Túnghysh Preziydentting «Kóshi-qon qoryn» qúratyn mezgil jetti!
Elbasy Núrsúltan Nazarbaevtyng keshegi qazaqtyng kórnekti ýsh jazushysymen ótkizgen әngimesi de qoghamdyq pikirlerding qyzu talqysyna týsip jatyr.
Esterinizde bolsa, osynday bir әngimeni Preziydet jazushylarmen búdan on shaqty jyl búryn da ótkizgen bolatyn. Arada dәl qansha jyl ótkeni esimde joq, biraq eki kezdesudegi әngimening arasy bizge býgin jer men kóktey sezildi. Jazushylarymyz búl joly aptyqpay-asyqpay ystyq lebizderin, quanyshtaryn bir-birlep jetkizdi. Sosyn, óz oilaryn ortagha saldy. El basshysy múqiyat tyndap, erkin әngimege ózi jol ashyp berip otyrdy. Búrynghyday, «Áy, Smaghúl!» degen joq. Sebebi, býgingi jaghday mýlde basqasha! Últ Kóshbasshysy ózi aitqanday, elimizde jasap jatqan ýsh úrpaq, ózge úlys ókilderi 25 jyl boyy qazaqtyng darqan kónilin, Qazaqstannyng beybit, tynysh ómirin әbden týsindi. Aynalamyzdaghy elderding de әuselesin kórip, bilip otyr. Onyng ýstine, Batys pen Shyghysymyzdaghy Qúday qosqan qos kórshimiz últshyldyqtyng tuyn myqtap qolgha aluda. Bireui ainalasyna kóz alartsa, ekinshisi iyininen dem alyp túr. Ony da Elbasy ózi aityp, eskertti. Demek, Qazaqstan ýshin býgin últtyq úpaydy týgendemeske esh amal qalghan joq! Sol ýshin de Preziydentimiz der kezinde batyl da salmaqty qadam jasady. Bolashaqqa oqtay týzu baghdar siltep, sanany janghyrtu turaly Úly úran tastady.
Endi ýsh qalamgerlerding sózine jeke-jeke ýnilip kórelik.
Birinshi bolyp sóz alghan Dulat agha Isabekov Elbasynyng din qayratkerlerimen kezdesuine silteme jasay otyryp, diny ahuldy naqty mysaldarmen jәne bir pysyqtap ótti.
Beksúltan Núrjekeúly aghamyzdyng tarihy qorymdar men kósheler turaly sózderine qaraghanda, latyn әripine kóshu turaly aitqan oilary Preziydentting nazaryn birden audardy.
Al, qashanda syrbaz qalpynan jazbaytyn, qashanda Elbasynyng qasynan tabylyp, qoldaushysy bolyp kele jatqan Smaghúl agha Elubay búl joly da kezdesuding әrin kirgizip, әngimening salmaghyn arttyrdy. Ásirese, onyng júrt kókeyinde jýrgen ýsh tildilik, balabaqshadan bastap qazaq tilinde oqytu turaly oilaryn Núrsúltan Ábishúly yqylaspen tyndap, qaghazgha týrtip alyp otyrdy.
Taghy bir manyzdy әri óte qajetti taqyryp – demografiyalyq jaghday men kóshi-qon – alystaghy aghayyn taghdyry.
Áriyne, Kóshi-qon – Últ Kóshbasshysy, Qazaqstan Respublikasynyng Túnghysh Preziydenti Núrsúltan Nazarbaevtyng jolgha qoyghan TÚNGhYSh hәm ÚLY sayasaty! Núrsúltan Ábishúlynyng kemenger túlgha ekenin tórtkýl dýniyege birden tanytqan batyl әri tәrihy sheshimi!
2016 jyly songhy ret ózgertuler men tolyqtyrular engizilip qabyldanghan «Halyqtyng kóshi-qony turaly» zanynda óz betimen kóship kelip qonystanatyn qandastarymyz ben ishki kóshi-qon ýshin tolyq jaghday jasalghan. Ýkimet Qauly shygharyp, oralmandar men qonys audarushylardy qonystandyratyn arnayy ónirlerdi de belgilep qoydy. Elbasy búl sayasattyng ózgermeytinin әr sózinde shegelep aityp keledi. Jaqynda Baku saparynan qaytyp kele jatyp, Manghystau ólkesine soqqan Preziydent, Aqtau qalasynda oblys aktiyvimen kezdeskende, búl ónirge tәuelsizdik jyldary 125 myng qandasymyzdyng qonystanghanyn aita kelip, «Kósh jalghasyp jatyr, jalghasa beredi de!» dedi.
Soghan say, búl mәseleni Smaghúl aghanyng kóteretin de jóni bar jәne últymyzdyng boyyndaghy passionarlyq ruhpen úshtastyra otyryp, jerine jetkizip túryp aitty. Ókinishke qaray, әngimening osy bóligi efirge shyqqanda qiylyp qalghany kórinip túr. Ony Smaghúl aghanyng Elbasyna «Siz súraq qoydynyz, «mynau sheteldegi bes miliondy qalay әkelemiz», - degen sózinen anghardyq. Qalay degenmen de kóshi-qon sayasaty turaly egjey-tegjeyli aitylghany belgili boly.
Osy orayda, Elbasymyzdyng Kóshi-qon sayasatyn óz dengeyinde jýzege asyru ýshin jana baghdarlama, últtyq janghyru kerek ekenin aita ketken jón!
Bizshe, Túnghysh Preziydentting «Kóshi-qon qoryn» qúratyn mezgil әbden pysyp jetti.
Elbasy «Bolashaqqa baghdar: ruhany janghyru» atty tarihy maqalasynda «Tughan jer» jobasyn úsynyp, auyldy, eldimekenderdi kórkeytuge kýsh saludy tapsyrdy. «Tughan jerine kómek jasaghan jandardy qoldap-qúrmetteuding týrli joldaryn tabu kerek» dedi.
Qúdaygha shýkir, Últ Kóshbasshysynyng osynau kóshi-qon sayasatynyng ayasynda bir millionnan astam qandasymyz elge oraldy. Kelem deushilerding de qarasy kóp. Eng keremeti, shetten kelgen aghayynnyng әl-auhaty jaqsy. Syrtta jýrip jighan tәjirbesimen ortagha tez beyimdelip, qatargha qosylyp ketti. Sebebi bizde enbek etem, auqattanam degen adam ýshin tiyimdi jaghday, mol mýmkindik bar. Qandastarymyz kәsiporyndar qúrumen birge, qorlar da ashyp jatyr.
Ókinishtisi sol, әlgi qorlar milliondaghan aqshagha asta-tók toy-tomalaq, nәzir-qúzyr ótkizu, nauryz kóje beru syndy sharalardan shyrmalyp shygha almay jatyr.
Elbasynyng 2015 jyly 11-qyrkýiekte Astanada «Qazaq handyghynyng 550 jyldyghyna» arnalghan saltanatty jinalysta aitqan «Tek ótken tarihymen ghana maqtanatyn elding bolashaghy búlynghyr. Ár buyn ókilderi ata-baba danqyna danq qosyp, abyroyyn arttyryp, býkil dýniyejýzi aldynda bedelin biyiktete bilgen elding ghana bolashaghy jarqyn, mereyi ýstem bolady!»-degen úlaghatty sózin eske alsaq, búl sýrdekten shyghyp, bolashaqty betke alghan últtyq dengeydegi sharulardy qolgha alugha úmtyluymyz kerek!
Arnayy kóshi-qon ýshin júmys atqaratyn múnday Qor evrey men nemiste ejelden bar. Mysaly, evreylerding "Kóshi-qon" qorynyng túnghysh týiindemesin 1856 jyly "Sion taugha qaytu" degen úranmen "ózimizdin" kәdimgi Karl Marks jasaghan!! Evreylerding baylary, orta taptary berisi óz elinde, arysy AQSh-ta jýrip te býginde sol Últtyq Qorlaryna aqsha qúiyp otyrady. Ol aqsha әlemde taryday shashyrap jýrgen qandastaryn otanyna jiyp alugha júmsalady. Tipti, kóship kelgisi kelmeytin shetelde jýrgen әrbir etnikalyq evrey osy qordyng esebinen ómirinde bir ret Izrailige baryp qaytady eken. Senesiz be, osy Qor qúrylghan tústa Izrailide nebary 10029 adam ghana bolsa, Izraili memleketi qúrylghan kýni (1848 jyl, 14 mamyr) olardyng sany osy últtyq Qordyng jebeuimen bir-aq kýnde 600 000 adamgha birden tolyqqan...
Jana Qazaqstan tarhynda jýzege asqan Úly jobalardyng bәri Últ Kóshbasshysy Núrsúltan Nazarbaevtyng parasattylyghymen jolgha qoyylghan. Bolashqta onyng bәri Núrsúltan Ábishúlynyng atymen, mәrtebesimen baylanysty boluy kerek! Sol ýshin kóshi-qon sayasatyn odan ary janghyrtu ýshin Túnghysh Preziydentting «Kóshi-qon qory» býgin auaday qajet! Býgin tújyrymdamasy jasalyp, atalghan Qor qúrylsa, erteng ony auqatty aghayyndarymyzdyng dóngeletip әketetine shýbә joq! Kóshting baghytyn Ýkimet aiqyndaghan soltýstik aimaqtargha búrugha, auyldardyng bet-beynetin ózgertuge Qor óz septigin tiygizetini de sózsiz!!
Bir sózben aitqanda, Elbasynyng ýsh jazushymen ótkizgen әngimesi kónilimizden shyqty, kókeyimizge qonymdy oilarymen este qaldy! «Kóshi-qon Qory qúrylsa...» degen ýmitimizdi ýkiley týsti.
Auyt Múqiybek
Abai.kz