«Inglishtendiru» sayasaty – qazaqty gastarbayterlikke jiberudi maqsat etedi
Ana tilim turaly biraz aityp kelemin, keyde kóbirek kóbiktendirip jibergendey kórinemin, biraq, bәribir, ayauly tilimiz ógizayanynan aryla almay jýrgende, taghy bir jat jabaghyny tirkep, ayaghyna túsau salghanymyz arqama ayazday batty...
Shyndap kelgende, últymyz ben tilimizding jaulary alysta emes, óz aramyzda eken. Búryn da múny ishtey sezetinbiz, týsinetinbiz, úghatynbyz. Dese de, bayaghy qazaqy keshirimpazdyghymyzgha salyp, «týbi bir onalar» dep qoya salatynbyz.
«Shydamnyng da – shegi bar», dәp búl jolghy aramzalyqqa shydap túra almadyq. Mәjilisshi Azat Peruashev auyldan qalagha kýnkóriske kelgen qazaq jastaryna shaghyn túrghynýiler salu mәselesin kóterip edi, әlgi orystar men orystildi qazaqtar jәne basqalar bórining artynday shulap shygha keldi. Sonda ishterin tesip bara jatqan qyzghanysh-qorqynysh – qalalarda qazaqtar kóbeyip ketedi degen ýrey.
Qalamynyng uyty bar jurnalist agham Sharhan QAZYGhÚLdyng uәjine aiyzym qanyp, biraz bayyz taptym:
«Halyqty shóldi jerding masasy siyaqty shuyldata beru kóbeyip barady. Búl jaqsy ýrdis emes. Til tóniregindegi taqyryp ta «tilin tartatyn» týri joq. Bilim jәne ghylym ministrligining pozisiyasyn qúptay almaymyn. Áli sosialistik «podhodtan» әri asa almay otyrghanymyz jangha batpay qoymaydy. Ministrlikting qazirgi pozisiyasy Stalinning «kollektivtendiru» sayasatymen para-par sayasat. Barlyq qazaqty aghylshynsha ólseng de – sayrata almaysyn. Búl – projektorizmning klassikalyq ýlgisi.
...Qay qazaqqa aghylshyn tili auaday qajet – olar biyliksiz de mengerip jatyr. Qazaq halqynyng úl-qyzdary sonshalyqty aqymaq emes. Ómir men zamangha beyimdeluding shartty refleksi bayaghyda-aq qalyptasqan. Individualidy týrde. Mәselege osy túrghydan qaraudy maqúldau kerek. Kerek deseniz, biylik osyghan yqpal jasauy qajet.
Orta mektepte aghylshyn tilin jappay oqytu – absurd. Biz ózining territoriyasy bar, bekitilgen shekarasy bar, tili bar, dili bar, salt-dәstýri men bir basynan asyp jatqan baylyghy bar – Qazaq degen elmiz. Eldi kórkeytu ýshin jappay «inglishtendirudin» qajeti joq. Óitkeni, aldymen qazaq jerin úly memleketke ainaldyratyn adamdardy dayyndauymyz kerek. Ol – qazaq tili arqyly jýzege asyrylady.
Jappay «inglishtendiru» sayasaty – barlyq qazaqty AQSh pen Batysqa gasterbayterlikke jiberu maqsatyn qoyyp otyr. «Elde enbek etu ýshin aghylshyn tilin bilmesek, aram qatamyz» degen kim? Marazmnyng naq ózi! El bolatyn el – eldigine qam jeydi, «elding ishin qalay retke keltiremin» dep qayghy jeydi. Qazaq tilin beyshara qylyp kórsetkendi tolyq jәne týpkilikti qoy kerek. Taqyldap túrghan tildi «jútan» dep jýrgenderding ózderi beyshara!
Qazaq tilining qúdiretin bilu ýshin әripti emes, dybysty oqytu kerek. Dybysty dúrystamay, sauatty qazaq bolu mýmkin emes. Birinshi synypqa barghan balagha «Álippeni» oqytqanda, eng aldymen, dauysty dybystaghy әripterden bastap oqytu kerek. Tuyn sýigende ghana enkeyetin qazaqty jappay «inglishtendiru» – tizerlete almaydy. EL BOLAM DEGEN EL «inglishtan» búryn,«ÁLIPPENI» OQYTADY».
Osylaysha osypty Sharhan agham!
Estiytin qúlaq, týisinetin sana bolsa, az sóz emes, kem zapyran emes. Ishindi alay-dýley qylatyn qara boran ispetti...
Demek, qalalarda qazaqtar kóbeyse, Qazaq Elining barlyq irili-úsaqty qalalary jappay qazaq tilinde sóileytin bolady, jat elding tilinde sóileytinderding tynystary taryla týsedi, memleketting tilin mensinbeytinder mýmkindikteri múqalyp, qazaq tilin bilmeytinderding tamaq tabu dәrejesi men dengeyi azaya beredi. Búl bayghústardyng bar uayymy – osy – qúlqynnyng qamy!
Aldymen, Elbasy memlekettik is qaghazdaryn latyn әlipbiyine auystyru turaly aityp edi, qazaq jerindegi orystildiler men mynsan mәngýrtter, tipti, Kremliding asyrandy itterinen bastap, orys derevnyasyndaghy 24 saghat es jimaytyn maskýnemderge deyin óre týregelip, órt tiygendey ólermendikpen qarsy shyqty...
Artynsha mәjilisshi Azat Peruashev auyldyng qazaq jastaryna shaghyn túrghynýiler salu qajettigin tilge tiyek etip edi, әlgi basqynshynyng tilinde bylshyldaytyn borkemikter taghy da teri tartqylaghan qanghybas qandekterding keypine týsti...
Biraq, meninshe, biz óz ishimizdegi jaularymyzdy (iyisi «qazaq» degenge qarsy shyghatyn shermendelerdi) joymasaq, tildegi túsaudy sheshe almaymyz. Nege deseniz, jaudan ar men úyat izdeuding ózi – artyq!
Qajymúqan GhABDOLLA
Abai.kz