Esterinizde bolsa, biz búghan deyin gazetimizde "EFES-Qaraghandy" syra zauytynyng Almaty filialynda supervayzerlik qyzmet atqarghan (býginde búl qyzmetinen bosatylghan) Nadejda Bendziding qazaq júmysshylaryna zauyt ishinde qazaq tilinde sóileuge tyiym salyp, qoqan-loqqy kórsetkenin ashyp jazghan edik. "Qazaq tilinde tek eden juatyn shýberekpen ghana sóilesesinder" degen óktem sózdi estip, namystan ózegi órtengen qazaq júmysshylary múny sol kýiinde qaldyrmaugha tyrysyp, Qarasay audandyq sotyna shaghym týsirgen. Jeti talapkerding aryzy boyynsha Nadejda Bendzige qatysty azamattyq sot prosesi birneshe otyrysqa sozylyp, apta basynda nýkte qoyyldy. Alayda, audandyq sot moralidyq ziyan shegip, qúqyghy búzylghan júmysshylar talap etken 7 mln. tengeni qanaghattandyrghan joq. Turasyn aitqanda, til ýshin kýreste qazaq júmysshylarynyng tauy shaghylyp, qazaq tili jetim balanyng kýiin keshti. Songhy sot otyrysy úzaqqa sozyldy. Búl joly Nadejda Bendzi ózimen búryn júmys istegenderden minezdeme alyp kelipti. Tipti, kuәger retinde eki-ýsh qazaq әriptesterine sóz beruin ótindi. Onysy týsinikti de. Óitkeni, olar Nadejdanyng qazaq júmysshylarymen ara-qatynasy jaqsy bolghandyghyn, múnday sózdi betke basugha dәti barmaytyndyghyn aitudan tanbady.

Esterinizde bolsa, biz búghan deyin gazetimizde "EFES-Qaraghandy" syra zauytynyng Almaty filialynda supervayzerlik qyzmet atqarghan (býginde búl qyzmetinen bosatylghan) Nadejda Bendziding qazaq júmysshylaryna zauyt ishinde qazaq tilinde sóileuge tyiym salyp, qoqan-loqqy kórsetkenin ashyp jazghan edik. "Qazaq tilinde tek eden juatyn shýberekpen ghana sóilesesinder" degen óktem sózdi estip, namystan ózegi órtengen qazaq júmysshylary múny sol kýiinde qaldyrmaugha tyrysyp, Qarasay audandyq sotyna shaghym týsirgen. Jeti talapkerding aryzy boyynsha Nadejda Bendzige qatysty azamattyq sot prosesi birneshe otyrysqa sozylyp, apta basynda nýkte qoyyldy. Alayda, audandyq sot moralidyq ziyan shegip, qúqyghy búzylghan júmysshylar talap etken 7 mln. tengeni qanaghattandyrghan joq. Turasyn aitqanda, til ýshin kýreste qazaq júmysshylarynyng tauy shaghylyp, qazaq tili jetim balanyng kýiin keshti. Songhy sot otyrysy úzaqqa sozyldy. Búl joly Nadejda Bendzi ózimen búryn júmys istegenderden minezdeme alyp kelipti. Tipti, kuәger retinde eki-ýsh qazaq әriptesterine sóz beruin ótindi. Onysy týsinikti de. Óitkeni, olar Nadejdanyng qazaq júmysshylarymen ara-qatynasy jaqsy bolghandyghyn, múnday sózdi betke basugha dәti barmaytyndyghyn aitudan tanbady. Al, ananyng aq sýtimen daryghan tughan tilin qorghaghan júmysshylar "Qazaq tilinde eden juatyn shýberekpen ghana sóilesesinder" dep ses kórsetken Nadejda Bendziding aitqan sózin diktofongha jazyp alsa da, sot tóraghasy aiyptalushy taraptyng "ýntaspany jurnalister aldynda tyndamaghanymyz jón bolar edi" degen úsynysyn qabyl alghanyn týsinbedik. Nege deseniz, sot prosesinde eng negizgi aighaq retinde úsynylyp otyrghan - osy audiojazba bolatyn. Soghan qaramastan, sot songhy otyrysta talapkerlerding ókili Ádilbek Túrghymbaevtyng "Sot sheshimi barysynda basty dәleldeme - audiojazbany esepke alasyzdar ma?" degen súraghyna Qarasay audandyq sotynyng tóraghasy Jantóre Ghaliyev "esepke alynady" dep basyn iyzegen edi. Biraq ta, sot sheshimin oqyghan tóragha: "Is barysynda zansyz jolmen jazyp alynghan audiojazbanyng naqty aighaq bola almaytyndyghyn" aitty. Bir aita keterligi, Nadejdany búryn tanymaytyndar da audiojazbany tyndaghan kezde onyng dauysyn birden ajyratqany sózsiz. Sol dauys, sol ekpin, sol tembr. Tipti, arghy jaghyndaghy qarsylyq tanytqan júmysshylardyng "Nege óz tilimizde sóiley almaymyz?" dep ashynghan әngimesi de anyq estiledi. Sóitse de, Nadejda Bendzi til ýshin shyryldaghan azamattardy aqsha tabudy kózdep jýrgen qaraniyettilerge tenep, ótirik jala jauyp otyr dep azar da bezer boldy. Ol azday, "men búl sózderdi kýnde emes, bir-aq ret aittym ghoy" degeni jangha batar sóz. Onyng oiynsha, "qazaq tilimen tek shýberekpen ghana sóilesesinder" degen sózdi birneshe ret aitqanda ghana adamnyng namysyna tiii kerek pe? Búl auyr sózdi jany men jýregi qazaq dep soghatyn azamat bir ret estigenning ózinde, adamy qúqynyng qorlanyp, qazaq tilining ayaqqa taptalghanyn ishtey sezinedi emes pe? Talapker Daniyar Ahmetov óz sózinde: "Nadejda bizdi osynday jolmen qúqymyzdy qorghaugha iytermeledi. Ol bizge aitpaghandy aitty, tilimizdi ayaqqa taptady. Qazaq tiline qarsy aitqan sózderining bәri namysymyzgha tiydi. Bizding kókeyimizdi tesip túrghan aqsha emes, namys kýidirip barady. Aytynyzshy, nege biz óz tilimizde sóilemeuimiz kerek?" dep qystyghyp, kózine jas alghanda olardyng naghyz til ýshin shayqasyp jýrgenine kózimiz jetti. Al, Nadejdany qorghaugha kelgen zauyt ókili Seydolla Uaysovtyng aitqan uәji tipten qyzyq. "Talapkerler Almas Júbanyshev pen Ashat Baymúsanov Nadejdanyng aldynda júmys kestesin ózara qazaq tilinde talqylaydy. Biraq Nadejda qansha ret "Óndiris mәselesin qazaqsha emes, oryssha aityndar" dep ótingende, olar kerisinshe istegen. Nadejda bastyq bolghandyqtan, barlyq aqparatty bilip, qadaghalap otyruy kerek. Al, búlar bolsa Nadejdany ashyndyryp, әlgindey sózder aitugha iytermeledi" dep qazaq tilin óndiristing tilinen alastatqysy kelgen synay tanytty. Shynynda da, Nadejda Bendzi supervayzer eken dep bir top júmysshy sonyng yghyna jyghylyp, bir últ ókilining ghana qamyn oilauy kerek pe edi?! Tipti, osyghan deyin astamsyghan Nadejda memlekettik tildi nege iygermegen? Basqa basqa, búl onyng kәsiby qyzmetine kerek bolghany kórinip túr ghoy... Múny qalay týsinuge bolady? Sonyng ózinde Nadejdagha tiyimdi joldy tandap bergen talapkerler sot otyrysyn orys tilinde ótuin súraghan. Sebebi, Nadejdanyng "qazaq tilin týsinbeymin dep sot otyrysyn sozbalangha salyp jiberui mýmkin" ekenine kýmәndanbaytyn júmysshylar onyng oiyn emin-erkin jetkizuine mýmkindik berdi. Alayda, qayyghy sudan ótkennen keyin doq kórsetken Nadejda Bendzi "Eger qazaq tilin qorghaymyn desender, nege sot otyrysynyng qazaq tilinde ótuin talap etpedinder?!" dep kýstanalay sóilegende, qashan da jat júrtqa jalpaqshesheylik tanytatyn qazekem taghy da óz barmaghyn ózi tistep qaldy. Sonymen, qazaq tiline qatysty sot otyrysynda talapkerlerding shaghymy eskerilmedi. Jenis memlekettik tildi ayaqqa taptaghysy kelgen Nadejdanyng jaghynda boldy. Osynday sheshim shygharghan sot arbany da syndyrmady, ógizdi de óltirmedi. Biraq Qarasay audandyq sotynda óz sharuasymen jýrgen qazaq aqsaqaly Nadejda Bendzidi kóre sala, "Qazaq tilin qorlap jýrgen sen be edin? Men saghan emes, til ýshin shyryldap jýrgen jeti azamatqa senemin" dep týigen oilaryn jayyp saldy. Al, sot otyrysy jóninde "EFES-Qaraghandy syra zauyty" AQ Almaty filialynyng diyrektory Sabyrjan Belgibaevtyng oiyn bilgimiz kelgende, ol búl prosesting til turaly emestigin jetkizuden bastady. - Sizge júmysshylar tarapynan "qazaq tilinde tek shýberekpen ghana sóilesesinder" degen Nadejda turaly aityldy ghoy... - Qúral-jabdyqtardy shýberekpen juu olardyng júmysy. Negizi búl tirkesti konteksten dúrys audarmaghan. Sony týsinu kerek. Eng birinshi, búl tildik emes, óndiristik shiyelenis. - Sonda búl jerde qazaq tilin qorlaugha baylanysty esh mәsele joq pa? - Joq dep oilaymyn. - Júmysshylar jazyp alghan ýntaspadaghy Nadejdanyng aitqan sózderin tyndap kórdiniz be? - Taghy da qaytalap aitam, ol jazyp alynghan dauys zansyz. - Bir adam emes, 7 azamat shaghym týsirdi ghoy. Sonda olardy jәy erikkenderge tenep otyrsyz ba? - Taghy da aitam, búl basqa mәsele. Eshkimdi de aqtaghym kelip jatqan joq. Birinshiden, zauytqa keldik eken, júmys isteuimiz kerek. Ata Zang boyynsha, adam qay tilde sóilesem dese óz erki. Biraq óndiristik prosess kezinde týsinikti tilmen aitu qajet. Mysaly, siz júmysqa kelgende, janynyzdaghy orys bolsa qaytesiz? Nadejda tehnologiyalyq prosesting tilimen aitqan. Qazaqsha týsinetin adam bolsa, qazaqsha sóilessin, әngime joq. - Ózge últ ókili qazaq tilin bilmeydi dep, solardyng yghyna jyghyla beresiz be? Qazaq jerinde túrady. Osy kýnge deyin memlekettik tildi ýirenetin uaqyty bolghan joq pa? - Ol oqyp jatyr. Maqset Jamashev, talapker: - Bizde dәlel bolsa da, eki jaqty tendey qyldy. Búl biz ýshin ýlken soqqy boldy. Nelikten óz ana tilimizdi ayaqqa taptatyp jýrmiz? Óz tughan tilimizde sóiley almasaq, nege ómir sýrip jýrmiz? Sottyng sheshimi әdil emes dep oilaymyn. Biz múnymen toqtap qalmaymyz. Almas Júbanyshev, talapker: - Sot barysynda bizding jaqtan barlyq aighaq úsynyldy. Basshylyq ta alghashqy kezde kómektesemiz dep, sózinen tayqyp ketti. Qazaq eli sot prosesin bizben birge baqylady. Kimning ras, kimning ótirik aitqanyn bir Qúday biledi. Biz shyndyqpen әri qaray barugha dayynbyz. Qazaq bolsaq ta, qazaq tilin óz jerimizde qorghay almasaq, ne bolghanymyz? Biz óz degenimizge jetemiz dep senemin. Daniyar Ahmetov, talapker: - Qazaq tilin qorlap qoigha dәtim barmady. Óz qúqymyzdy paydalanbasaq ne ýshin jýrmiz? Bizdi tipti elemegendey boldy. Appelyasiyalyq shaghym týsiremiz. Joghary sotqa baramyz, búl isti ayaghyna jetkizemiz. Ádil sheshim sol kezde bolady dep kýtemin. Nadejda Bendzi, jauapker: - Olar sózdi dúrys úqpaghan. Izdevalisi. Bәlkim sizde de, úrys arasynda bir sózderdi aityp, artynan ókinetin kezderiniz bolatyn shyghar. Men olargha aqsha kerek pe, әlde shyndyq qajet pe, bilgim keldi. Sot otyrysynda: "Eger, men birdene aityp renjitsem, keshirim súraugha dayynmyn" dep edim, olar: "Joq" dep shyqty. Demek, týsinikti әu bastan olargha aqsha kerek bolghan. Aytynyzshy, eger olardyng shaghymy maghan qatysty bolsa, nege "EFES-ti" de sotqa tartty? Sebebi, mening jalghyzbasty әiel ekenimdi, aqshamnyng joq ekendigin biledi. Al, "EFES" - bay, sheteldik kompaniya. Olar mening joghary jalaqymdy da kesip tastaugha iytermeledi. Solardyng kesirinen qyzmetim de tómendep qaldy. Mening familiyamdy qazirding ózinde bәrine aralastyrdy. P.S. Talapkerler birauyzdan múnymen toqtap qalmaytyndyghyn jasyrghan joq. Olar qazaq tili ýshin sonyna deyin bel-sheshe kýresuge dayyn. Al, zauytta memlekettik tilding qoldanyluyna tyiym salghysy kelgen Nadejda Bendzige qatysty sot qoghamda qazaq tiline múryn shýiire qaraytyn keybir azamattardyng betin qaytaratyn anyq mysal boldy. Ázirge jenis tolyqtay memlekettik til jaghynda bolmay túr. Sot sheshimi boyynsha, talapkerlerding moralidyq shyghyn kólemindegi 7 mln. tenge men ókilding kómegine degen 300 myng tengeni Nadejda Bendziden jәne "EFES-Qaraghandy" syra qaynatu zauyty Almaty filialynan óndiru turaly talap-aryzyn qanaghattandyrusyz qaldyryldy. Sonday-aq, Nadejda Bendziding M.A.Jamashev, A.D.Baymúsanov, D.A.Beysembekov, A.J.Júbanyshev, A.J.Núrlybaev, A.O.Ábuov, D.A.Ahmetovke qarsy jazghan talap-aryzyn da qanaghattandyrusyz qaldyrdy.

"Týrkistan" gazeti