Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 2838 0 pikir 21 Qazan, 2010 saghat 04:32

Týiin: Biz kimbiz? Qanday últpyz?

«Abay» aqparattyq portaly oqyrman talqysyna úsynghan «Biz kimbiz? Qanday últpyz?» degen saualdyng tónireginde  býkpesiz oi, ashyq pikir aitqan oqyrmandardyng qarasy  mol boldy. Múnyng ózi el men jerding býginine sergek qaraytyn, ertenine alang kónildi Alash balasynyng qayta týlep, túghyryna qayta qona bastaghanyn ayan etedi. Oqyrmannyng oi-pikirin oqyp, shynynda qatardaghy qazaq azamaty retinde bir jasap qalghanymyzdy, ýmitimizding oty ýstemelene týskenin aitqymyz keledi. Barsha oqyrmangha alqauymyzdy aitamyz.

«Biz kimbiz? Qanday últpyz?» degen talqygha týsken taqyrypqa aitylghan oi-pikirlerding әrbirimen tanysa kelgende bizding týigenimiz de az bolmady. Sonymen...

Áueli, barsha pikirding týp tórkininde últtyq iydeologiya men últyn shyn sýietin túlghalargha degen zәrulikti tipti, soghan degen saghynyshty anghardyq. Búl bizding asyl tegimizdin  tizerlemegenin, ruhymyzdyng synbaghanyn sezdiredi.   Júrtymyzben birge jasap kele jatqan batyrlar jyrynyng bastauynda qalyng qazaqtyng Tәnirden myngha tatyr bir úl súraytyny, sóitip tilegnini qabyl bolatyny   esinizde shyghar. Oqyrmannyng oiynan sol jýlgesi ýzilmegen últtyq sanany bayqadyq. Alash júrtynyng tilegining týbinde Alpamystar jatqanda, Últandardyng uaqyty úzaqqa barmas, sirә. 

«Abay» aqparattyq portaly oqyrman talqysyna úsynghan «Biz kimbiz? Qanday últpyz?» degen saualdyng tónireginde  býkpesiz oi, ashyq pikir aitqan oqyrmandardyng qarasy  mol boldy. Múnyng ózi el men jerding býginine sergek qaraytyn, ertenine alang kónildi Alash balasynyng qayta týlep, túghyryna qayta qona bastaghanyn ayan etedi. Oqyrmannyng oi-pikirin oqyp, shynynda qatardaghy qazaq azamaty retinde bir jasap qalghanymyzdy, ýmitimizding oty ýstemelene týskenin aitqymyz keledi. Barsha oqyrmangha alqauymyzdy aitamyz.

«Biz kimbiz? Qanday últpyz?» degen talqygha týsken taqyrypqa aitylghan oi-pikirlerding әrbirimen tanysa kelgende bizding týigenimiz de az bolmady. Sonymen...

Áueli, barsha pikirding týp tórkininde últtyq iydeologiya men últyn shyn sýietin túlghalargha degen zәrulikti tipti, soghan degen saghynyshty anghardyq. Búl bizding asyl tegimizdin  tizerlemegenin, ruhymyzdyng synbaghanyn sezdiredi.   Júrtymyzben birge jasap kele jatqan batyrlar jyrynyng bastauynda qalyng qazaqtyng Tәnirden myngha tatyr bir úl súraytyny, sóitip tilegnini qabyl bolatyny   esinizde shyghar. Oqyrmannyng oiynan sol jýlgesi ýzilmegen últtyq sanany bayqadyq. Alash júrtynyng tilegining týbinde Alpamystar jatqanda, Últandardyng uaqyty úzaqqa barmas, sirә. 

Áytkenmende... Elde últtyq iydeologiyanyn, yaghni, belgili tәrtipke keltirilgen últtyq jýiening bolmauynan tuyndap bastaghan  mәseleler basqarushy biylik tarapynan mýlde úmyt qalghandyqtan júrttyng jýikesin jegidey jep, tipti, týnildirip bitkeni de  talqy-forumnan barynsha bayqaldy. Óitkeni, talqy-forudaghy pikirler toptamasynda osy kýngi qazaqtyn  boyyndaghy minezi men qylyqtaryna nalyghan, kónili qalghan, tughan halqynyng býgingi kelbetinen teris ainalugha bettegen pikirler az kezdespedi. Sonyng biri:

«Bizkimbiz? Qanday últpyz? Dәl býgingi qazaq - kókjaldary atylghan, tektileri aidalghan, aqsýiekteri ashtan qyrylghasyn qalghan jaghympaz, jarly jaqybay kedeylerding úrpaghynan qúralghan últ. Biz ótken tarihtaghy qazaqtyng tolyq qandy úrpaghymyz, jalghasymyz dep aitugha qaqymyz joq. Biz qazir ótken ghasyrdaghy qazaqtyng tolyq múrageri sanalmaymyz. Áriyne, sol ótken qazaqtardyn, myqty kókjal qazaqtardyng basyp alyp bergen jerine ie boldyq, baylyghyna ie boldyq, biraq ruhny múrasyna, ruhyna múragerlik ete almadyq.
Biz qazir de qazaq degen últpyz, biraq biz tarihtaghy qytaydy yqtyrghan, Batysty búqtyrghan, Evraziya qúrlyghyn at túyaghymen taptaghan erkin qazaqtyng úrpaghy emes, solardyng qoyshysy men baqtashylarynyng siyrshysy men sauynshylarynyng úrpaghymyz. Tiri jýrgen bar qazaq solay. Al olardyng bәlen batyrdyng úrpaghymyn degenining bәri ótirik. Olar ruh jalghastyghyn ýzip alghandyqtan olay aitugha tiyis emes! Biz osynday  últpyz!»

Álbette, mәrtebesi biyik oqyrmanymyzdyng aldynda basymyzdy ie otyryp, saryuayymgha salynbaghanyn qalar edik. Oqyrmannyng búl oiyna kelesi bir oqyrmanymyzdyng pikirin bergendi jón kórdik.

«Men qazaqty sýiem, últtyq bolmysymdy qadirleymin, basqa últqa aiyrbastamaymyn. Ynjyq, sorly, ezderge qorlatpaymyn últymdy. Olargha «ózinning pendeshiligindi últqa jappa! Sening sana-seziminning tómen, jetilmey qalghanyna biz kinәli emespiz» deymin!

Dәl osy azamatyng jigerli oiy saryuayymgha salynyp, tughan halqynyng teginen, tarihynan týnilgen, bolashaghynan kýder ýze bastaghan zamandastarymyzdyng kónil kýiine, pikir tanymyna yqpal etedi dep ýmittenemiz.

Oqyrman oilarynyng arasynda «Biz kimbiz?» degen saualdyng jauabyn óz boyynan izdegender de kezdesedi.

«Bar qazaq ýshin jauap bere almaymyn, sondyqtan «Osy men kimmin?» degen súraqqa ghana jauap berip kóreyin. IYә, men kimmin? Baryp túrghan suaytpyn. Eki jýzdimin. Kerjalqaumyn. Aqshany óte jaqsy kóremin. Ózimshildigim bir basymnan jetip artylady. Qyzghanshaqpyn. Keyde osy men menmin be әlde basqa bireumin be dep ózime ózim tanqalamyn. Dostarym biraq, «uau, keremetsin!» dep maqtap jatady. Ótirikshi olar da ózim siyaqty. «Elim nadan bolghan song qayda baryp onayyn?» dep pe edi Abay shal. Jasynyng kóbi men siyaqty qazaq qaydan onsyn? Saualgha jauabym osy.
Jogharydaghynyng bәrin óz boyymnan tauyp alyp aityp otyrmyn. Bәlkim sender keremet shygharsyndar, dostar?..» S. A. S.
Bir oqyrmanymyz osylay dep aghynan jarylsa, kelesi oqyrman:
«Men de ózim turaly ghana aitayyn. Erinshekpin, biraq kónilim bolghanda júmysty opyryp istep tastaymyn. Kónilshekpin, biraq jynyma tie bergendi taypap tastaugha әzirmin. Aqylsyz emespin, biraq sol aqyldy óz paydama jarata bilmeymin. Eshkimning ala jibin attaghan emespin, biraq bireuge pәlendey jaqsylyq jasadym dep te aita almaymyn. Kekshildigim men keshirimshildigim birdey. Últymdy sýiem, biraq sol últymnyng jaman qasiyetterinen jiyirkenem. Allagha syiynam, biraq dindar emespin. Qazaghymnyng býgingi jaghdayyna jýregim syzdaydy, biraq qazaq bolyp tughanymdy maqtan etemin». Qabyl

Mine, oqyrman oiy. Álbette, «óz minin bilgen adam − patsha». Árbirimiz dәl osy eki oqyrmanday «Biz kimbiz?» degen saualdyng jauabyn óz boyymyzdan tauyp, sony týzey alsaq, ol sapaly últqa ainalghanymyzdyng aiqyn kórsetkishi bolary anyq.

Oqyrmannyng oiy әraluan. Sonysymen qúndy. Keybir oqyrmanymyz kókbóri tegin izdep, býgininen birjola týniledi. Endi biri, rushyldyq sananyng óris alghanyn, qogham damuyna shyrmauyqtay kedergi bolyp jatqanyn aityp shyryldaydy. Áriyne, oqyrman oiynyng rastyghyna biz de qosylamyz. Alayda, tabighy týrde júrtymyz últ retinde jana sapagha ótu prosesin bastan keshirip jatqanyn aitqymyz keledi. Týleuding ózi birshama úzaq proses. Janagha oryn bergisi kelmeytin óli jýnning de jabysqaq keletinin úmytpanyz, qadirli oqyrman.

Sóz sonynda, qanday bolmasyn tughan júrtymyz qazaq - birtútas halyq, onyng altyn taghy Otany birtútas Qazaqstan ekenin, jaman adam bolghanymen jaman últ bolmaytynyn aitamyz.  «Qazaq» gazetinde qazaq tarihyn jazghan Álihan Bókeyhannyng «Qiyametke sheyin qazaq, qazaq bolyp qalady» degen sózimen búl әngime әzirge tәmәm bolsyn!

Alashshyl, Abayshyl bolayyq, aghayyn!

«Abay-aqparat»

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1483
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3255
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5502