Oblystyq ishki sayasat basqarmasynyng qolgha aluymen songhy jyldary barlyq audanda jastar forumynyng jýieli jalghasyn tapqany belgili. Ártýrli taqyryp tónireginde ótkizilgen iygi sharanyng bereri az emes.

Biylghy jylghy oblystyq jastar festivali Rayymbek audanyndaghy qasterli de qasiyetti Qarqara jaylauyndaghy Ereuiltóbede ótkizildi. Búl shyn mәninde tarih betterine altyn әriptermen jazylyp qalghan ónir, 1916 jylghy últ-azattyq kóterilisining bir oshaghy bolghan jer. Aty aityp túrghanday, dәl osy Ereuiltóbede Úzaq pen Jәmenke bastaghan qalyng el aq patshanyng әskerdegi qara júmysqa adam alu jónindegi jarlyghyna qarsy shyqty. «Bala ólgenshe shal ólsin» degen bir auyz sóz úrangha ainalyp, qalyng el patsha әskerine qarsy úrysqa kóterildi. Búl kóterilis sәtsiz ayaqtalghanymen qazaqtyng tәuelsiz el bolsaq, bodandyqtan qútylsaq degen arman, maqsaty, mýddesining bir tútanuy boldy.
El bas qosyp aqyldasqan Qarqara jaylauyndaghy Ereuiltóbege eskertkish ornatylghan. Ol Qarqara kóterilisining 90 jyldyghynda qayta janghyrtyldy. Kóterilis qaharmandarynyng qúrmetine ýlken as berildi. Rayymbek audanynda Úzaq pen Jәmenkege arnalghan eskertkish ornatyldy. Úzaq selolyq okrugi bar. Jәmenkening jәne Qazybek Shormanovtyng atynda bir-bir mektep bar. Kóptegen kóterilis qaharmanynyng aty kóshelerge berilgen.

Oblystyq ishki sayasat basqarmasynyng qolgha aluymen songhy jyldary barlyq audanda jastar forumynyng jýieli jalghasyn tapqany belgili. Ártýrli taqyryp tónireginde ótkizilgen iygi sharanyng bereri az emes.

Biylghy jylghy oblystyq jastar festivali Rayymbek audanyndaghy qasterli de qasiyetti Qarqara jaylauyndaghy Ereuiltóbede ótkizildi. Búl shyn mәninde tarih betterine altyn әriptermen jazylyp qalghan ónir, 1916 jylghy últ-azattyq kóterilisining bir oshaghy bolghan jer. Aty aityp túrghanday, dәl osy Ereuiltóbede Úzaq pen Jәmenke bastaghan qalyng el aq patshanyng әskerdegi qara júmysqa adam alu jónindegi jarlyghyna qarsy shyqty. «Bala ólgenshe shal ólsin» degen bir auyz sóz úrangha ainalyp, qalyng el patsha әskerine qarsy úrysqa kóterildi. Búl kóterilis sәtsiz ayaqtalghanymen qazaqtyng tәuelsiz el bolsaq, bodandyqtan qútylsaq degen arman, maqsaty, mýddesining bir tútanuy boldy.
El bas qosyp aqyldasqan Qarqara jaylauyndaghy Ereuiltóbege eskertkish ornatylghan. Ol Qarqara kóterilisining 90 jyldyghynda qayta janghyrtyldy. Kóterilis qaharmandarynyng qúrmetine ýlken as berildi. Rayymbek audanynda Úzaq pen Jәmenkege arnalghan eskertkish ornatyldy. Úzaq selolyq okrugi bar. Jәmenkening jәne Qazybek Shormanovtyng atynda bir-bir mektep bar. Kóptegen kóterilis qaharmanynyng aty kóshelerge berilgen.
Oblystyq jastar forumynyng dәl osy tarihy orynda ótkiziluining ýlken mәni boldy. Jastardyng elimizding órkendeu jolyndaghy tarihyn bilui, kókeylerine saqtap jýrui asa manyzdy. «Qazaqstan - ken-baytaq, ortaq Otan» atty oblystyq jastar forumyna barlyq audannan, ishki sayasat bólimderinen, jastar úiymdarynan ókilder qatysty. Búl iygi sharagha Qazaqstan Respublikasy Preziydenti Ákimshiligi ishki sayasat bólimining mengerushisi Darhan Mynbaydyn, oblystyq mәslihat hatshysy Ardaq Sydyqtyng qatysuy kóp kónilin bir kóterip tastady.
Osy kýni Enbek Eri Jolseyit Moldasanov, Kegen auyly aqsaqaldar alqasynyng tóraghasy Ábduәly Shelekbaev bastaghan kópshilik qauym Ereuiltóbedegi kóterilis qúrbandaryna qoyylghan eskertkishke gýl shoqtaryn qoydy.
Búdan keyin «Qazaqstan» dep aishyqty jazu jazylyp bir shetine Rayymbektey batyr babamyzdyn, ekinshi jaghyna Tәuelsiz Qazaqstannyng túnghysh Preziydenti Núrsúltan Nazarbaevtyng suretteri qoyylghan biyik tóbe túsynda oblystyq jastar festivali bastaldy.
Audan ortalyghyndaghy №2, 3 Kegen jәne Ó. Janabaev atyndaghy orta mektepting oqushylary bastaghan últtyq rәmizderimizdi órnektegen jastar sherui jalghasyn tapty. Búghan audan aumaghyndaghy Narynqol, Jalanash, Tekes, Saryjaz, Qarasaz, Shalkóde, Bóleksaz, Shyrghanaq, Qarqara, Qaqpaq sekildi 23 selolyq jastar úiymynyng ókilderi dayyqty ýn qosty. Tughan Qazaqstanymyz, túnghysh Preziydentimiz jóninde aishyqty úrandar aityldy. Kókbayraghymyz jelbirep, Ánúranymyz asqaqtay estildi. Búl kýn shyn mәninde biyl Europadaghy qauipsizdik pen yntymaqtastyq úiymyna mәrtebeli tóraghalyghyn bastaghan, әlem tanyghan Otanymyzdyng mәrtebesi men mereyin kótergen kýn boldy.
Oblystyq jastar festivalining ashyluynda Rayymbek audanynyng әkimi Ayan Aytjanov sóz sóiledi. Alys-jaqynnan kelgen qúrmetti qonaqtar men jastar úiymdarynyng ókilderine audan túrghyndarynyng atynan ystyq niyetin jetkizdi. Qadamdaryna núr tiledi. Audandaghy barlyq selolyq okrugta jastar úiymdary júmys isteydi. Audandaghy bilim, densaulyq, basqa da salada júmys isteytinderding deni jastar. Osydan eki jyl búryn oblystyq jastar forumy dәl osy Rayymbek audanynda túsauyn kesken bolatyn. Odan song audannyng óz ishinde Narynqol men Jalanash, Sarybastau auyldarynda jalghasyn tapty. Mine, biylghy jyly da oblystyq ishki sayasat basqarmasynyng qolgha aluymen, Rayymbek audandyq әkimdigining qoldauymen oblystyq jastar festivali órnegin tapty.
- Qúrmetti audan túrghyndary! Jalyndy jastar! Býgingi basqosuymyz - elimizde Qazaqstan Respublikasy Preziydenti Núrsúltan Nazarbaevtyng Qazaqstan halqyna Joldauyndaghy tapsyrmalardy oryndaugha arnalghan sharalardy is jýzine asyryp jatqan uaqytpen túspa-tús kelip otyr. Elbasynyng memlekettik jastar sayasatyn is jýzine asyruda oblys әkimi Serik Ýmbetov zor qoldau kórsetude. Qazirgi tanda oblysta 1 million 835 myng halyqtyng 506636-sy jastar. Olardyng 395255-i auyldyq jerde, 110381-i qalada túrady. Oblysta tirkeuden ótken 41 jastardyng qoghamdyq birlestigi bar.
Olardyng ishinde Qazaqstan jastar Kongresi, «Auyl jastarynyng odaghy», «Jasyl el» jastardyng enbek jasaqshylary, «Jastar ýni» qoghamdyq qory, «Qazaqstan studentteri Aliyansy» júmys isteydi. Sonday-aq, oblys әkimining qoldauymen «Jetisu jastary» jastar ortalyghy qúrylghan. 247 student oblys basshysynyng arnayy granty boyynsha bilim aluda. Oghan 62,600 myng tenge bólingen, «Diplommen auylgha» baghdarlamasy boyynsha oblysta 723 jas maman júmysqa ornalastyryldy. Dýbirli jarystarda ýzdik shyqqan 45 sportshygha ay sayyn stiypendiya tólenedi. 15 sportshygha baspana berildi. Osynyng bәri oblys jastaryna kórsetilip otyrghan ýlken qamqorlyq, - dedi oblystyq ishki sayasat basqarmasynyng bastyghy Gýljiyan Sýleymenova.
- Tәuelsiz Qazaqstannyng bolashaghy bolar jastarymyz ýshin eng aldymen bilim kerek, aqyl kerek. Men Elbasymyz Núrsúltan Nazarbaevtyng arnayy tapsyrmasymen osynau qasiyetti ónirge, sizderge sәlem beruge kelip otyrmyn. Memleket kóleminde jastargha arnalghan ýlken júmystar jýrgizilude. Sonyng ishinde «Birligimiz jarasqan» atty ýlken aksiya jýrude. Bir adamgha bir jyly sóz aitsan, kómek kórsetip jatsan, sonyng ózi ýlken sauap deydi. Osy baghytta kóp júmys qolgha alynuda. Serik Ýmbetov bastaghan osy oblys auqymynda da irgeli ister qolgha alynghan. Oghan quanamyz. Bizdi adastyrmaytyn osy aghalarymyzdyng joly. Osynda Elbasymyzdyng Joldauyna arqau bolghan Sovet atamyz, Enbek Eri Jolseyit atamyz otyr. Búl biz ýshin, jastar ýshin ýlken quanysh, ýlken mәrtebe desem artyq aitpaspyn. Osy aghalarymyzdyng jýrgen jolyn jastarymyz bilip ósse adaspaydy dep oilaymyn. Enbekting qadirin bilip, Otanymyzgha ýlken kómek kórsetetinimizdi úghynsaq, odan ótken quanysh joq. Sizderding býgingi festivalidarynyzgha jemis tileymin, - dedi Qazaqstan Respublikasy Preziydenti Ákimshiligi ishki sayasat bólimining mengerushisi Darhan Mynbay.
Oblystyq jastar festivalinde Rayymbek audandyq ardagerler kenesining tóraghasy Sovet Orazaev, Qarasaz auylyndaghy Alban Asan Barmanbekúly atyndaghy orta mektepting oqushysy Qadyraqyn Sabyrjan qúttyqtau sózderin arnady.
Búdan keyin oblystyq ishki sayasat basqarmasynyng bastyghy Gýljiyan Sýleymenova men Rayymbek audanynyng әkimi Ayan Aytjanov suretshi Almas Syrghabaevqa, jurnalist Ámir Qasanovqa, Oljas Baybosynovqa, Talghat Saghyndyqovqa, Aynúr Ábdiqadyrovagha, Eljan Rayysovqa, Erlik Maratúlyna jәne taghy da basqa ýlgili jastargha layyqty marapat kórsetti.
Oblystyq jastar festivaline qatysushy qúrmetti qonaqtargha Rayymbek audanynyng ónerpazdary keng kólemdi konserttik baghdarlamasyn úsyndy. Kók shalghyny, jadyraghan kýni jaynaghan Qarqara jaylauyndaghy búl iygi shara kóp kóniline ystyq úyalatty.

Qanat BIRJANSAL