Qazaq ýshin Jýsipbek Aymauytovtyng kim ekenin, qazaq tarihy men әdebiyetinde búl esimning qanday oryn alatynyn aityp jatu artyq.
Bektúr Aymauytov (1916 - 2008) – sol Jýsipbek Aymauytovtyng túnghysh úly. Ákesi repressiyagha úshyraghan son  Qazaqstannan ketuge mәjbýr bolyp, 1930 jyldan bastap Reseyde túrghan. Asyldyng synyghy. Kónening kózi. 1937 jyly halyq jauynyng balasy retinde sottalyp, Stalin lagerilerinde kesimdi on jylyn ótkizgen song Reseyding Sibir ólkesindegi óndiristi qalalarynda júmys istegen. 
Ol kisi otanyna 2006 jyly toqsangha qaraghan shaghynda oraldy.  Jalghyz, panasyz qariya poyyzdan týse sala Ádebiyet institutyna tartady. Ákesining qadirin anyq biletin jandardyng sonda shoghyrlanghanyna sengendikten shyghar.
Instituttyng ghylymy qyzmetkeri Aqedil Toyshanúly qariyany ýiine aparyp birneshe kýn qonaq qylady. Olar, Jýsipbektanushy Núrjan Quantayúly ekeui júmylyp, әkimshilik arqyly Bektúr Jýsipbekúlyn Almaty qalasyndaghy Ardagerler ýiine ornalastyrugha yqpal etedi. Bektúr ata sol jerde kóz júmdy...

Qazaq ýshin Jýsipbek Aymauytovtyng kim ekenin, qazaq tarihy men әdebiyetinde búl esimning qanday oryn alatynyn aityp jatu artyq.
Bektúr Aymauytov (1916 - 2008) – sol Jýsipbek Aymauytovtyng túnghysh úly. Ákesi repressiyagha úshyraghan son  Qazaqstannan ketuge mәjbýr bolyp, 1930 jyldan bastap Reseyde túrghan. Asyldyng synyghy. Kónening kózi. 1937 jyly halyq jauynyng balasy retinde sottalyp, Stalin lagerilerinde kesimdi on jylyn ótkizgen song Reseyding Sibir ólkesindegi óndiristi qalalarynda júmys istegen. 
Ol kisi otanyna 2006 jyly toqsangha qaraghan shaghynda oraldy.  Jalghyz, panasyz qariya poyyzdan týse sala Ádebiyet institutyna tartady. Ákesining qadirin anyq biletin jandardyng sonda shoghyrlanghanyna sengendikten shyghar.
Instituttyng ghylymy qyzmetkeri Aqedil Toyshanúly qariyany ýiine aparyp birneshe kýn qonaq qylady. Olar, Jýsipbektanushy Núrjan Quantayúly ekeui júmylyp, әkimshilik arqyly Bektúr Jýsipbekúlyn Almaty qalasyndaghy Ardagerler ýiine ornalastyrugha yqpal etedi. Bektúr ata sol jerde kóz júmdy...
Ángime osymen tәmamdalar ma edi, eger 2008 jyly kóktem aiynda «Jas qazaq» gazetinde «Bektúr Aymauytovtyng sýiegi qayda?» degen shaghyn maqala jaryq kórmese. Jurnalist Erenghayyp Quatayúly tektining túyaghy Bektúrdyng qaytys bolghanyn jazyp, biraq onyng qayda jerlengenin eshkim bilmeytinin aityp dabyl qaqty. Jurnalisting ótinishimen Sayasy mәdeny jәne ónertanu instituty janynan arnayy top qúrylyp, Aymauytovtyng sýiegi tabylady.
Ómir boyy namazyn qaza qaldyrmaghan Bektúr Aymauytov orys ziratyna jerlenipti. Sary tómpeshikke 92675 degen nómir tanbalanghan kýrekting saby shanshylypty.
Búl, әriyne, bizding әrqaysymyzdyng namysymyzgha syn. Jat elde ghúmyryn ótkizip, basy jerge jetken kezde elim dep kelgen jetim qariyany, belgisiz, kóp qazaqtyng biri emes, el basyna kýn tughan qiyn qystau kezde jan saughalamay:
«Arghy atam – er týrik,
Biz qazaq elimiz!
Samal jel, sayran tau,
Saryarqa – jerimiz!» -
dep jyrlaghan Jýsipbek Aymauytovtyng túnghysh úlynyng osynday jolmen qaytys boluy, aqyr ayaghynda qabirge nómirlenip salynuy sózsiz tirige salmaq, el basynda jýrgen azamattargha syn.
Degenmen qazaq «Ákeng ólse de, әkenning kózin kórgen ólmesin» deydi. Biz qalay degenmen de, asyldyng qadirin biletin, jaqsysy men jaysanyn qorlyqqa qimaytyn halyqpyz. Negizimiz solay. Jogharyda esimderi atalghan qazaq jastarynyng jәne olargha tilektes ózge de kóptegen azamattardyng arqasynda, Memlekettik tildi damytu perziydenttik qorynyng qoldauymen 2009 jyldyng 29 mamyry kýni Bektúr Aymauytovtyng basyna eskertkish tas qoyylyp, qúran oqyldy.
Qabir basynda sóz sóilegen Súmaghúl Elubaev «Jastardyng búl isi bizge ýlgi bolarlyqtay eken» dedi. Marqúmnyng jambasy tiygen jerge (Almaty oblysy, Búrynday eldi mekeni) «Arys» baspasynyng diyrektory Gharifolla Ánes, «Ayqyn» gazetining bas redaktory Núrtóre Jýsip, «Núr Otan» partiyasynyng hatshysy Erlan Kariyn, Memlekettik tildi damytu preziydenttik qorynyng jetekshisi Berik Ábdighaliyev, Altynbek Sәrsenbayúly qorynyng jetekshisi Aydos Sarym bastaghan jas ziyaly qauym bir shoghyr bolyp jinalyp bardy. Belgitsata «Eskertkishti qoyghan qazaq jastary» degen jazu bar.

(Marqúmnyng jambasy tiygen jerge negizinen hristian dining ókilderi jerlengen. Suretterdi fotoayghaqtan kóre alasyzdar).

«Abay-inform»