Kәsipodaq jarghysyn jәne kәsipodaq qúrylymyn ózgertu turaly úsynysymyz әli qaralmay keledi. Qazir audandarda, oblysta 20-30 jyl boyy tapjylmay otyrghan kәsipodaq tóraghalary múghalim mәselesimen ainalyspaydy. Olargha degen senim mýlde joyylghan. Tek әkimder men diyrektorlardyng «kóseuine» ainalyp keledi. Sondyqtan múghalim mәrtebesimen ainalysatyn uaqyt jetti.

Keybir kәsipodaqtargha uәj aita bastasanyz «azyn-aulaq múghalimderden jinalghan qarajatpen әreng kýn kórip otyrmyn» dep bastaydy әngimelerin. Ondaylardy kәsipodaqqa mýlde jolatpau kerek! Áreng kýn kórip otyrghandar basqa salagha baryp júmys jasasyn. Degenmen býgingi tanda kәsipodaqtyng oblystyq, audandyq salalary mýlde júmys atqarmaydy deuge bolady, bastauysh kәsipodaq úiymy turaly mýlde aitpay-aq qoyayyn. Týrli konsert pen kereksiz seminarlar, merekelik shara úiymdastyrudan әrige barmaydy.

Baspasózde jariyalanghan Týrkistandaghy múghalimderding jappay senbilikke shyqqanyn OQO kәsipodaghy, audandyq kәsipodaq teriske shygharyp, múghalimderding senbilikke, konsertke óz erikterimen barghanyn mәlimdedi. Áleumettik jelidegi sol jerding múghalimderining jan aighayyn olar qaydan bilsin?. Óz erikterimen, kastum-shalbarmen jýrip kóshe tazalaghan adamdy qaydan kórdinizder?! Óz erkimen tazalaytyn adam júmys kiyimmen keledi.

Elimizde Konstitusiya boyynsha mәjbýrli enbekke tyiym salynghan. Qazaqstan Respublikasy Konstitusiyasynyng 24-baby 1- tarmaghyna sәikes «Árkimning enbek etu bostandyghyna, qyzmet pen kәsip týrin erkin tandauyna qúqyghy bar. Eriksiz enbekke sottyng ýkimi boyynsha ne tótenshe jaghdayda nemese soghys jaghdayynda ghana jol beriledi».

OQO, Týrkistan qalasyndaghy bilim bólimine qarasty №9 Nekrasov atyndaghy mektep-gimnaziyasynyng múghalimining sotta jenip túrghan sheshimine qaramastan mektepting bastauysh kәsipodaq úiymynyng tóraghasy «zashity nashego diyrektora» dep qol qoyyp, mór basyp әkimderge hat joldaghan. Masqara!

Kelesi jaghday Qyzylorda oblysy. Janaqorghan audany Besaryq beketindegi №247 mektepte oryn alyp otyr. Búl mektepte diyrektor jappay «repressiya» jýrgizgen. Zandy óreskel búzugha jol bergen. Múghalimning syrtynan «enbek shartyn» jasaghan. Ata-ana men oqushylargha aryz jazdyrghan. Biraq oqushynyng «diyrektordyng aituymen jazdym, keshirinizshi» dep artynan aryzyn qaytaryp alghanyna qaramastan múghalimge qatang sógis beriledi. Birneshe sógis berip, artynsha qyzmetinen bosatyp, 6 saghatpen múghalim etip qaldyrghan. Búl jaghdayda da bizding qúqyq qorghaushy bastauysh kәsipodaq tóraghasy diyrektordyng janynan tabylyp «zandy» sheshimder shygharyp berip otyrghan. Ázirge búl isterding aldy sotta qaralyp jatyr, arty sotqa berip jatyr.

Kelesi jaghday Almaty oblysy Qarasay audanynda oryn alghan. Diyrektormen birigip zansyzdyqqa jol berilgen. Ol jaghdaymen barlyqtarynyz tanyssyzdar. Artynsha kәsipodaq tóraghasy ornynan alyndy. Biraq onyng ornyna Almalybaq auyldyq okrugining әkimin tóragha etip saylady! Ákimning kәsipodaqta neci bar? Qanday qatysy bar? Pedagogtar qayda?

Endi baryp sol kәsipodaq tórayymy «múghalimderding senbilikke shyghatynyn audan әkimi belgileytinin, audan basshysynyng búiryghymen ótkiziletinin» mәlimdedi. Ne búl? Ne masqara? Búl kandidattyng tikeley ótip ketkenine kinәliler jauapqa tartyluy tiyis! Almaty oblystyq kәsipodaq tóraghasyn jauapqa tartu kerek, tóraghalardyng kandidaturasyn qaraghanda qayda qaraghan? Endi ol múghalimdermen jinalys, seminar ótkizuding ornyna әkimderding jinalysynda jýr.

Áy ainalayyn, kәsipodaqty basqaratyn hanymdar men myrzalar! Qazir qanday ghasyr ekenin jaqsy bilesizder. Bir aqparat shyqsa, ol qolma qol respublika kólemine taraydy. Sony nege oilamaysyzdar? Aqshany emes, ar-men úyatty birinshi oryndargha qoyghandarynyz jón-au. Jalpy múghalimderding kәsipodaqqa degen senimderi joghalyp barady. Oghan sebep әkelerinen múragha qalghan orynday bir oryngha 20-30 jyldap otyryp alsa, olargha kim senedi?! Kәsipodaq tóraghalary 3 jylgha ghana saylanu kerek. 3 jyldan song arasyna biraz jyldar qosyp, aldynghy kәsipodaqtyng tóragha etip saylanbauy kerek. Jarghygha kәsipodaq qúrylymyna modernizasiya men jetildiru engizu kerek. Kәsipodaq mektep diyrektory men әkimnin, әrkimning qolshoqpary bolmauy tiyis!

Respublikalyq kәsipodaq oblystyq, audandyq, bastauysh kәsipodaq úiymdarynyng tóraghalaryna zandy jattatynyzdar. Test alynyzdar, kitaptar shygharyp berinizder, instruksiya berinizder, әiteuir ýiretinizder, dúrystap júmys jasasyn. Qolshoqpar bolghandy qoydyrynyzdar.
Qúrmetti ústazdar, eger kәsipodaq sizderge kómek kórsete almasa, kónilinizden shyqpasa, jarghyda mynaday joldar bar:

Kәsipodaq – qoghamdyq úiym, onyng qyzmeti menshikti Jarghysymen retteletin bolghandyqtan, «Qazaqstandyq salalyq bilim jәne ghylym qyzmetkerlerining kәsiptik odaghy» qoghamdyq birlestigi Jarghysynyng 4.11-tarmaghyna sәikes kәsipodaq qúramynan bastauysh kәsipodaq úiymyna jeke ótinish beru arqyly kәsipodaq mýsheliginen shygha alasyz.

M. Temirbek, «Aghartushy» QQ mýshesi

Abai.kz