Júma, 4 Sәuir 2025
Janalyqtar 3595 0 pikir 31 Qazan, 2010 saghat 18:45

QAZYNA QAYNARY QARJY EKEN

Oblys әkiminin birinshi orynbasary B.Ospanov «Maksimum» qarjylandyrghan birqatar sharuashylyq subektilerinde bolyp, olardyn júmysymen tanysyp qaytty. Auyldaghy mal baqqan aghayyndar ýshin jýnning kәdege jaratylatyny jaghymdy janalyq bolyp túr. «Shymkent jýndi alghashqy óndeu kombinaty» JShS-i óz júmysyn bastapty.

 

Seriktestik ótken jyldyng qarashasynan aimaqtyq investisiyalyq ortalyqpen birlesip әreket jasauda. 100 mln. tenge nesie qarjy alghan kәsiporyn býginde ayaghynan qaz túryp keledi. Jylyna 2500-3000 tonna jýn jua alady. Jýn taraytyn 24 stanok júmys istep túr. Taghy osynday 50 jabdyq satyp alynyp, jana tehnologiyalyq jýie ornatylmaq. Shaghanbek Qanjarbayúly basshylyq etetin seriktestikte kazir 50 júmysshy enbek etedi. Tazartylghan jýnge Reseyden jәne Qytaydan súranys týsken. Sondyqtan oblystaghy sharuashylyqtardan kelgen ónimder dayyndalyp jatyr. Atap aitqanda, qara qoy jýnining kelisi sapasyna qaray 15-50 tenge, biyazy jýn 150-200, týieniki - 250, eshkiniki 500 tengeden baghalanady eken.

Oblys әkiminin birinshi orynbasary B.Ospanov «Maksimum» qarjylandyrghan birqatar sharuashylyq subektilerinde bolyp, olardyn júmysymen tanysyp qaytty. Auyldaghy mal baqqan aghayyndar ýshin jýnning kәdege jaratylatyny jaghymdy janalyq bolyp túr. «Shymkent jýndi alghashqy óndeu kombinaty» JShS-i óz júmysyn bastapty.

 

Seriktestik ótken jyldyng qarashasynan aimaqtyq investisiyalyq ortalyqpen birlesip әreket jasauda. 100 mln. tenge nesie qarjy alghan kәsiporyn býginde ayaghynan qaz túryp keledi. Jylyna 2500-3000 tonna jýn jua alady. Jýn taraytyn 24 stanok júmys istep túr. Taghy osynday 50 jabdyq satyp alynyp, jana tehnologiyalyq jýie ornatylmaq. Shaghanbek Qanjarbayúly basshylyq etetin seriktestikte kazir 50 júmysshy enbek etedi. Tazartylghan jýnge Reseyden jәne Qytaydan súranys týsken. Sondyqtan oblystaghy sharuashylyqtardan kelgen ónimder dayyndalyp jatyr. Atap aitqanda, qara qoy jýnining kelisi sapasyna qaray 15-50 tenge, biyazy jýn 150-200, týieniki - 250, eshkiniki 500 tengeden baghalanady eken.

Berik Serikúly sonday-aq, Sayram audanynyng Janatalap auyldyq okrugine qarasty Sayajay eldimekenindegi «Sayram et-sýt kesheni» JShS-inde boldy. Sauyn fermasyn qúryp, sýt óndirisin jolgha qoygha maqsat etken búl újym bastapqy transhpen bólingen 15 mln. tengege mal satyp alyp, jana qorajay salghan. Jalpy, jobanyng qúny 65 mln. tengeni qúraydy. Qazir múnda 136 qara mal baghyluda. Kәsiporyn tolyq iske qosylsa, osy auyldan júmysqa 80 adam tartylady.

0,75 gektargha  jylyjay qúrylysyn salghan Qyzyljar eldi mekenindegi Oljabay Ábdirayymovtyng tәjiriybesi de qyzygharlyqtay. Kýni býginge deyin 80 tonna qyzanaq jinalypty. Terim odan әri jalghasuda. Qosymsha taghy 40 tonnaday ónim bolady dep kýtilude. Kókónisti ótkizude problema joq. Kәsipkerding aituynsha, qyzanaqtyng әr kelisin 150 tengeden kóteresine alyp ketude. Sharuagha úqypty azamat jylyjay keshenin odan әri keneytudi kózdep otyr.

Shymkent qalasynyng 4 shaghynaudanynda «Araylym» jekemenshik balabaqshasynyng ashylghanyna da kóp bolghan joq. Qazir múnda 30-gha juyq býldirshin tәrbiyelenude. Kәsipker Aqmaral Syzdyqovanyn  aituynsha, qalada jәne Ordabasy audanynda mektepke deyingi balalar ortalyqtary júmys isteydi. Olardyng balabaqsha ashu niyetin «Maksimum» AIO qoldap, 10 mln. tenge qarjy bólgen. Nәtiyjesi kórinip túr.

«Maksimumnyn» mol mýmkindikterin tiyimdi paydalanyp otyrghan osynday mekemelerding tәjiriybesi әriptesterine ýlgi bolarlyq.

 

Serikqaly JEKSENBAEV

 

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

46 - sóz

Qayrauly qara semser

Esbolat Aydabosyn 1300
46 - sóz

Tilendiyev nege Tarazidyng qúlaghyn qyrshyp aldy?

Tóreghaly Tәshenov 3866
Anyq-qanyghy

Europagha Resey aumaghynsyz shyghu joly

Ashat Qasenghaly 3898
46 - sóz

Bizge beymәlim Baraq han

Jambyl Artyqbaev 2842