Kezinde kýrish ósirumen ataghy búrynghy odaqqa deyin mәlim bolghan Shardarada osy daqyldy qayta ósiruge degen qúlshynys bayqalady. Ásirese, Úzynata auylynyng diqandary songhy jyldary búl iske bilek sybana kiristi. "Núrman" sharua qojalyghynyng jetekshisi Abay Tileubaev byltyr kórshiles Qyzylorda oblysynyng sharuashylyqtarynan "23-03" kýrish súrpynyng әr kelisin 120 tengeden әkelip egipti. 15 gektar alqaptyng týsimdiligi orta eseppen 63 sentnerden ainalghan. Abaydyng bastamasymen biyl ondaghan sharua osy daqyldy eguge bet búrypty.

- Maqtamen salystyrghanda kýrishke shyghyn az júmsalady, - deydi edәuir tәjiriybe jinaqtaghan A.Tileubaev. - Búl daqyldyng tiyimdiligi joghary. Byltyr jinaghan ónimdi túqym retinde ózge sharualargha bosattym.

Diqannyng aituynsha, 1 gektargha 35-40 myng tengening tónireginde qarjy júmsalady eken. Ár gektardan 6,3 tonna ónim bastyrylsa, ony diyirmennen ótkizip, 3 tonnaday taza kýrish alghan. Al, onyng әr kelisi bazarda 200 tengening ýstinde ekenin eseptesek, qyruar payda tabugha bolady. 1 gektar tanapqa 200 keli túqym jetkilikti kórinedi.

- Býginde búl mәsele boyynsha "Ontýstik" әleumettik kәsipkerlik korporasiyasy birqatar iygilikti sharalar atqaryp jatyr, - deydi Shardara audanynyng әkimi Marghúlan Marayym.

Kezinde kýrish ósirumen ataghy búrynghy odaqqa deyin mәlim bolghan Shardarada osy daqyldy qayta ósiruge degen qúlshynys bayqalady. Ásirese, Úzynata auylynyng diqandary songhy jyldary búl iske bilek sybana kiristi. "Núrman" sharua qojalyghynyng jetekshisi Abay Tileubaev byltyr kórshiles Qyzylorda oblysynyng sharuashylyqtarynan "23-03" kýrish súrpynyng әr kelisin 120 tengeden әkelip egipti. 15 gektar alqaptyng týsimdiligi orta eseppen 63 sentnerden ainalghan. Abaydyng bastamasymen biyl ondaghan sharua osy daqyldy eguge bet búrypty.

- Maqtamen salystyrghanda kýrishke shyghyn az júmsalady, - deydi edәuir tәjiriybe jinaqtaghan A.Tileubaev. - Búl daqyldyng tiyimdiligi joghary. Byltyr jinaghan ónimdi túqym retinde ózge sharualargha bosattym.

Diqannyng aituynsha, 1 gektargha 35-40 myng tengening tónireginde qarjy júmsalady eken. Ár gektardan 6,3 tonna ónim bastyrylsa, ony diyirmennen ótkizip, 3 tonnaday taza kýrish alghan. Al, onyng әr kelisi bazarda 200 tengening ýstinde ekenin eseptesek, qyruar payda tabugha bolady. 1 gektar tanapqa 200 keli túqym jetkilikti kórinedi.

- Býginde búl mәsele boyynsha "Ontýstik" әleumettik kәsipkerlik korporasiyasy birqatar iygilikti sharalar atqaryp jatyr, - deydi Shardara audanynyng әkimi Marghúlan Marayym.

- Qazirgi tanda tehnikanyn, qoymalardyn, egiletin alqaptardyng jaghdayyna, kanaldargha, su jetkizuge, daqyldyng túqymyna týgel saraptama jasalyndy. Kýrishting túqymy búryn Krasnodardan әkelinip, jergilikti túqymmen audandastyrylghan. Ózbekstannan әkelingen  súrpy da qoldanylyp jýr. Jalpy, túqym sharuashylyghymen "KazAgroinnovasiya" AQ ainalysatyny belgili. Olardyng balansta jerleri de bar. Búrynghy kýrish aqtau zauytynyng ghimaraty saqtalghan. Az-kem jóndeu júmystaryn jýrgizse, qayta iske qosugha bolady. 10 kanaldyng 8-i jóndeuden ótti. Sóitip, 8 myng gektar suarmaly tanap ainalymgha qayta qosyldy.

Audan әkimining aituynsha, Shardara servistik dayyndau ortalyghy kýrish egetin sharualardyng qolyn úzartpaq. Búlar eng aldymen, tehnikalyq qyzmet kórsetumen ainalysady. Keleshekte jinalghan ónimdi tiyimdi baghamen satugha da septigin tiygizbek. Qazir kirisi mol daqyldyng "Aq marjan" jәne "Avangard" súryptary egilip jýr. Áriyne, Qyzylorda oblysynyng kýrishshilerimen bәsekelestik dengeyge jetuge әli erte.

Biyl 1483 gektargha kýrish egudi meje tútqan shardaralyqtar osy kezenge deyin 400 gektardan astam alqapqa dәn seuip ýlgeripti. "Jol kartasy" baghdarlamasy boyynsha 130 myng shaqyrymnan astam kanaldar tazalanyp, qalpyna keltirilipti. Etektegi el dariyanyng suymen mol ónim alyp jýr. Endeshe, Syrdyng saghasyndaghy Shardaranyng búrynghy dýrildegen danqy qayta ainalyp kelip jatsa, aiyp pa?!

Serikqaly JEKSENBAEV