Júma, 22 Qarasha 2024
Átten... 8235 20 pikir 16 Mamyr, 2017 saghat 16:09

Oraq pen balgha arasyndaghy jantalas

Qazan tónkerisinen keyin ýkimet basyna bolishevikter kelgen song qoghamda proletariat diktaturasynyng yzgharly ayazy qaqap túrdy. Biraq, shyn mәnine kelgende júmysshy tabynyng emes, solardyng atynan partiyalyq apparat pen kenesterding atqarushy organdary «kósemsymaqtarynyn» biyligi jýrgizildi. Osy tústa qazaq últynyng aldynghy qatarly oqyghan ziyalylary, Alash partiyasy ókilderining basty ústanghan iydeyasy qazaq elining tәuelsizdigi edi. Alash partiyasynyng negizgi maqsaty últ mýddesi, últ taghdyry, úrpaq qamy bolatyn. Alash arystary elining órkeniyet kóshinen ózine tiyeseli oryn aluyn kóksedi.

Kerisinshe jana qúrylghan Kenes ókimeti óz sayasatynda basqasha maqsat-mýddeni kózdedi. Orynbor guberniyasy RKP (b) organy «Kommunar» gazetining 1920 jylghy 2 qazan senbilik sanynda E.Pludov degen «K vsekirgizkomu sezdu» degen shaghyn maqalasynda: «Mnogie iymenno iz kirgizkih predstaviyteley, osobenno tak nazyvaemogo «Alash Ordinskogo» tolka, zabyvait glavnye predposylki, s kotorymy revolusionnyy proletariat, v liyse kommunisticheskoy partii, podhodit k osushestvlenii prinsipa samoopredeleniya nasionalinostey: «Sovetskaya vlasti y diktatura proletariata». Y kak by ny bylo trudno – kirgizkiy narod s pomoshiu revolusionnogo proletariata RSFSR pereydet k nemu, kak k edinstvennomu zalogu svoego osvobojdeniya», - dep kesip-piship pikir bildiredi.

Alash qozghalysy jetekshilerining biri Jansha Dosmúhamedov óz uaqytynda: «Bizder – Alash azamattary halqymyzdyng taghy da úly derjavalyq, últtyng tonyn teris ainaldyrghan ekonomikalyq, sayasy ýstemdigine, qazaqtardy últtyq mesheulikte ústap, ýstem últtyng qúiyrshyghy, tabanyn jalaushy qalde qaluyna ýzildi-kesildi qarsymyz», - deuining ózi biraz nәrseni anghartsa kerek.

Sonyng aighaghynday 1917 jylghy «Alash» partiyasynyng baghdarlamasynyng jobasynda «qaytkende de osy kýngi zemstvolyqty qabyl alu qajet» delingen.

Zemstvo Resey imperiyasynda 1864 jylghy reformagha sәikes qúrylghan jergilikti ózin-ózi basqaru organy. Qazaq jerinde zemstvo mekemeleri patsha ókimeti qúlaghannan keyin, Uaqytsha ýkimetting 1917 jylghy 17 mausymdaghy «Aqmola, Semey, Jetisu, Torghay jәne Oral oblystarynda zemstvo mekemelerin ashu turaly» qaulysyna sәikes qúryldy. Osyghan oray Birinshi jalpyqazaq siyezi zemstvo mәselesin kýn tәrtibine qoyyp, qazaqtardyng zemstvo mekemelerin qúrugha belsendi týrde at salysuyna erekshe mәn berdi. Qazaq jerine alghashqy zemstvo mekemesi 1917 jylghy 16 qazanda Torghay uezinde ashyldy. Oblys dengeyindegi zemstvo basqarmalary Qazaqstanda 1918  jylghy qantarda qúryldy. Jergilikti ózin-ózi basqaru organdary – auyldyq, bolystyq, uezdik zemstvo komiytetteri boldy. Oral oblysyndaghy zemstvo basqarmasynyng tóraghasy bolyp H.Dosmúhamedov saylandy. Qazaq jerinde oblystyq jәne uezdik dengeyde ashylghan zemstvo mekemeleri halyqtyng sharuashylyghyn retteude, oqu isin jolgha qongda eleuli júmystar atqardy. Múghalimder dayarlaytyn kurstar, bastauysh mektepter ashty. Sol kezende Guriev uezinde Esbol, Simbirti, Guriev, Qaratóbe, Bylan, Qarabayly, Jarshyq, Jem, Jem-Atyrau, Aqbas, Bestóbe, Aqjal, Qarashaghyl, Kermeqas, Qarabau, Qyzylqogha, Taysoyghan bolystary boldy. Búl bolystyq bólimder 1925 jylgha deyin saqtalghan, auyldardy kenestendiru jyldarynda osy bolystar negizinde audandyq kenester qúrylghan.  Osy bolystardaghy qara halyqpen tildesetin tilmashtar, is qaghazdaryn jýrgizetin hatshylary sol kezde oryssha oqyghan qazaq azamattary boldy.

Alashorda mýsheleri, tughan eline qal-qadirinshe adal qyzmet atqarghan jerlesterimiz Saghyz uezi zemstvo tóraghasy orynbasary Qazmúqash Ibrashev Orynbordyng múghalimder seminariyasyn bitirgen. Qazmúqash eki tilde birdey sóilegen. Qazaqshadan orysshagha sózbe-sóz sheber audarmashy bolghan. Qughyn-sýrgin qúrbany boldy. Júmaghaly Anqyldaqov Gurievte tórt klastyq qalalyq uchiliysheni bitirgen. Óte sauatty adam bolghan. 1937 jyly memlekettik bankide jýrgen kezinde ústalghan. Qojarov Ghabdolla 5 auyl, qazirgi 7 auylda oqyghan. Eki klastyq qazaq-orys mektebin bitirgen. Tónkeris aldynda bolysqa hatshy bolyp istegen. Kezinde halyq arasynda bedeldi jәne jazugha óte sheber adamdardyng biri bolghan. 1939 jyly 55 jasynda qaytys dýniyeden ozghan. Ibrash Áljanov búrynghy 9 auyl, qazirgi 15 auylda eki klastyq qazaq-orys mektebin bitirgen. 1930 jyly baqilyq boldy.

Alash tuy astynda qyzmet etken jәne alashordashylar iydeyasyna mýddeles bolghandargha qarsy shabuyldar  kenestik baspasóz betterinde keng oryn alyp, olardy  әshkerleu jappay beleng aldy.

Guriev okrugtik «Sosialdy qúrylys» (qazirgi «Atyrau») gazetining 1937 jylghy 9 shildedegi sanynda «Qazaq últshyldaryna jәne soghan qaray aua jaylaghan uklongha qarsy» atty bas maqalasynda «...Kontrrevolusiyashyl qazaq últshyldyghymen oidaghyday kýrese alu ýshin Alash partiyasynyng ertede obektivti revolusiyashyl róli boldy deytin partiyagha, sovetke qarsy shirik teoriyalardyng qaldyqtaryn birjola qúrtuymyz kerek. Óitkeni, múnday shirik teoriya kontrrevolusiyashyl qazaq últshyldaryna qarsy kýresuimizdi bәsendetedi, qyraghylyghymyzdy tómendetedi, osymen birge jauyz últshyldargha olardyng qaskýnemdik isterin jýrgizulerine mýmkindik beretin betperde bolady. Biraq, keybir kommunister (Aspandiyarov, Múqanov, Toghjanov taghy basqalar) songhy uaqytta deyin ózderining kitaptarynda Alash- ordanyng obektivti revolusiyashyl róli bar degen shirik teoriyany propagandalaudan arylmay keledi. Kontrrevoluiyashyl qazaq últshyldyghy japon-german fashizmining agenti bolyp, memleketimizge sayasy qauip keltirip otyrghanda, olardyng revolusiyashyl róli boldy degennen artyq últshyldyqqa jәrdem beruge bolmaydy!»,- dep jazdy.

Okrugtik «Sosialistik qúrylys» gazetining 1937 jyldyng 3 jeltoqsan kýngi nómirinde «Manash mektebin kim basqarady» degen maqalada «Guriev audany, Manash auylyndaghy ortalau mektepting diyrektory bolyp otyrghan, Imanghaliyev Bekish patsha zamanynda eki klasty bitirgen adam. Ol 1918-19 jyldary Alashordashylargha belsene qatynasty»,- degen «janalyqty» jazady.

Alash isine qatysty ekinshi dýniyejýzilik soghys jyldary Mústafa Shoqaydyng qolyna týsken bir japyraq qaghazgha jazyp bergen jerlesimizding ótinishi nazar audararlyq.

Qoyyn dәpterding paraghyna arab qarpimen jazylghan myna bir qújat aumaly-tókpeli zamanda ghúmyr keshken, biraq qiyndyqtargha qaramastan algha úmtylghan qaysar qazaq jasynyng ómirinen belgi beredi. Ólim aldynda túrsa da, ruhyn joghaltpaghan búl jas: «Sәlem berdik. Nashargha jaghday tughyzu maqsatynda alys jerden kelgen músylman balasy. Sizge jýregimning tereng týkpirinen shyqqan mahabbatqa toly syrymdy úsynyp, tómendegi jaghdayymdy eske aluynyzdy ótinemin.

Men Guriev (Ýishik) oblysynanmyn, Qanbaqtyny jaylaushy Qosymbay bolystyng tughan nemeresi Jalghasúly Sembay bolamyn. Orta bilimim bar. Mamandyghym oqytushy, Gurievtegi oqytushylar kursyn bitirdim. Biraq jasymnan gazet-jurnal júmysyna aralasudamyn. Búl is – ómirlik algha qoyghan maqsatym.  Múnyng qaynar búlaghy – aqyn-jazushylyq júmysy. 30-jyldan jazushylyq talappen qazaqtyng kórkem әdebiyetimen tanystym. 31-jyldan óz betimmen qolyma qalam alyp, týrli jaghdaygha arnap ólen, әngime jaza bastadym. Biraq Qosymbay bolystyng («bórinin») túqymy dep... mening shygharmalarym kereksiz púlgha ainalyp otyrdy. Mektep bitirgennen keyin oblystyq gazetke júmysqa kirip, qazaqtyng kóne folikloryn jinau jónindegi komissiyagha ilindim. Sonymen «Alash zamanyndaghy aqyn-jazushylardyng soyylyn soghushy», - dep oblystyq gazet alqasynan shyghardy. Kóp adamdarmen birge meni de qudy. Sizding esiminiz bizding elde óshpes oryn aldy. Fransiyada degendi estip, elde jýrgende armandaushy edim. Sol tilegim oryndalyp, sizben býgin jolyqqaly otyrmyn. Men bir týpsiz túnghiyqqa batqan qara tastay qayghyly auyr halde túrmyn. Bolashaq jas talantty ólim halinen alyp qaluynyzdy súraymyn. 4-júmysshy toby, 2-baraq. Jalghasúly Sembay. 19.H.41».

Ekinshi dýniyejýzilik soghysta Germaniyada qúrylghan Týrkistan legiony qúramyna «Temir atyndaghy Týrkistan bataliony», 162-shi týrikter diviziyasy jәne qazaqtardyng «Alash» otryady kirgen. Týrkistan legionynda bolghan jerlesimiz Gh.Beyisov Berlindegi 1943 jyly salynghan «Alash» mektebi turly mәlimetter beredi, búl mektep oberkomanda Vermahtyng barlau tobynyng 4-bólimine qaraghan,  barlau tobynyng jetekshisi fon Ganniy Graf, orynbasary, jerlesimiz Álihan Aghaev (shyn aty-jóni Ámirhan Tileumaghambetov) boldy. Gh.Beyisov Á.Aghaevpen kezdesip dәmdes bolghan. Ol Álihan Aghaevty orta boyylydan biyikteu, artyq bitken et joq, qanjarday qatqan keudeli, әskery adam dep suretteydi. Keyin Á.Aghaev 1944 jyly on eki adamdyq topty ekige bólip Atyrau jerine desant bolyp týskeni belgili. Búl turaly ÚQK ofiyseri S.Shәkibaevtyng «Ýlken Týrkistannyng kýireui» atty kitabynda bayandalady jәne merzimdi baspasózderde de jazyldy. 

...Kenes elining alqyzyl tuyndaghy balgha men oraq belgisining arasynda qalghan Alash qayratkerleri men myndaghan qarapayym mýsheleri tughan elining tәuelsizdigi men erkindigi jolyndaghy kýres jolynda ómirleri men iydeyalary kenestik oraqpen orylyp, balghamen myljalanyp, qyzyl qangha batqany tarihymyzdan belgili.

Aqqaly AHMET, H.Dosmúhamedov atyndaghy Atyrau memlekettik uniyversiytetinin  professor, tarih ghylymdarynyng doktory

Abai.kz

 

 

 

20 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1452
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3216
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5242