Keshe «Núr Otan» HDP Astanadaghy mәjilis zalynda «Sabi Astana» men «Bota» qorlary «Núr Otan» halyqtyq demokratiyalyq partiyasynyng qoldauymen, halyqtyng әleumettik jaghdaylary nashar bóligindegi mektepke deyingi tәrbie jónindegi josparlardy jýzege asyrugha qoghamdy júmyldyru jәne «Bilim - әrbir ýige» atty jobany iske asyrugha baghyttalghan dóngelek ýstel ótkizdi.

Keshe «Núr Otan» HDP Astanadaghy mәjilis zalynda «Sabi Astana» men «Bota» qorlary «Núr Otan» halyqtyq demokratiyalyq partiyasynyng qoldauymen, halyqtyng әleumettik jaghdaylary nashar bóligindegi mektepke deyingi tәrbie jónindegi josparlardy jýzege asyrugha qoghamdy júmyldyru jәne «Bilim - әrbir ýige» atty jobany iske asyrugha baghyttalghan dóngelek ýstel ótkizdi.

- Jana sizdi jiynda otyrghan bloggerler «Twitter» saytynan kóringen alghashqy deputat» dep óz әriptesterindey qabyldap jatty...
- Osy jiynda otyrghan kezding ózinde qalta telefonymdaghy «Twitter» arqyly 6-7 súraq kelip týsti. Jaqynda jastarmen kezdesuimde sóilep, ornyma otyrghansha 6 súraq joldanypty. Jastar ózderining týrli súraqtaryn internet arqyly jyldam qoyyp, pikirlerin ashyq bildirip otyrdy... Internet - kóptegen azamattardan úsynystar alyp, olarmen pikir almasudyng jaqsy mýmkindigi.
- Belsendi internet paydalanushy retinde qazaqtildi internet aqparat qúraldarynyng bet alysyn qalay baghalaysyz?
- Damu dengeyi jaman emes. Degenmen biylik organdaryna tez arada qazaqtildi internetin damytyp, aldynghy qatarda bolmasa, keleshekte qazaqtildi elektrondy aqparat qúraldary jetispey, qazaq tildi jastardyng súranysyna jauap bere almay qaluy mýmkin. Eger óz azamattarymen óz tilinde sóilese almasa, biylikke degen halyqtyng senim dengeyi tómendeydi. Qazaqstannyng biylik organdary kóbirek jana tehnologiyalardy qoldanuy kerek.
Óitkeni Qazaqstannyng jer auqymy ken, auyl-aymaqtyng arasy alshaq. Elmen jýzdeskenshe kóp uaqyt ketedi. Qazaqta jaqsy sóz bar ghoy: «Kóz jetpegen jerge sóz jetedi". Biz sózimizdi alys aimaqqa osy internet arqyly jetkizuimizge bolady. Ekinshiden, internet ashyqtyqqa bastaydy. Yaghny internet paydalanushy biylik mekemelerine óz súraghyn qoyyp, óz pikirin internette qaldyra alady. Ayqyn sayasat jýrgizu ýshin jana tehnologiyalar kerek. Osynday blogtar, әleumettik jeliler, sayttar arqyly keybir sheneunikterding dengeyi bayqalyp qalady. Sonyng saldarynan kadrlyq ózgerister de bolyp qaluy mýmkin.
Qazir jana tehnologiyalardy bilmey, sapaly basshylyq qyzmet atqaru ekitalay. Industriyaldy-innovasiyalyq jobalar jayly keyde әdemi sózder kóp aitylghanmen, is jýzinde kóp basshylar kompiuterdi qoldanudy, óz azamattarymen jana tehnologiyalar arqyly baylanysa bilmeydi. Búl - ýlken kemshilik.
- Internet qazaqstandyq sayasatker ýshin qanshalyqty tiyimdi qúral?
- Keremet qúral! Mysaly, AQSh preziydenti Barak Obama saylaudy internet arqyly jendi. Ol qysqa merzimde internet kómegimen 600 mln dollar jinady. Sonda salynghan qarjynyng eng qomaqtysy - 100 dollar ghana. Biraq búl qanshama qarapayym azamattardyng Obamany qoldaghanyn pash etti. Resey preziydenti Dmitriy Medvedevting «Twitter» paraqshasynda onyng jazbalaryn túraqty oqityn 70 myng adam tirkelgen. Olardyng arasynda men de barmyn. Medvedevting kómekshisi Arkadiy Dvorkovichting jazabalaryn da qarap otyramyn. Ókinishke qaray, bizding sayasatta internetti paydalanu keng damymaghan.
Býgingi kýni eng ýlken mәselening biri - ýkimet saytynan bastap, ministrlik sayttaryna deyin qazaq tildi tolyghymen qoldanbaydy. Elektrondy satyp alu mәselesinde de barlyq aqparat orys tilinde beriledi. Elektrondy ýkimet turaly zang qaralghan kezde memlekettik tildi memlekettik aqparattyq jýiede qoldanu turaly mәsele kóterdim. Aqparat aidynynda til turaly zang jýzege asqanymen, óz dengeyinde emes. Biz qazaq tildi aqparat orys tilindegi aqparattan kem bolmauy tiyis, barlyq aqparat jýiesinde qazaq tilindegi interfeys boluy qajettigi turaly aittyq.
Alayda qazirgi memlekettik oryndar jasap otyrghan aqparattyq jýieler kóbinese aghylshyn jәne orys tilderinde júmys isteydi. Búl qazaqtildi mamandardy tartugha mýmkindik bermey, shekteydi. Sonyng saldarynan qazaqtildi baghdarlamalar jasap, qazaqtildi tehnologiyalardy paydalana biletin azamattargha qajettilik tómendetedi. Al búrynghy mamandar qazaq tilin ýirengisi kelmeydi. Sondyqtan eng birinshi aqparat jýiesining qazaqtildi boluyn ministrlikterden, әkimderden talap etkenimiz jón shyghar.

Ayjan KÓShKENOVA

«Ayqyn» gazeti