Dýisenbi kýni «Azat» partiyasy « Ádil saylau ótkizudi úiymdastyrudyng problemasyn sheshu joldary» atty dóngelek ýstel ótkizdi. Dóngelek ýstelge Astanadan arnayy kelgen Toqtar agha Áubәkirov te qatysty. Kenes Odaghy aviasiyasynyng damuyna shiyrek ghasyrdan astam uaqyt atsalysqan aibyndy batyr - Toqtardan keyin iysi qazaqqa әskeriy-soghys úshaqtaryn synau mýmkindigi tughan joq. Gharyshty baghyndyrghan qazaq ótken jyly «Azat» partiyasyna kirip, onyng tóralqa mýsheligine saylanghany jóninde oqyrman qauym habardar. Al biz óz tarapymyzdan eldegi biylik sayasatyna qatysty birer saual qoyghandy jón kórdik. Batyrdyng batyl jauaptary, mine!

- Toqtar agha, Astanadaghy «insulit nauqany» jóninde kóp aityldy. Osy shudan keyin belgili bolghan bir jayt: Nazarbaev jalghyz kórinedi. Onyng tóniregindegiler - óz jaghdaylaryn kýittegen tobyr ghana. Mine, aitqyshtar osylay desedi. Sizding pikirinizdi bilsek...

Dýisenbi kýni «Azat» partiyasy « Ádil saylau ótkizudi úiymdastyrudyng problemasyn sheshu joldary» atty dóngelek ýstel ótkizdi. Dóngelek ýstelge Astanadan arnayy kelgen Toqtar agha Áubәkirov te qatysty. Kenes Odaghy aviasiyasynyng damuyna shiyrek ghasyrdan astam uaqyt atsalysqan aibyndy batyr - Toqtardan keyin iysi qazaqqa әskeriy-soghys úshaqtaryn synau mýmkindigi tughan joq. Gharyshty baghyndyrghan qazaq ótken jyly «Azat» partiyasyna kirip, onyng tóralqa mýsheligine saylanghany jóninde oqyrman qauym habardar. Al biz óz tarapymyzdan eldegi biylik sayasatyna qatysty birer saual qoyghandy jón kórdik. Batyrdyng batyl jauaptary, mine!

- Toqtar agha, Astanadaghy «insulit nauqany» jóninde kóp aityldy. Osy shudan keyin belgili bolghan bir jayt: Nazarbaev jalghyz kórinedi. Onyng tóniregindegiler - óz jaghdaylaryn kýittegen tobyr ghana. Mine, aitqyshtar osylay desedi. Sizding pikirinizdi bilsek...

- Men ýshin múnday «nauqangha» bagha beru qiyn, óitkeni shyndyqty eshkim bilmeydi. Resmy aqparat pen qauesetting arajigin aiyra almaysyz, kórgen joqsyn, demek syrtynan ton pishpe degen qaghidany ústanam. Preziydent ózining qasyna qarabasynyng qamyn ghana oilaytyn «úrylardyn» tobyn jinady. Barlyghyn qaralaudan aulaqpyn, alayda elding bar baylyghyn: myndaghan gektar jeri men shiykizat kózderin iyemdenip alyp qútyrghandar «men kimnen kemmin» dep, múnday әreketke әdeyi barghan. Atamyz qazaqta jaqsy sóz bar emes pe: «semizdikti qoy ghana kóteredi» degen. Osy jaytty preziydent te úmytpaugha tiyis, әri ózine de oy salghan shyghar, qasyna qyzmetke alghan sheneunikterding minez-qúlqyn tereng zerttep, paryqtaghan bolar. Biz óz tarapymyzdan bayaghydan beri eskertip jýrmiz ghoy, óz basyn ghana oilaytyndar preziydentting manyna jinalyp alyp, memleketti, halyqty úmyt­qanyn.

- Jeke basqa tabynu negizinde jasaqtalghan biylikting sayasy daghdarys jaghdayynda túralap qalatyny belgili boldy. Búl jaghday elding bolashaghyna qanshalyqty qaterli dep oilaysyz?

- El týgili, memleketke jany ashymaytyndar preziydentke tikeley qastandyq jasamasa da, sonday әreketti oilastyrghandarynyng ózi biylikting sayasatyna qayshy. Bolashaqqa tónetin qauipting aldyn alu ýshin, bar mәseleni týbinen zerdeleytin kez keldi.

- Sayasy biyliktegi daghdarystyng nәtiyjesi OBSE sammiytinen keyin belgili bolady degen pikir bar. Nazarbaev Sammitke keletin qonaqtardy ýrkitip almau ýshin, memlekettik tónkeris mәselesin ushyqtyrmaugha núsqau beripti. Osy pikir sizge qanday oy salady: sammitke bola múnday qaterli dýniyeni jasyryp-jabugha bola ma?

- Qanday qiyndyq bolsa da, әdildik jenui kerek. Eger preziydent mәseleni ushyqtyrmay sheshken bolsa, onyng búl qadamy keshiriledi. Biraq ary qaray eshtenege mәn bermey, elding bola­shaghyna qauip әkeletin ashkóz tobyrdy qasyna jinay beretin bolsa, preziydentke keshirim jasaugha bolmaydy dep sanaymyn.

- Sammitke dayyndyq shyghyny Aziada oiyndarynyng shyghynyna shamalas degendi aityp jýrgender kóp. Jelge úshatyn osynsha qarjyny elding әleumettik jaghdayyna júmsasaq bolmas pa edi? Jalpy, osy OBSE sammiyti bizge qanshalyqty qajet? Ony ne ýshin, kim ýshin ótkizuge jantalasyp jatyrmyz?

- Sammitke alpauyt memleket basshylary Qazaqstanmen tanysu ýshin kele jatyr. Bir jaghynan, eldi kórsetip, atyn әlemge tanytu ýshin múnday jiyn kerek-aq. Al, ekinshi jaghynan, sol jiyngha ketetin qyruar qarjylay shyghyndy oilasaq, ishing uday ashidy. Halyqtyng túrmys jaghdayy mәz emes, onyng ýstine biylghy jyly astyq ta bitik shyqpady. Mal azyghyna qajetti jem-shóp qory da kónil kónshitetindey emes, tipti kartop, sәbiz siyaqty kókónis te qat dýniyege ainalar týri bar. Irgeli sharuashylyq újymdaryna tarap ketu qaupi tónip túr. Ýkimet nesie beremiz dep úrandatuda. Nesiyesining ýstemesi tym kóp. Onyng ózin әkim-qaralargha jaqyn jýrgender ghana alady. Sondyqtan qazyna qarjysyn sammit ótkizuge shashqannan góri, elding túrmys jaghdayyn ondaugha júmsaghan dúrys bolar edi.

- Sammit ótken son, eldegi qymbatshylyq kýsheyedi dep boljaydy birqatar ekonomiys­ter. Mәselen, biylik qazirding ózinde azyq-týlik baghasyn kýshpen ústap otyr. Tipti nannyng ózi qymbattap barady. Búl eldegi daghdarystyng ekinshi tolqyny emes pe?

- Ótken jyldary biylik diqandardyng ala jazday tór tókken enbegin esh etip, qoldan qiyndyq tughyzyp edi. Qyruar astyq qardyng astynda qalyp, shirip ketti. Endi sol bidaydyng kiyesining kesiri taghy da qara halyqqa tiide. Nannyng qymbattauy - auyldaghy aghayyndar ýshin jasalghan qastandyqtyng eng zory dep bilem. Áriyne, bidaydyng baghasy ósse, nan qymbattaydy, jem-shópke zәru aimaqtar etti qymbattatady. Byltyrghy qaHarly qystyng ayazynan jýrekteri shaylyqqandar erte kýzden malyn so­yyp satugha kiristi, kýndelikti tútynatyn azyq-týlikting baghasy eki ese ósti. Búl qanday súmdyq! Sammit ótken son, elding qazynasy da ortayady, qym­batshylyqtyng kókesin sonda kóremiz. Aynalyp kelip, bar auyrtpalyq halyqtyng moynyna artylady.

Qarasha aiynan bastap, budjettik mekeme qyzmetkerlerin qysqartu bas­talatyny mәlim boldy. Demek, elding jalpy túrmys jaghdayy keri ketip barady degen sóz. Aldymyzda ne bolaryn kim biledi. Bәri de әlemdik daghdarystyng әserine baylanysty degen uәj aityluda, osynday jaghdayda qazaqty maldan ajyratpau kerek degen mәselege eshkim basyn auyrtyp otyrghan joq. Kedey sharuanyng janyn maly ghana saqtap qalady, al auyldyng arqalaghan azaby qashan tausylary belgisiz.

- Toqtar agha, sizben әngimeleskende gharysh taqyrybynan ainalyp ótu mýmkin emes. Jeti qat kókti iygergen ózinizden keyingi úrpaq jiyrma-otyz jyl ishinde qanatynan qaghylghan qyran qústyng keypine týsti. Gharyshqa úmtylghan úlandardyng jolyn kesken kim?

- Barlyq jauapkershilikti de, kinәni de gharyshty iygeruge qatysty biylikting jýrgizip otyrghan sayasatynan izdeu kerek. Bizden keyin jalghasyn tabatyn mә­se­leden qarjy ayamau kerek edi. Qa­zaq­stannyng baylyghyn kim iyemdenbey jatyr, bey-bereket júmsalghan qarjyny gharyshker dayyndau tәjiriybesine jú­m­sau kerek edi. Mәskeudegi «Júldyzdy qalashyqta» barlyq dayyndyqtan ótip, úshugha әzir túrghan Aydyn Ayymbetov pen Múhtar Aymahanovtyng obalyna qaldy. Dayyndalyp úshqaly túrghan sәtte zy­my­rannyng kabinasynan júlyp alsa, ony býtin bir memleketke qarsy jasal­ghan әreket demegende, ne dersiz? Qa­zaq­stannyng Gharysh agenttigin basqa­ratyn Talghat Músabaev osy sharuagha bar kýsh-jigerin saluy kerek. Qyzghanysh degen mәseleni keyinge ysyryp, memle­ketting bolashaghyna qyzmet etkeni abzal.

Qazaqstan ýkimeti «2009-2011 jyl­dargha arnalghan Últtyq gharysh agent­tigining strategiyalyq jospary turaly» qaulygha ózgerister engizgen bolatyn. Engizilgen ózgertulerge sәikes, gharysh salasynyng 2009 jylgha jos­parlanghan budjettik shyghyndary 9 milliardtan 6 mlrd. tengege qysqarghan. Onyng ishinde josparlanghan 28-30 sharanyng sany 18-ge azaytylghan. Qazaq balasy endi qashan gharyshqa úshady, ony Qazaqstannyng Gharysh agenttigi de dóp basyp aita almaydy. Al parlamente otyrghan azamattardyng gharyshty iygeruge qatysty pikir aitugha dәrmenderi jetpeydi. Eriksiz әlemdik damu ýderisine ilesken ghylymnan habarlary joq deuge tura keledi. Qazaq eli gharyshty iygeruge kishkentay bolsa da óz ýlesin qossa, onday qadam eng aldymen el ekonomikasyn kóteru ýshin, jana tehnologiyalardy zerttep, jasap shygharu ýshin kerek qoy.

- Bayqonyrdy qazaqtyng ózi iygeretin kýn tua ma?

- Biylik qúlyqty bolsa, dәl býgin iygeruge bolady. Alayda onday qadamgha barugha bizding jogharghy biyliktegi bas­shylardyng namysy men dәrmeni ghana jetpey túr. Kýnderding kýninde Bayqo­nyrdan orystardyng ózder ketetini anyq. Biraq bizge tozyghy jetken ailaq qaluy әbden mýmkin. Ondy-soldy sha­shylghan qarjyny Bayqonyrgha júmsap, ózge elderden bilikti mamandar shaqyra otyryp, qolymyzgha aluymyz kerek. Sonda ghana Bayqonyr qazaqtyng iygiligine basy býtin ótedi.

- Toqtar agha, qazir siz qanday sharuamen ainalysyp jýrsiz? Tek qana zeynetkersiz be, joq әlde atqaryp jýrgen basqa da júmystarynyz bar ma?

- Mening qazir zeynet demalysynda ekenimdi býkil júrt biledi, men - zeynet­kermin. Deputattyq mandatymdy tapsyryp ketkennen beri meni eshkim eshqayda shaqyrghan emes. Men Qaz­aqstandamyn. Eshqayda ketken joqpyn, tipti qusa da, qazaghymnan ketpeymin.

Baqytgýl

MÁKIMBAY,

«D»

«Obshestvennaya pozisiya»

(proekt «DAT» № 37 (74) ot 20 oktyabrya  2010 g.