatyn sayasattanushy bolsam ba deymin. Sodan ba eken, halyqaralyq tәuekeldi baghalau tobynyng jetekshisi Dosym Sәtpaevtyng pikirine de kónilim aua berdi.
- Búl mәsele negizinen osy aimaqtaghy demografiyalyq jәne últtyq jaghdaygha kelip tireledi. Sondyqtan jergilikti biylik ókilderi osyndaghy túrghyndardyng pikirlerin de úmytpaghany jón,- depti belgili sayasattanushy. - Al endi senator Simambaevtyng «eger qala atauy ózgerse, orystardyng kópshiligi basqa jaqqa qonys audaruy mýmkin» dep asyra siltep aituy, әste kónilge qonbaydy. Sebebi qala atauynyng ózgerui túrghyndardyng jyly oryndarynan qozghaluyna eshqanday yqpal etpeydi. Búl - bir! Ekinshiden, búl mәseleni sheneunikter ózdiginen sheshse, onda búl zangha tompaq keledi. Sondyqtan da búl jerde biyliktegiler әlipting artyn baghyp, ózderin saqtandyryp otyr. Al Ýkimettegiler búl mәselede naqty sheshim qabyldaugha ýreymen qarauda. Óitkeni olar «jyly ornymyzdan aiyryluymyz mýmkin» dep qorqaqtaydy. Áytpese, búl mәseleni ushyqtyrmay sheshuge bolady.

Al , «Últ taghdyry» qozghalysynyng tóraghasy Dos Kóshim ne deydi:
- Múnday mәselege kelgende, týrli toptardyng san aluan pikir bildiretini bar. Búl - birinshiden! Ekinshiden, zaman talabyna say keletin Onomastikalyq zang qabyldanuy jәne sol zanda múnday tolghaqty mәsele tolyq sheshimin tabuy tiyis. Al bizde olay bolmay túr. Al endi senator Simambaevtyng aitqany - adamnyng aqylyna syimaytyn nәrse. Sonda qalay, orystar kóp aimaqtyng atauy oryssha, kәrister kóp jerding atauy kәris tilinde, al úighyry kóp aimaqtyng ataulary úighyr tilinde boluy kerek pe?! Sonda, bizding Ata Zanymyz - Konstitusiyamyz qayda?! Meninshe, qala men auyldargha t.b. ejelgi tarihy atauyn yn-shynsyz qaytaratyn kez jetti. Múnyng ýstine osynday problemalardyng tuyndamauy ýshin Onomastikalyq zanymyz kýshti jәne pәrmendi boluy qajet. Áytpese, «bayaghy jartas, sol jartas» kýiinde qaluy әbden mýmkin.

Qyzyljar atauy tartysqa týsken sol kýnderi «Ana tili» gazeti de ýnsiz qalghan joq. Qyrkýiekting 29-kýni Núrken Jandәuletúly degen avtordyng «Keri tartqandy beri tart!..» dep atalatyn maqalasyn  jariyalady. «Simambaev sózining әseri me, keybir orystildi BAQ-tar da Qyzyljar atauyn jaqtyrmaytyndaryn bayqatyp qaldy. Mәselen, «KTK» telearnasynyng saualnamasyna qatysqan ýsh adam da qala atauynyng ózgeruine qarsy. Respublikalyq «Ekspress K» gazeti tipti jedel qimyldady. J.Sýleymenov mәseleni sәrsenbide ótken Mәjilis otyrysynda kótergen edi. Ertenine, beysenbide atalghan basylym «E.Chernyshova» degenning maqalasyn birinshi betke jariyalap, óz kózqarasyn bayqatty. Avtory «Inisiativnoe predlojenie narodnyh izbrannikov o pereiymenovaniy Petropavlovska ocheni udivilo mnogih jiyteley etogo goroda. Bolishinstvo iz nih kategorichesky protiv takogo shaga, schitaya ego nesvoevremennym y neobos­novannym» dep keledi de, maqala ishinde Qyzyljar atauyn qoldamaytyn birqatar qala túrghyndarynyng pikirin keltiredi. Osy materialdan-aq gazetting qay jaqqa býiregi búryp túrghany anyq angharylady. Áytpese, Parlamentte aitylghan úsynysty Petropavldyng birde-bir túrghyny qoldamady degenge adam sene me?Shu kótermey-aq oryndy sheshiluge tiyis mәsele edi. Ayaghy qalay bolar eken? Eger әdildikting ýstem bolghanyn qalaytyn bolsaq, onda Petropavl Qyzyljargha jol berui tiyis».

Maqala avtory Almatyda otyryp-aq, Qyzyljardyng tynysyn dóp basqan.Qyzyljar atauyna Tasbay siyaqty biren-saran adam bolmasa, jyndy qoydyng basyn jemegen, esi dúrys qazaq qarsy bolushy ma edi.Áriyne, maghan ókpesi barlar, ortaq mýddeni syryp tastap, osyndayda bir shymshyp qalghysy keletinder tabyluy mýmkin. «Habardyn» Soltýstik Qazaqstan oblysyndaghy menshikti tilshisi Jasúlan Ospanov jergilikti uniyversiytetting oqytushysy, ghalym, jurnalist-jazushy Zarqyn Tayshybaygha mikrofon úsynghanda osynday oidyng qylang bergeni ras. Zәkenmen kezinde Abylay hannyng Aq ýiine qatysty shekisip qalghanymyz bar edi. Zәkenning búl mәseleni «Maghjannyng Qyzyljary» degen kitabyn jazghan kezde qauzay zerttegenin bilemin. Ne aitar eken dep ishtey tyna qaldym. Zәkeng әdettegi tura sóileytin әdetimen «Búl atam zamannan beri Qyzyljar atalyp kele jatyr. Ózge oblystardaghy, tipti, shet elderdegi qazaqtardyng ózi Qyzyljar dep ataydy. Demek, «auystyrugha erte» nemese «búl - tarihy túrghyda dәleldenbegen» degen bos sóz, - dep belden bir-aq basty.- Tipti, 1925 jyldan astanamyz Qyzylordadan ýkimet oryndarynan joldanghan hattar «Qyzyljar qalasy», «gorod Kzyldjar» dep jazyla bastady. Búrynghy «Petropavlovsk» degen oryssha atauy toqtatylghan. «Pravda» gazetinde Petropavldyng «Qyzyljar» bolyp ózgergeni turaly habar jariyalanghany mәlim bolyp otyr. Búl sheshimning nege oryndalmay qalghanyn Goloshekinning «Kishi oktyabri» revolusiyasymen ghana týsindiruge bolatyn shyghar. Osy kezde asa kórnekti memleket qayratkeri,  Alashtyng jas kósemderining biri Smaghúl Sәduaqasov Halyq aghartu komissary qyzmetin atqarghan. Al eldi-mekenderding ataularyn retke keltiretin komissiya, terminologiya komissiyasy da osy mekemening qúzyrynda bolatyn».

Jogharyda orystildi gazetterding birining auzyna biri týkirip qoyghanday, Qyzyljardyng tarihyna qatysty aitylghandardy joqqa shygharugha tyrysqanyn sóz ettik. Jaraydy, qarsy-aq bolsyn delik, sonda aitar uәji qanday, nazar audararlyq bir derek keltirse, kәne? Basqalargha ne shara, kórgeni, kónilge týigeni mol degen S.Presnyakovtyng ózi «Petropavl eshqashanda Qyzyljar dep atalghan joq»,- dedi- au.Sóitip, ol ózining qanday ólketanushy ekenin tanytty. Eger Presnyakov myrza «kórmes týieni de kórmes» degendey, 1925 jyly qabyldanghan qújattardan habarsyz bolsa, oghan biz kinәlimiz be. Sol siyaqty, ózin ólketanushymyn dep jýrgen L.Melehina da  «Ekspress K» gazetine bergen súhbatynda ótirikti shynday soghypty. Jayshylyqta ótirik kýlip, qazaqqa jany ashyghansyp jýretin Bashmakov ta búl joly ishtegi qyjylyn jasyra almady.Sóitip, kimning kim ekeni kórindi. Osy túrghydan alghanda da, deputattyq saual kóp jaygha kóz jetkizdi dep oilaymyn.

«Vremya» gazetinde, ile «Abay» portalynda belgili sayasattanushy Erlan Karinning súbhaty jariyalandy. Oghan men tanghalghan joqpyn. E.Karin jas bolsa da, kóp nәrseden habary mol, sózi ornyqty da salmaqty, azat oily azamattardyn  biri. «Qyzyljar dauy bizde iydeologiyalyq kóbikterding baryn kórsetip berdi... el ishinde qarama-qayshy pikirler, dau-damay, qoqan- loqy kóbeyip ketti» dey kelip ol mening de kónilime kólenke týsirgen, orystildi basylymdardyng da tizginin eljandy azamattar qolgha alulary kerek dep ózim kýnde aityp jýrgen , biz ýshin asa manyzdy mәselelerding birine nazar audarypty.

«Qyzyljar tóniregindegi qyrqys eng aldymen aqparattyq sayasatymyzdaghy «Ahilles ókshesinin» qayda ekenin anyqtap berdi. Qalay deseniz, bizdegi orystildi jәne qazaq basylymdary bir mәseleni eki auditoriyagha, bir-birine qayshy keletin eki sipatta berip keledi. Mysaly, men elimizdegi 33 aqparat qúraldarynyng osy taqyrypty qalay bergenine baylanysty kontent-analiz jasadym. Onyng 19-y baspa qúraldary, 8-i internet resurstar bolsa, altauy telearna edi. Jalpy, búl taqyryp boyynsha 55 material jaryq kórse, onyng 20-sy qoldap, 16-sy synap, al 19-y beytarap baghytta berip qútylghan. Osylaysha, Qyzyljar mәselesinde orystildi BAQ-tyng deni aqparattyng ónin teris ainaldyryp berse, qazaq basylymdary múny qoldap, jaqtap berdi. Aqiqatyna kelgende, aqparattyq sayasatta auditoriyany jasandy týrde ekige bólip qoydyq. Qoghamdyq sanany da ekige bólip tastadyq... Tap osy mәselede sayasatkerler men ziyaly azamattarymyzdyng ýnsiz qaluy  osydan dep oilaymyn. «Qoldap shyqsa, orystildi basylymnyng ottauy boraydy. Qarsy shyqsa, qazaghynyng «qarghysyna» qalady. Yaghni, qostildilik sayasaty últtyq sayasatymyzdyng ózegine syna qaghyp, bir túlghanyng qazaq ýshin basqa, al orys ýshin mýlde basqa әngime aitatynday absurd jaghdayyna alyp keldi. Búl endi tolghanatyn-aq taqyryp. Ýstimizdegi jyly qabyldanghan Doktrinada bir tarau - «Bir Otan jәne Bir Taghdyr» dep atalady. Otanymyz bireu bolsa, biraq aitylatyn әngime, jýrgiziletin sayasat ekeu bolyp shyqqany ma sonda?» deydi sayasattanushy.

Tilshining «Senator Simambaevtyng mәlimdemesinen keyin qanday oy týiip ediniz...» degen saualyna sayasattanushy :« Demokratiyanyng besigin terbetemiz degen talpynys bar ghoy bizde. Jón delik. Alayda, qoghamdyq sayasattyng da ózindik ereje, etikasy bolady. Mәselen, jariyalylyq degenimiz bar nәrseni birden jariyalap jiberu degendi de bildirmeydi. Tipten, qalamyz Qyzyljar boldy dep, qalamaghany ýdere kósherdey bolsa da, ýreyding ýstine ýrey qospauy kerek edi. Meninshe, Jarasbay Sýleymenovting deputattyq saualynan góri Tasbay Simambaevtyng mәlimdemesi júrtty kóbirek dýrliktirip jibergen siyaqty. Tasbay aghamyz Soltýstik Qazaqstandaghy aghayyn bir týnde jayyn, júmysyn tastap, elden auyp ketetindey sipatta sóz qosyp, boyamalap, qorqytyp jetkizdi emes pe? Óz basym búghan senbeymin. Jaraydy, shynymen sonday jaghday qalyptasty desek te, onda búl qanday azamattar bolyp shyqqany? Qazaqstan Respublikasynyng azamattary degen atqa qanshalyq layyqty degen saual shyghady. Qala atauyn ózgertuge qarsymyn dep kóship ketetinder kóp bolsa, Tasbay aghamyz osy mәselemen ainalyssyn... Aytpayyn demeysin, sonsha dәripteletin otanshyldyghymyz qayda qalady, sonda?» dep jauap beripti.

Rasynda da búl arada oilanatyn mәseleler kóp. «Endi qúqymyz taptaldy dep kóship keterdey bolsa, olardy bizding elmen taghdyryn baylaghan azamattar dep qanshalyqty ataugha bolady? Qala atauyn ózgertuge óre týregelip jatyr. Qúday saqtasyn, al tótenshe jaghday bola qalsa, she? Sonda tәuelsizdigimizding jiyrma jyldyghynda biz qanday azamattardy tәrbiyelep shyghardyq? Sәt sayyn jarnamalanatyn birlik, yntymaghymyzgha osyndayda sene alamyz ba? Mine, súraqtyng tórkini qayda jatyr. Qysqasy, Qyzyljar dauy bizde iydeologiyalyq kóbikterding baryn kórsetip berdi. Búl endi «týnde mazdap janghan mysyqtyng kózindey» (A.Sýleymenov)  týsinikti, aiqyn boldy... Osymen jaqsylap ainalyspasa bolmaydy. Sebep qusaq, osy daudyng elimizding tәuelsizdik alghanyna jiyrma jyl tolghaly otyrghan sәtte kóterilip otyrghanynda da mәn bar... Búny bizding tәuelsizdigimizding beriktigine test dep qabyldasaq ta bolady. Al, әzirge deputattyng saualyna dýrkirey kóterilip, týrli lenta taghyp, kóshege shyghu, forum úiymdastyryp jatudy jaqsylyqtyng nyshany dey almas edim.

Bir ghana mysal aitayyn. Petropavliding qoghamdyq-sayasy pikirtalqy saytynda «Na to poshlo, pereiymenovanie nichego je ne izmeniyt. Ot etogo nichego prinsipialinogo ne zavisit dlya kazahov y vlasti. Poetomu, y ne nado» degen pikirdi kózim shalyp qalyp edi. Endi osy logikagha salsaq... qalanyng atauyn ózgertude túrghan eshtene joq bolsa, onda oghan qarsy shyghudyng da qisyny joq emes pe? Jәimendep, jónimen týsindirse, qoghamdyq pikirdi turalaugha әbden bolady. Búl mәseleni kóp daulastyrmay, sayasilandyrmay, bayaghyda-aq sheship tastau qajet edi. Sol siyaqty Pavlodardyng atauyn da bir retke keltiruimiz kerek. Sondyqtan, sheshimdi kóp sozbay, mәseleni bir jaqqa shygharu qajet. Qazaq halqy eshqashan ózge últtargha qysastyq kórsetpegen, arandatugha ermegen. Búryn da, qazir de solay bolyp keldi. Dostyq peyilimizge, qonaqjay minezimizge kýmәn keltiretindey qylyqqa barmadyq. Demek, ózge últtar da bizding zandy talabymyzgha týsinistikpen qarasa, zandy yqylas dep qarar edik. Býgin bolmasa da, Petropavl atauy týbinde ózgeredi. Birer jyldan keyin bolsyn aty ózgeretini belgili bolsa, onda nege búghan býgin qoldau kórsetip, demep jibermeske? Tegi bolmasa, múny Tәuelsizdikting 20 jyldyghyna tartu dep pe, últtar dostyghynyng keremet ýlgisi dep te kórsetip jiberse, qanday jarasar edi? Qanday últtyng ókili bolmasaq ta, taghdyrymyzdy bir shanyraqqa baylaghan eken ghoy dep quanar ma edik...»

Karin myrza súhbaty qansha yqsham bolsa da,kóp jaygha kóz jetkizip, kóp jaydan syr úqtyryp otyr. Keybireuler alaulatyp, jalaulatqanday, Petropavldy Qyzyljar dep atau turasynda shyqqan әngime qazaqqa orysty qarsy qoyghan últtyq mәselege deyin úlghayyp shygha keldi deuge kelmeydi.Kez kelgen mәselege әrkimning óz kózqarasy bolady degen siyaqty, búl saualgha da biraz adam ýn qosty.Ras, olardyng pikirleri bir arnada toghyspay jatty. Qoldaushylar da boldy, qarsy dau aitushylar da tabyldy.Biraq, ony últtyq teketires deuge әste bolmaydy. Dauryqqan, sóitip eldi dýrliktirmek bolghan ol- teris pighyldy shaghyn ghana top.

Osynday qalyptasqan jaydy bayyppen, tereng taldaugha úmtylysty jurnalist Dәuren Quattyng «Abay» portalynda jariyalanghan materialynan da bayqadym. «Birinshiden, Jarasbay myrzanyng deputattyq saualy bizdegi «últaralyq kelisim» sayasatynyng keri ketkenin aimanday etti. Biz kәri jasymyz qalmay úlarday shulap «últaralyq kelisimnin» «Últan qúly» bop jýrsek, bylayghy júrt byq demepti. «E-e, mynau qazaqtyng jeri ghoy, ortaq Otanymyz ghoy, endi kelege kelip, úghysayyq, qalanyng kóne atauyn yn-shynsyz qalpyna keltireyik» degen bir jan tabyldy ma «últaralyq kelisimge» úiyghan elding ishinen?..  Taghy da qazaq әdilet jolynda, aqiqat jolynda jalghyz qaldy. Malybay, Molovodnoe, Shelek, Mayatas oqighalaryn oiynyzgha oraltynyz. Sol kezde: «Janym-au, sorly qazaqtyng qashanghy soryn sorpaday qaynata beremiz? Osylardyng jaghyna shyghyp bir sóileyikshi» degen jannyng tóbesi kórindi me  «kelisimnin» terisin sýirep tozdyrugha ainalghan aghayynnyng arasynan?!.»

Avtor odan әri «últaralyq kelisimnin» ayasyndaghy basqa aghayyn she? Keshegi kommunister biyligindegi sovet ókimetining zamanynda Zataevich, Erzakovich, Brusilovskiy, Sas siyaqty qazaq jerinde ómir sýrip, qazaq mәdeniyetimen bite qaynap ketken kim bar qazir? Tabany kýrektey jiyrma jyldyng shiyreginde qazaqtyng baytaq әlemin qabyldaghan, parasat payymy janasha qalyptasqan tolqyn ózge últ arasynda tudy ma? Tusa qayda jýr? Nege kórinbeydi? Qazaqty búrynghyday búratana sanaytyn keudemsoqyr agha buynnyng aldyna týsip nege jarqyldamaydy? Álde biyik minbelerden, úlyq jiyndardan, týrli týsti telearna betterinen sóilenetin sózderden as bólmedegi nemese jyly kamin peshining qasyndaghy әngime jastargha әldeqayda úghynyqty әri qonymdy bolghany ma? Solay-au, tegi...» dep kýiinedi.Búl sózderding jany bar.Qazaq jerin mekendeytin, iygilikting bәrin jergilikti últ ókilderimen birdey paydalanyp otyrghan basqa últtardyng ókilderine «Syigha-syi,syragha-bal» deytin uaqyt әldeqashan jetti emes pe.

«Jogharydaghy jayttar turasynda júqalap aqpar alyp túratyn biylikting manyndaghy iydeologtar «Últaralyq tatulyq pen kelisimnin» jasandylyghyn, uaqyt talabyna jaramsyzdyghyn eptep týsinedi. Biraq, basqasha qadam jasaugha erik jigerleri jetpeydi. Jarasbay myrzanyng deputattyq saualynan keyingi qoghamnyng ishtey eki úday kýige engendegi halinen osynday shyndyqty da angharu qiyn bolmay qaldy.El ishi ózining últtyq tútastyghyna, shekara qauipsizdigine tereng mәn beretindigin birden tanytty. Ásirese, jastardyng әbjil qimyldap, Qyzyljardaghy bir sayttyng memleketke qarsy qasaqana úiymdastyrghan isine tosqauyl qoigha janúshyra kiriskeni kónil tolqytty. Qazaq jastary qazaqtyng jolyn kese beretin josyqsyz әreketting birine de kónbeytin osynday ishki birligi men  ójettiginen tanbasa, tayau bolashaqta qarqyndy ózgeristerding qarbalasy bastalyp ketui әbden mýmkin...

Áttegen-ay,  әitkenmende Jarasbay myrza әlgi saualynan keyin mәjilis sarayynda jalghyz qalghanday kýide jýr. Aynala júrttyng әnsheyindegi emen-jarqyn  qabaghy Jarasbaygha kelgende syzday qalatyn kórinedi» dep ayaushylyq bildiripti. Dәuren inimning kóp sózine bas shúlghyp, qol qoysamda, osy uәjine kelise almadym. Jogharyda әriptesterimning sol kýnderdegi kónil-kýii turaly tiyip-qashyp bolsada sóz qozghaghan siyaqty edim,taghy da aitamyn, deputattardyng bәri bolmaghanmen, kópshiligi ishtey bolsada qoldady. Ras, men birdemeni býldirip tastaghanday ayaushylyqpen qaraghandar da boldy. Al men bolsam naq solardy ayadym...

Birneshe kýn ghalamtordy sýze otyryp keybireulerding búl biylikpen kelisip istelgen júmys degenin kózim shalyp edi, Dәuren inim de kónilinde osynday bir kýdik bar ekenin algha tartypty. Aqtalghym kelmeydi, osyghan deyin ózderinizge bayandalghan jaylar ol kýdikti seyiltuge tiyis.

Qyzyljar atauy tartysqa týsken kýnderi dostarymnyng qasymnan tabylyp, tanityn, tanymaytyn jýzdegen adamdardyng qoltyghymnan demegenin aita ketkim keledi. Olardyng bәrine alghystan basqa aitarym joq. Naq osy kýnderi deputattar bastamasyna «Abay» portaly, basqa da aqparat qúraldary arqyly ýn qosqandardyng bәri mening bauyryma ainaldy. Olardyng әrqaysysynyng aldynda basymdy iyemin. Mýmkin, sóz sayysy barysynda últqa bólinuding de nyshandary bayqalghan shyghar, biraq qazaqtyng últ retinde toptasuy bәrinen basym boldy. Naq osy kýnderi eljandy, últjandy jastardyng ýni asqaq estildi. Men ýshin búl da óte qymbat. Qazaq endi qalghymaydy, ózining últtyq mýddesin eshkimge taptatpaydy. Demek, elding shetindegi, jelding ótindegi kóne qala Qyzyljardyng tól atauyna ie bolatyn kýn de alys emes! Qyzyljar ýshin qiyn kýres jalghasa beredi!!!

Jarasbay Sýleymenov,
Qazaqstan Respublikasy
Parlamenti Mәjilisinin
deputaty