Taqyryby  joq alghashqy qoljazba qaghazdardyng arasynda saqtalghan, keyini-rek, «Chernovye zapisky Valihanova po vostokovedenii» dep atalghan. Ýzindi han jarlyqtarynda kezdesetin keybir tarihi-etnografiyalyq terminderdi anyqtau boyynsha N.F. Kostyleskiy arqyly ótinish jasaghan shyghystanushy IY.N. Berezinning hatyna jauap retinde jazylghan. Uәlihanovtyng bergen jauaby qay kezde jazylghany belgisiz. Biraq mazmúny boyynsha ol IY.N. Berezinning «Hanskie yarlyki» (Qazan, 1850 j.) kitaby jaryqqa shyqqandaghy әserde jazylghan. Jauapta Toqtamys jarlyghynan kezdesetin birqatar kóne sózderge týsinikteme berilgen. Uәlihanov ózining aitqandaryn negizdeu ýshin Jalairiyding «Jylnamalar jinaghynan» mәlimetter keltirgen.

UShJ, t.1, 121-130 bb. boyynsha basylyp otyr; alghashqy qoljazba ýzindisi SGALI, (F. 118, Op. 1, №469, SS. 10-14) saqtauly.

Taqyryby  joq alghashqy qoljazba qaghazdardyng arasynda saqtalghan, keyini-rek, «Chernovye zapisky Valihanova po vostokovedenii» dep atalghan. Ýzindi han jarlyqtarynda kezdesetin keybir tarihi-etnografiyalyq terminderdi anyqtau boyynsha N.F. Kostyleskiy arqyly ótinish jasaghan shyghystanushy IY.N. Berezinning hatyna jauap retinde jazylghan. Uәlihanovtyng bergen jauaby qay kezde jazylghany belgisiz. Biraq mazmúny boyynsha ol IY.N. Berezinning «Hanskie yarlyki» (Qazan, 1850 j.) kitaby jaryqqa shyqqandaghy әserde jazylghan. Jauapta Toqtamys jarlyghynan kezdesetin birqatar kóne sózderge týsinikteme berilgen. Uәlihanov ózining aitqandaryn negizdeu ýshin Jalairiyding «Jylnamalar jinaghynan» mәlimetter keltirgen.

UShJ, t.1, 121-130 bb. boyynsha basylyp otyr; alghashqy qoljazba ýzindisi SGALI, (F. 118, Op. 1, №469, SS. 10-14) saqtauly.

1 Berezin Ivan Nikolaevich (1818-1896) - orys shyghystanushysy, 1846 jyldan bastap Qazan uniyversiytetining professory, al 1858 jyldan Sankt-Peterbor uniyversiytetining professory. Shyghys halyqtarynyn, kóbine týrki-monghol halyqtarynyng tarihy men filologiyasy turaly kóptegen enbekterding avtory. 1848-1853 jyldary ol «Biblioteka vostochnyh istorikov» degen jalpy ataumen shygharmalar jinaghyn shyghardy, oghan «Sheybany name», Jalayyriyding «Jami;at tavariyh» (Jylnamalar jinaghy) jәne Ábilghazynyng «Shejire-iy-týrk» siyaqty tarihy shygharmalar kirdi. Berezinning ýlken enbegi 1853-1888 jyldary jariyalaghan monghol dәuirining tarihshysy Rashiyd-addinning «Jylnamalar jinaghyn» baspa betine shygharghany.

Berezinning ózge shygharmalarynyng ishinde eng manyzdysy «Tureskaya hrestomatiya» enbegi (t. 1-3, 1857-1876 jj.), oghan qazaqtardyn, ózbekterdin, týrikmenderding jәne Orta Aziyanyng ózge halyqtarynyng tól tuyndylary kirdi.

Berezin kóptegen tilshilermen, ghalymdarmen baylanysta bolyp, týrki tildes halyqtardyng әdeby múra, estelikterin jinady. Ásirese, Sibir kadet korpusynyng oqytushysy, Qazan uniyversiytetinen N. F. Kostyleskiymen ol óte tyghyz baylanysta boldy, sol arqyly qazaq halqynyng әdebiyet ýlgilerin alyp otyrdy. Kostyleskiy Berezinge Sh. Sh. Uәlihanovpen iskerlik baylanys ornatugha kómektesti. (Berezin turaly qaranyz: V. V. Bartolid. I. N. Berezin kak istoriyk. Soch., M, 1977, 9 tom, SS. 737-756; A. N. Samoylovich. I. N. Berezin kak turkolog. ZKV, 1 tom, 1925, SS. 161-172; S. A. Vengerov. Kritiko biograficheskiy slovari russkih pisateley y uchenyh, 3 t, SPb, 1892, (avtobiografiya); Biograficheskiy slovari professorov y prepodovateley Kazanskogo uniyversiyteta (1804-1904), pod red.N. P. Zagoskina, 1 ch. (Kazani, 1904).

2 Kostyleskiy Nikolay Fedorovich (1818-1869) - kadet korpusynyng aldynghy qatarly oqytushylarynyng biri, orys revolusioner demokrattardyng qyzu jaqtasy bolghan, Sh. Sh. Uәlihanovtyng dosy әri ústazy. Kostyleskiy aldymen Omby әskery uchiliyshesinde bilim alghan, keyinnen Qazaq uniyversiytetining shyghystanu fakulitetinde oqyp, shyghys filologiyasynyng magistri bolyp shyqqan. Qazaq tilimen qosa ol ózge týrki, arab jәne parsy tilderin jetik bilgen. Kostyleskiy Sibir kadet korpusynda oqyghan qazaq jastarynyng ýlken tobyna ústazdyq etken. 1865 jyly «Sibir separatisteri» isi boyynsha aiyptalghan ol kadet korpusynan quylady.

3 Toqtamys (1406 jyly dýnie salghan) - Shynghyshannyng úrpaghy, XIV ghasyrdyng 70 jyldaryndaghy feodaldyq qaqtyghystar kezinde Orys hannyng qudalauynan qashyp, Orys hannyng bәsekelesi bolghan Samarqandtaghy Temirdi panalaydy.

1831 jyly Toqtamys Altyn Ordada tónkeris jasap, ondaghy uaqytsha biyleushi Mamaydy jenip, Deshti Qypshaqtyng hany bolady. Kulikovo shayqasynda әlsirep qalghan Altyn Ordanyng búrynghy quatyn qalpyna keltiru ýshin Toqtamys batysqa birneshe shabuyl jasaydy, úly knyazi Yagaylo qaytadan oghan baghynyshty bolady. Biyligin kýsheytken song Toqtamys ózining kezindegi qoldaushysynan bas tartyp, Temirding mýddesine qayshy keletin jeke sayasatyn jýrgize bastaydy.

Toqtamystyng biylik etken jyldary turaly Uәlihanovtyng júmysynda keltirilgen jarlyqtar men Altyn orda qalalarynda Toqtamys shyghartqan tiyndar naqty mәlimet beredi.

«Toqtamystyng Yagaylogha jarlyghy» Ámir Temirmen Qúndyzshy ózenindegi shayqasynan (1391) keyin jazylghan jәne qypshaq tilindegi kóne diplomatiyalyq hat ýlgilerining biri (qaranyz: I. N. Bereziyn. Hanskie yarlyki, t. II; Tarhannye yarlyky Tohtamysha y Temir Kutluga y Saadat Giyreya. Qazan, 1851; V. V. Radlov. Yarlyky Tohtamysh-hana y Temir Kutluga, ZVORAO, t. III vyp. 1, SS. 1 40; Yarlyky Tohtamysh hana y Saadat Giyreya Ya. Yarseva audarmasy, V. V. Grigoriev eskertpelerimen. Odessa, 1844; B. D. Grekov, A. Yu. Yakubovskiy. Zolotaya Orda y ee padeniye. M-L, 1950, SS. 103 105, 112-113).

4 Yagaylo Oligerdovich (1434 j. qaytys bolghan) - Litvanyng úly knyazi, 1386 jyldan bastap Polisha koroli.

5 Temir Qútlyq (1400 j. qaytys bolghan) - Orys hannyng nemeresi, Temir Mәlikting úly, Edigening jiyeni; Toqtamystyng kýshti qarsylastarynyng biri, keyinnen Altyn Ordanyng hany bolghan (1395-1400). 1395 jylgha deyin Temir-Qútlygh Aq Ordanyng az tanymal hanzadasy (oghlan), keyinnen atasynyng ejelgi jauy Ámir Temirge qosylyp, kóterile bastady. 1395 jyly Toqtamysty talqandaghannan keyin Temir ony Deshti Qypshaqtyng hany etti. Temir Qútlygh shartty týrde basqardy, is jýzinde biylik etken naghashysy Edige. Bizge Temir Qútlyghtyng atynan Saray әl Jadidte, Orda әl Jadidte, Sarayda, Qajy Tarhanda, Eski Qyrymda, yaghny Altyn Ordanyng barlyq aimaghynda 1397 1400 jyldary shygharylghan tiyndar kelip jetti. (qaranyz: I. N. Bereziyn. Hanskie yarlyki, t. II; V. V. Radlov, Yarlyky Tohtamysha y Temir Kutluga, SS. 1-40; B. D. Grekov, A. Yu. Yakubovskiy, Zolotaya Orda y ee padeniye. M. - L., 1950, SS. 103-109).

6 Saadat Giyrey - Qyrym hany. (1523 1527 j.), Menli Giyreyding úly, Qyrym Giyreylerining feodaldyq әuletining negizin qalaushy Qajy Giyreyding nemeresi. Mәskeuge jasaghan sәtsiz shabuylynan keyin knyazider ornynan alyp tastady, sodan Týrkiyagha qashugha mәjbýr boldy. (qaranyz: N. M. Karamziyn, Istoriya gosudarstva Rossiyskogo, t. VII, SPb, 1892, SS. 128-151). I. N. Berezin jariyalaghan onyng jarlyghy 1523 jyly jazylghan (ZOOIYD, 1849).

7 Ózderin «Altyn Ordanyng tatarlary» dep sanaytyn qazaqtar emes, tek «aq sýiekterge» jatatyn Shynghys úrpaqtarynyng әleumettik toby osylay atanady.

8 IYdegey (dúrysy: Edige, әdebiyetterde sonday-aq: Ediguy, Idigu, Idiyge, IYdeke, t. b. 1340 1419) - Orys han óltirgen Qarataulyq Qúmkent qalasynyng biyleushisi Qútlu Qabanyng úly; Aq Ordanyng manghyt taypasynan shyqqan yqpaldy әmiri, bek. Tarihy sahnada Toqtamyspen birge feodaldyq qaqtyghystar kezinde, Aq Orda Joshy úlysynan (Altyn Ordadan) bólinip shyqqan kezde payda bolghan.

Osy qaqtyghystar kezinde Altyn Orda taghyna negizgi ýmitkerlerding biri Toqtamystyng oppozisiyalyq tobyna qosylady. Orys handy tastap, әkesimen baylanysyn ýzip, Edige Toqtamyspen dos bolyp, sonymen birge Temirge keledi. Altyn Orda biyligi Toqtamystyng qolyna kóshken tústa ol әriptesinen bas tartyp, óz jiyeni Temir Qútlyqpen birge odan qashyp, Ámir Temirge qyzmet etip, onyng Toqtamysty jenuine jәrdemdesedi. Toqtamysty jengennen keyin (1391 j.) Edige Temirdi tastap Altyn Ordadaghy biylikti qolyna alyp, is jýzinde basqara bastaydy, ol óz biyligin han Temir Qútlyqtyng jәne ózge jiyenderining atynan jýrgizip otyrghan.

1399 jyly Edige Vorskl ózeni manynda Litva әskerin jenedi, 1409 jyly Reseyge joryq jasap, kóptegen qalalardy qiratady, Mәskeudi qorshaydy, biraq ony ala almaydy. 1410-1411 jyldary Ordadaghy biylik qaytadan Toqtamystyng úldarynyng qolyna tiyedi, Edige az uaqytqa Horezmdi panalaydy. Ony kóp uaqyt ótpey Sarayshyqtyng manynda Toqtamystyng úly Qadyrberdi óltiredi. (qaranyz: Sh. Sh. Valihanov. Sochiyneniya. SPb, 1904, S. 224, V. V. Bartolid, Otes Ediygeya, ITOIAE, t. I (58). Simferopoli, 1927, SS. 18-23; Soch., t. 2, ch. 1, M., 1963, SS. 797-804; Jirmunskiy V. M. Skazanie ob Idiyge. - Turkskiy geroicheskiy epos. L. 1974, SS. 351-386).

9 Ámir Temir (Aqsaq Temir, Timur) (1336-1405) - әmir, Orta Aziyanyng shektes aimaqtary men Mәurennahrdyng biyleushisi, әigili jaulap alushy jәne qolbasshy; barlas taypasynan shyqqan Taraghay bekting úly. 1370 jyly Ámir Temir úly әmir ataghyn alyp, Shynghys úrpaghy atynan memleketti jalghyz ózi biyleydi. Ol kóshpendi taypalar men ruhany ókilderge sýienedi. 1388 jyly Horezmdi alady, ýlken ýsh joryqtan keyin (1389, 1391, 1394-1395) Altyn Ordany talqandaydy.

Orta Aziya elderin biriktiruge júmsaghan memlekettik qayratkerligin Temir kórshi elderge jasaghan әskery shabuylymen úshtastyra alghan. Ómirining songhy jyldarynda Ámir Temir memleketi Mәurennahr, Horasan, Kavkaz elderi men Parsy elderin, Pendjabty qamtidy.

10 Oraq Myrza - shamasy, búl Mamaydyng jiyeni, Músa Myrzanyng nemeresi noghay myrzasy Oraq bolsa kerek.

11 Er Kókshe jәne Er Qosay (әdebiyetterde sonday-aq: Ir Goshe, Ir Kusay, t. b.) - tanymal batyrlar, әkesi men úly, keyinnen Orta jýzding qúramyna kirgen uaq taypasynan shyqqan, (VIII gh). Uәlihanovtyng batyrlardyng óz attary belgisiz degen eskertpesi naqty dәleldenbegen. Kerisinshe, Erkókshe men Erqosay - qazaq halyq eposynda jyrlanghan eng әigili batyrlar. Esil dalasyn mekendeytin uaq taypalary әli kýnge deyin Erkóksheni óz ruynyng basy dep sanaydy. Ol jayynda jәne onyng úly Erqosay jayynda týrli núsqalarda aitylatyn qaharmandyq dastandar kóp. «Manas» eposynda Erqosay ýlken batyr, Úlytaudy meken etken «halyqtyng әkesi» (qaranyz: J. Kópeev. Erkókshe. ROBAN KazSSR, №929; G. N. Potaniyn. Kazak-kirgizskie y altayskie predaniya, legendy y skazki. JS, 1917, II-III, SS. 80-85)

12 Firdousiyding «Shahname» (932-1020) parsy eposyna qatysty songhy tarihy filologiyalyq zertteuler atalmysh avtorda «qazaq» etnikalyq termiyni kezdespeydi degen qorytyndyny rastady.

13 Berdibek (1359 j. qaytys bolghan) - Jәnibekting balasy, Ózbekting nemeresi, Joshy әuletinen shyqqan Altyn Orda hany. Onyng biylik qúrghan jyldarynan bastalghan (1357-1359 jj.) alasapyrandy uaqyt kópke sozylyp, ayaghynda Altyn Ordanyng qúlauyna әkeldi. Alasapyrannyng úiymdastyrushy Berdibekting ózi, ol aldymen әkesi Jәnibekti óltirip han taghyna otyrdy. Búl oqigha halyq arasynda «Nar moyyny Berdibekte kesildi», yaghny «Batu әuleti Berdibek kezinde ýzildi» - degen mәtelden kórinis tapqan (qaranyz: Ábilghazy Shejire y týrk. Demezon basyl. SPb., 1871).

14 Tamgha - Ortalyq Aziya kóshpendilerining ru taypalyq qoghamyndaghy menshik belgisi. Onymen rudyng maly jәne basqa da zattardy nemese ru mýshelerining qolymen jasalghan qaru jaraq, ydys ayaq, kilemder jәne t. b. belgilengen; keyinirek otbasy jәne jeke menshik belgisi. Handardyng jeke tamghasy feodaldyq tanba retinde bolyp, olar jarlyqtardy, resmy qújattarda, memlekettik mórlerde jәne aqshada beynelenip, biylikting belgisi boldy.

15 «Sheybaniy-name» - XVI gh. basyndaghy tarihy shygharma. Avtory Kamal ad Din Aly Muhammed әl Haravi, Ámir Temir sarayynda qyzmet etken Binay degen atpen tanymal (1512 j. qaytys bolghan).

Shygharmada Ózbek handyghynyng negizin qalaushy Muhammed Sheybany madaqtalady. Onda sonymen qatar, Orta Aziya halyqtaryna jәne Qazaqstangha qatysty qyzyqty mәlimetter bar (XV-XVI ghgh. qazaqtardyng ózbekterden bólingen kezeni). Alghash ret 1851 jyly I. N. Berezin «Biblioteka vostochnyh istorikov» seriyasynda basyp shyghardy (I b. Qazan. 1851).

16 Oraz Múhammed (1610 j. qaytys bolghan) - Ondan súltannyng balasy, Tәuekel hannyng nemere inisi; orys jylnamalarynda «Sarevich Kazachiey ordy» dep atalady; 1588 j. Sibir qalasynda (tómennen qara) Sibir qalasynyng súltany Seid Ahmet Bekbulatov pen Qarash myrzamen (sonynan «Jylnamalar jinaghy» avtory Jalayyri) birge әskerbasy Danil Chulkov qolgha týsirgen. Sol jyly olar Mәskeuge jiberiledi. XVI gh. 90-jyldary Oraz Múmammedting aty әskery joryqtar men saray merekelerine qatysushysy retinde birneshe ret kezdesedi (1590 jyly ol shvedterge qarsy joryqqa qatysady, 1593 jyly Qyrym tatarlaryna qarsy attanady). 1600 jyly Boris Godunov ony Kasimov qalasynyng (Okada) «patshasy» etip taghayyndady.

Patsha ýkimeti sol kezde búrynghy shyghys әuletteri úrpaqtaryn shet aimaqtargha vassal retinde paydalandy. Osy keybir vassaldar, mysalgha, Oraz Múhammed shet aimaqtardy qorghaudaghy qyzmeti ýshin shekara alabyndaghy jerlerge ie boldy. 1603 jyly Oraz Múhammed II Ljedmitriyge qosylady, biraq Ljedmitriy sarayynda opasyzdyq jasady degen kýdik tudyryp satqyndyqpen óltiriledi. (qaranyz: V. V. Veliyaminov Zernov. Issledovaniya o kasimovskih saryah y sarevichah. SPb., 1864, ch. II. S. 398; I. N. Bereziyn. «Biblioteka vostochnyh istorikov», t. II, I b. Kazani. 1854; G. F. Miller. Istoriya Sibiri, t I, M. L., 1937, SS. 274-276, 495-496; B. D. Grekov. A. Yu. Yakubovskiy. Zolotaya Orda y ee padeniye, SS. 416, 417).

17 Levshin Aleksey Irakiyevich (1799-1879) - orys ghalymy jәne memleket qayratkeri, orys geografiyalyq qoghamynyng negizin qalaushylardyng biri; qazaqtardyng tarihy men etnografiyasy turaly zertteulerimen tanymal, onyng ýsh tomdyq kólemdi júmysy «Opisanie kirgiz kazachiiyh, ily kirgiz kaysaskih ord y stepey» (SPb, 1832) dep atalady.

18 Nebolisin Pavel Ivanovich (1817-1893) - orys tarihshysy, etnograf, Sibir tarihyn, Sibir men Orta Aziyanyng sauda qarym-qatynastaryn zertteushi, Orys geografiyalyq qoghamynyng mýshesi. Naqty mәlemetterge toly kóptegen júmystarynyng ishinde kóp qyzyghushylyq tudyratyndary: «Ocherky voljskogo nizoviya», (JMVD, 1852, ch. 39); «Ocherky torgovly Rossiy so Sredney Aziey» (ZRGO, 1855, t. H, SS. 1 442); «Pokorenie Sibiri» (SPb, 1849).

19 Seydaq (Seyd Ahmet) - Sibir hanzadasy, Bekbolattyng úly, Ediygerding (Jәdiger) nemere inisi. XVI gh. 80 jyldary múragerlik taqqa talas jýrgizip, Shynghys úrpaghy Kóshim hangha qarsy soghysady. 1588 jyly Seydaq Oraz Múhammed jәne Qarash myrzamen birge tútqyngha alynyp, Mәskeuge әkelindi. Onyng ary qarayghy taghdyry belgisiz. (Qaranyz: G. F. Miller. Istoriya Sibiri. t. I, SS. 189-197, 274-276, 474-475).

20 Sibir (Isker, Qashlyq) - Tobyl ózenining Ertis ózenine qúyatyn túsynan sәl jogharyda Ertis boyynda ornalasqan qala; XVI ghasyrda Sibir handyghynyng mәdeny sayasy ortalyghy, Kóshim hannyng astanasy bolghan. Sibirding manynda ózge de qalalar ornalasqan Suzgun tura, Bisik tura. «Sibir» atauyn jergilikti túrghyndardan estigen tútas elding atauy jónindegi alghashqy mәlimeti boyynsha orys әskerbasylary qoyghan. Qalany Ermak 1581 jyldyng 26 qazanynda basyp alyp, týp-týgel qiratqan. Isker qalasy turaly mәlimetterdi, oghan jýrgizilgen qazba júmystary turaly qaranyz: B. Ya. Pignatti. Isker Kuchumovo gorodiyshe. ETGM, 1915, vyp. 25; A. A. Dmitriyev, Kuchumov Isker na Irtyshe, IOAIEKU, XVI, vyp. 3.

21 Qazaq ordasynyng súltany hanzada Oraz Múhammedti qaranyz (16-shy týsinikteme).

22 Kóshim (1589 j. dýnie salghan) - Altyn Orda shaybanilary әuletining ókili Múrtazanyng úly, Sibir Ordasynyng songhy hany. 1556 jyly Taybúgha әuletining ókili Ediygerdi taqtan taydyryp, han boldy. Kóshimning iyeligi ontýstiginde qazirgi Soltýstik Qazaqstan oblysyna deyin, batysynda Tur (Tarhan qalashyghy) ózenining saghasyna deyin, ontýstik shyghysynda Barabin dalasyna deyin sozylyp, soltýstiginde Ob Ertis saghasymen shektesken. Kóshim Batys Sibir jazyghyn jaylaghan barlyq halyqtargha salyq salyp, alghash ret músylman dinin engizgen. Alayda jergilikti túrghyndar jana dinge enuge qatty qarsylyq bildiredi. Handyqtyng mәdeny jәne sayasy ortalyghy Isker qalasy boldy. 1851 jyly Ermaktan jenilip, Ertisting jogharghy jaghyna qaray sheginedi. Ombynyng jogharghy jaghynan ol Qara qalashyq dep atalatyn jana han sarayyn qalaydy. Mәskeu patshalarynyng berilu turaly kóptegen úsynysyn ol ýnemi qabyl almaghan. 1598 jyly kýirey jenilis tapqannan keyin Kóshim Esil dalasyna kóship, odan song noghaylarda jýrip qaytys bolady. (qaranyz: G. F. Miller. Istoriya Sibiri, t. I, SS. 197-201, 299).

23 Qarasha (dúrysy, qarashy) - jalqy esim emes, Kóshimnin, keyinnen Seydaktyng kenesshisining dәrejesi, shyn aty - Qadyrghaly Jalayyriy.

Qarasha sheni orta ghasyrlarda han sarayynda qyzmet etetin lauazymdy túlghalargha beriletin bolghan. Qazaq tilinde osydan shyqqan «Han qasynda qarashy» degen mәtel bar. Qarashy degen hannyng aqylshysy, oy qosary degen sóz (qaranyz: G. F. Miller. Istoriya Sibiri, t 1, SS. 274-275, 487).

24 Esipov Savva - Tobyl arhiyepiskopynyng hatshysy, jylnamashy. Onyng jylnamalary 1636 jyly jazylghan jәne eki redaksiyamen saqtalghan: negizgi jәne tym úzaq. Negizgi redaksiya 35 taqyryptan túrady, Sibirdi jaulap alu tarihynan bastalyp, Kóshimning qazasymen ayaqtalady. Keng redaksiyasynda Ermaktyng is әreketi men Sibirdi jaulauy barynsha keng bayandalghan. Esipovtyng jazbalaryn alghash tarihshy Miller paydalanyp, G. I. Spasskiy men I. I. Nebolisin basyp shyghardy.

25 Úlys - bastapqyda belgili bir taypanyng jerinde qúrylghan taypalyq odaq bolghan. Ortaghasyrlarda - jekelegen iyelikter (Joshy úlysy, Shaghatay úlysy, t.b.). Keng maghynasynda búl sóz memleket, halyq, últ degen týsinik beredi. Qazaqtar jalpyhalyqtyng merekeni búryndary «úlystyng úly kýni» - yaghni, tútas últtyn, halyqtyng merekesi dep ataytyn.

25 Aqnazar (Haqnazar) (1538-1580) - Qasymnyng úly, әz Jәnibekting nemeresi, XVI ghasyrdyng yqpaldy handarynyng biri. Onyng túsynda handyq biylik kýsheyip, bir ortalyqqa baghyndyrylghan, qazaq, qyrghyz, noghaylar Búhar hanynyng jaulap alushylyq әreketine qarsy túrghan. Ózara qaqtyghysqan feodaldyq soghysta mert boldy.

26 Shyghay (1582 j. dýnie salghan) - Jәdikting úly, Qasym hannyng nemeresi, XVI ghasyrdyng ekinshi jartysyndaghy qazaq hany. Tashkent biyleushisi Baba súltanmen jaulasa jýrip, Búhar hany Abdullamen odaq qúrady. Oghan Baba súltanmen kýresuge jәrdemdesedi. Baba súltan odaqtastardyng qudalauynan qashyp, Úlytau taularyn panalaydy, sonda qaza tabady. Ómirining sonyna deyin Shyghay Abdollanyng әriptesi bolady. Sol ýshin búhar hany oghan Kýmiskentti syigha tartady, sol jerde qartayyp qaza tabady.

28 Qasym han (1523 j. dýnie salghan) - qazaq hany, Jәnibekting úly, Ordanyng songhy biyleushisi Baraqtyng nemeresi. Ákesinen han taghyn múra etken song Qasym han Joshy úlysynyng shyghys bóligindegi búrynghy manyzyn qalpyna keltirmek bolady. Ol óz biyligine qazaqtardy ghana emes, noghaylardyn, qyrghyz-qaraqalpaqtardyng biraz bóligin qaratady. Qasym han derbes iyelik jýiesin damytugha tyrysady, ontýstikting shúrayly jerlerin (Syrdariyanyng tómengi jaghy, Qaratau, Sayram aimaghy, Talas pen Shu) ol óz tughan tuystaryna - úldaryna, bauyrlaryna jәne iri bekterge taratyp, ózi Syghanaq qalasyna jaqyn jerdegi Qaratalgha ornyghady.

Halyq ishinde Qasym hannyng esimimen feodaldyq zandar jinaghyn jasauy sebepti qalghan «Qasym hannyng qasqa joly» degen sóz bar. Zang mәtini bizge jetken joq, halyq anyzy onyng tolyq núsqasyn bermeydi, biraq onyng feodaldyq menshikti bekituge baghyttalghany bayqalady.

29 Jәdik (Jadyq, Yadiyk) (XVI gh.) - Jәnibekting úly, Qasym hannyng inisi, qazaq handarynyng feodaldyq әuletining basy. Qasym han qartayghan, biraq kózi tiri kezinde han bolyp saylanady. Noghay myrzasy Shyghymmen (Shah Mamaymen) ózara qaqtyghys kezinde qaytys bolady, Ýrgenishte, aqyn Baqyrghan ata (Sýleymen) kesenesi janynda jerlengen.

30 Jәnibek (әz Jәnibek, әdebiyetterde Abu Saiyd) (1477 j. qaytys bolghan) - Ordanyng songhy biyleushisi Baraq hannyng úly, Orys hannyng shóberesi, ejelgi qazaq taypalarynyng basyn biriktirushi, Qazaq handyghynyng negizin qalaushy jәne onyng alghashqy handarynyng biri. Qazaq taypalarynyng birikken túsy XV ghasyrdyng ortasy, Deshti Qypshaqtaghy Altyn Orda men Ortalyq Aziyadaghy Shaghatay úlysy ydyraghan kez. Handyqtyng negizin qalaushy, qazaq halqynyng basyn qosushy retinde halyq ony әz Jәnibek (dana Jәnibek) dep ataghan.

31 Djenkinson Antony (XVI gh.) - aghylshyn kópesi, diplomat, Mәskeu men Mәskeu memleketinde birneshe ret bolghan, eki ret Iran men Orta Aziyagha sapar shekken. 1558 jyly Astrahani men Manghyshlaq arqyly ótip, Horezmge keledi. Búhargha ol Mәskeu jәne aghylshyn sauda kompaniyalarynyng ókili jәne Ivan Groznyidyng resmy elshisi bolyp keledi. Onyng Soltýstik Kaspiy jaghalauy men Orta Aziyagha saparynyng kýndeligi saqtalghan, onda ol jút pen soghystan zardap shekken noghaylardyng mýshkil halin sipattap, qazaq hany Aqnazardyng Búhardy jengenin jazady. (qaranyz: Izvestiya anglichan o Rossii. ChOIDR, kn. IV, M. 1884, SS. 1-105).

32 Búryndyq - Kereyding úly, Jәnibekting nemeresi, Qasymnyng aldyndaghy qazaq hany, (XV ghasyrdyng sony) shartty týrde biylik basynda otyrdy, biraq negizgi biylik kýshti әri aqyldy inisi Qasymnyng qolynda boldy. Bedel men biylikten airylghan Búryndyq Deshti Qypshaqty tastap, Samarqandqa keledi de, sonda dýnie salady.

33 Sheybany han (Múhammed Sheybani) (1451-1510) - Shahbútaqtyng úly, Ábilhayyrdyng nemeresi; Ózbek handyghy men shaybaniyler dinastiyasynyng negizin qalaushy. Qazaq hany Qasymgha qarsy 1509 jyldyng qysynda soghys úiymdastyryp, Sozaq pen Úlytaugha joryq jasaghan, biraq jenilis tabady. Merv manyndaghy Iran әskerlerimen qaqtyghysta qaza tabady.

Ábilghazynyng jazuy boyynsha, Shaybany han memlekettik qayratker әri qolbasshy bolyp qana qoymay, tamasha aqyn bolghan.

34 (میمنه) maymana, (میسره) maysara - әsker qanatynyng ong jәne sol jaghyn bildiretin arab terminderi, týrkilerdegi ong jәne sol sózine, mongholdardaghy barungar jәne djuvangar sózderine sәikes keledi.

35 Qadyrghaly bek - Kóshimnin, keyinnen Seydaqtyng kenesshisi. Qadyrghaly bek - Qoshym bekting úly, Temshik bahadýrding nemeresi, qazaq taypasynyng taraq tamghaly jalayyr ruynan taraydy. Kóshim hangha qarsy shyqqan ol Oraz Múhammedpen birge Seydaq jaqqa ótip, ony nyghaytady. Orys jylnamalary «Seydaqqa qazaq ordasynyng bir hanzadasy (Oraz-Múhamed) pen Qarash myrza kelip qosylghannan keyin, ol kýsheydi» dep jazady. 1588 jyly Qadyrghaly bek Oraz Múhammedpen jәne Seydaqpen «Ertis ózenining jaghasynda qyrghy salyp jýrgen kezde» Chulkov tútqyngha alyp, Mәskeuge jóneltedi. Osy jerde ol ózining әigili (جامع التواریخ) «Jylnamalar jinaghyn» qúrastyrady. (qaranyz: 48 siltemedegi جامع التواريخ tan ýzindiler).

36 Jalayyr - Úly jýzding qúramyna enetin negizgi jәne ejelgi taypalardyng biri. Qazaq geneologiyalyq anyzdary boyynsha, jalayyrlar - ýisin taypasynyng negizgi bútaghy. Tarihy geneologiyagha sәikes, jalayyrlardyng negizgi salasyn shumanaqtar (shu taypalary) qúraydy, keybir ghalymdardyng pikirinshe olar kóne shumghun jәne syrmanaq (syrdariyalyq taypalar nemese oghyzdar) taypalarynan shyqqan. Ózge jalayyr rularynan qyrghyz, oghyz, aq marqa, qara marqa (ejelgi oghyzdarda aq qoyly jәne qara qoyly), eltezerdi ataugha bolady. Jalayyrlardyng qúramynda atalghan taypalardyng boluy olardyng týrki taypasy ekenin dәleldeydi.

Erte ortaghasyrda jalayyrlar iri taypa retinde Orta Aziyanyng tarihynda belsendi ról atqarghan, Iranda, Orta Aziyada әuletting qalyptasuyna atsalysqan. Monghol shapqynshylyghynan keyin jalayyrlardyng bir bóligi Zeravshan alqabyna kóship, ózbekterge sinip ketedi. Jalayyr taypasynyng qazaqtary negizinen Jetisu, Qaratal alqabyn mekendep, Balqash ózenining ontýstiginen Jonghar Alatauyna deyingi aimaqty alyp jatqan. (qaranyz: N. Aristov. Opyt vyyasneniya etnicheskogo sostava kirgiz kazahov Bolishoy Ordy y kara kirgizov. JS, 1894, III-IV, SS. 407-408; S. Amanjolov. Voprosy dialektologiy y istoriy kazahskogo yazyka. Almaty, 1959, SS. 43-46).

37 Oghyz han - týrki halyqtarynyng anyzgha ainalghan ru basy, atap aitqanda, Syrdariyanyng tómengi aghysynda ómir sýrgen oghyz taypalarynyng rubasy (VIII-XI ghgh.). Onyng atymen ýlken tarihy shygharma «Oghyznama» baylanysty, onda Oghyz hannyng shyghu tegin jәne kóne týrki taypalarynyng payda boluy men damuy týsindiriledi. Poema týrki tilinen әlemning barlyq negizgi tilderine audarylghan.

38 Qonyrattar - kóne taypa, VIII-IX ghasyrdan bastap belgili. Orta Aziyanyng tarihynda XIII-XVI ghasyrlarda manyzdy ról atqarghan. Deshti Qypshaqtyng kóshpeli ózbekter úlysynda qonyrattar kóptegen týrki taypalaryn biriktirip, manyzdy sayasy kýshke ainaldy.

Qonyrattardyng negizgi bóligi qazaq halqynyng qúramyna endi, qalghan eleusiz bóligi qaraqalpaqtar men ózbekterge qosyldy.

Qonyrattar Orta jýzding qúramynda boldy, biraq XVIII ghasyrdyng sonyndaghy tiyimsiz sayasy jaghdaylar kezinde odan bólinip, Úly jýzge qosyldy. (qaranyz: A. I. Levshiyn. Opisanie kirgiz kazachiiyh, ily kirgiz kaysahskih ord y stepey, t. I, SPb, 1832, SS. 160 165); N. I. Grodekov. Kirgizy y karakirgizy Syrdariniskiy oblasti. Tashkent, 1889, S. 11; A. Nurekiyn. Aristokraticheskaya kasta v kungradskom rode // «Turkestanskie vedomostiy», 1873, №43; N. Naushabaev. Manzumat kazakiya. Kazani, 1903, S. 27, qazaq tilinde: M. S. Múqanov. Etnicheskiy sostav y rasselenie kazahov Srednego juza. Almaty, 1974, SS. 58-65.

39 Naymandar - kóptegen zertteushilerding pikirinshe, týrki tildes kóne taypalardyng biri. XII-XV ghasyrlarda tarihta belsendi ról atqarghan. Rashid ad Din men Plano Karpiniyding jazuy boyynsha, naymandar Ýlken Altay taulary men Ertis ózeni boyynda ómir sýrip, shyghysta Qaraqorymgha deyin, batysynda Shynghys jotasyna deyingi aralyqta qonystanghan, jota ol kezde Naymankuh (Nayman tau) dep atalghan. Monghol shabuyly kezinde (HIII gh. basy) naymandardyng biraz bóligi (baltaly, baghanaly) Shynghys әskerinen sheginip, Úlytau taularyna qaray yghysqan (Ortalyq Qazaqstan). XIII-XV ghasyrlardan naymandar qazaq halqynyng negizgi qúramdas bóligining biri. Olardyng biraz bóligi Orta Aziya halyqtarynyng arasyna sinip ketken.

Qazaq naymandarynyng negizgi bóligi óz ata babalarynyng mekeninde, Ertisting jogharghy aghysy men Batys Altaydan Tarbaghataygha deyingi territoriyada ómir sýrude. (Qaranyz: J. Klaproth. Magazin asiatigue ou Revue geographique et historique de I'Asie Centrale et Septentrionale, publie par J.Klaproth, t II, Paris 1826, h 326-328; H.H. Howorth, History of the Mongols from the 9th to the 19th century. V. I. London, 1876, p 693. N. Aristov. Zametky ob etnicheskom sostave turkskih plemen y narodnostey y svedeniya ob ih chislennosti. JS, III-IV; SPb, 1896, S. 361); K. Halitov. Tauarih Hamsa. Qazan, 1911, SS. 226-227; N. Naushabaev. Manzumat Kazakiya... S. Amanjolov. Voprosy dialektologiy y istoriy kazahskogo yazyka, SS. 52-61; P. Poucha, Trinact tisic kilometru Mogolskem. Praha, 1957, p. 128, 159)

40 Qypshaqtar - XIII-XIV ghasyrlarda olar keyinnen ózge taypalar kelip qosylghan qazaq elining negizin qúraydy. Songhy ortaghasyrlarda qypshaqtardyng bir bóligi qazirde Ózbekstannyng Ferghana oblysyn qúraytyn territoriyagha qonystandy, biraz bóligi qyrghyz, qaraqalpaq, bashqúrlardyng qúramyna endi.

Qypshaq taypasynan shyqqan qazaqtardyng negizgi meken etetin qonystary Torghay jәne Qostanay dalalary jәne Ontýstik Oralgha jaqyn audandar. Biraz bóligi Syrdariya boyynda, Aqmola, Pavlodar, Omby jәne Qaraghandy oblystaryn meken etedi. (qaranyz: Mahmud әl Qashqari. Divan lugat at turk tarih ta'lify 466 sana-iy-hijriyya. Musahhyh Kelisly Mu'allim Riyf'at. T. I, Stambul. 1333/1915, 32; V. Z. Tiyzengauzen, Sbornik materialov, otnosyashihsya k istoriy Zolotoy Ordy. T. I, SPb, 1884, t II, M.-L. 1941).

Qypshaq taypalarynyng kóship-qonu aimaghy batysynda Qara teniz jagha-laularyna deyin jetken. Ertisten ontýstik orys dalasyna deyingi ken-baytaq dala XIII-XV ghasyrda «Deshti qypshaq» (qypshaqtardyng dalasy) degen atpen belgili bolghan. V. V. Bartolid. Shygharmalar. tt. 1,5. M. 1963, 1968; Istoriya Kazahskoy SSR, t. 2, Almaty, 1979.

41 الاچ منكی (alash myny) - Jalayyridyng «Jylnamalar jinaghy» boyynsha, jalayyrlar, qanly, qataghandarmen qatar Aq Ordany Orys han biylegen tústa basty ról atqarghan iri taypalardyng odaghy. Shamasy, búl qazaq taypalarynyng birinshi odaghy bolsa kerek, sebebi XV-XVI ghasyrlarda atalghan termin qazaq halqynyng etnoniymine ainalghan. Jinaqta: اورس خان نینك ميمنه میسره بو ترور: یعنی میمنه اونك قول، میسره سول قول ایرور. اقوام قنقی ایرور ایكی سان نفر، اقوام الاچ منكی ایرور اوچ سان نفر قوم قتغن dep jazylghan. Ary qaray «alash myny ishinde bastysy - taraq tanbaly jalayyrlar», الاچ منكی اراسندا اولوغی تراق تمغالی جلایر بولغای dep kórsetilgen.

Jalayyrlardan shyqqan basty bekterding shejiresin keltire otyryp avtor: «Alash mynynyng ishinde olar [jalayyr bekteri] bas boldy: الاچ منكی نینك اغاسی بولا كیلكان بولار ترور dep jazady.

42 قیغان یدا - audarma dúrys emes, múnday sóz joq. Uәlihanov ony týrki tilderining birde bireuinen tappaghan. Dúrysy ایل قریغینا bolu kerek - memleketting shekarasyna qaray. Tútas sóilem: الارنینك الا كونكول بیلا تیل یایب ایل قریغینا یتا كیلكاندا... - «olardyng ala kónilmen, til jayyp el qyryghyna jete kelgende...» dep oqylady. ﻗﺭﻴﻐﻰ ﺍﻴﻞ degen sóz - el shekarasy, ortaghasyrlyq eskertkishterde jii kezdesedi, (تیل یایماق) - ósek, sóz taratu; (qaranyz: MSMA, ch. I-II, M.-L. AN SSSR, 1938, S. 198).

43 تیربامك - terbeu, qozghaltu, týrtu - metatezanyng bir týri, dúrysy: ﺘﻴﺒراﻤﺎك - tebiremek, qozghaltu, qobaljytu, úyaltu. Ángime Altyn Ordadaghy tolqu turaly bolyp otyr. Dúrysynda tútas sóilem bylay oqylady: اول یمان كشی لار بورون تیبراكان دین ایل تیبراب - «... ol jaman adamdardyng ashu yzasynan halyq kóterilip ketti». تبراماك، تیبراندی degen sóz kóne qypshaq qújattarynda da kezdesedi. (qaranyz: MSMA, S. 296).

44 Arabtyng (یتیم) degen sózinen alynghan - «jetim, jalghyz».

45 مونغالدی - dúrys emes, múnday sóz joq. Týpnúsqada: مونغالتدی (munghaltdy) - «renjitti, kónilin qaldyrdy, qayghyrtty», janama maghynasy - jazalady dep jazylghan. (مونك) degen sóz - «mún, qayghy,qatal taghdyr», osydan (مونكسز) - «múnsyz, qayghysyz». Búl sóz de kóne jazbalarda kezdesedi. (qaranyz: MSMA, S. 271).

46 بازاركان - «saudager, qonaq, kópes»; kóne qypshaq jazbalarynda: بازاركان لیق قیلدی dep jazylghan - «ol saudamen ainalysty» nemese بازاركان زیان قیلدی - saudager shyghyngha úshyrady. (qaranyz: MSMA, SS. 271, 302).

47 اورتاق - «әriptes, joldas». اورتاغ قیلدی انینك بیلا - "onymen seriktestik qúrdy" nemese (اورتاغلاشتیلار) اورتاغلاشتی انینك بیرله - «әriptes boldy». (qaranyz: MSMA, S. 271).

Jarlyqta sóz Yagaylonyng saudagerleri turaly bolyp otyrghany aitylghan, اورتاقلارینك - sening saudagerlerin. Eger eki jaqtyng kópesteri turaly әngime bolsa, اورتاقلاریمیز - «bizding kópester» bolar edi. Sondyqtan tәueldik jalghauyn اورتاقلارینك dep sanau qajet, (olardyng kópesteri) اورتاقلارن emes, sebebi jarlyq ekinshi jaqqa (Yagaylogha) qaratylghan, ýshinshi jaqqa emes.

48 Qútlybúgha (XIV ghasyr) - Altyn orda begi, Toqtamystyng Shyghys Europa memleketterine baratyn elshisi bolghan.

49 اولوس بكی، ایل بكی - Vefik pashanyng týrik sózdigi boyynsha úlys elge, el aimaqqa, aimaq boygha, boy rugha bólingen. Bartolid V. V. Sochiyneniya, t. II, ch. 2, S. 394.

50 نفر - tura maghynasy «adamdar toby», adamdardy eseptegende, jan degen maghynada.

51 یساول jasauyl (monghol) - әskerlerdi shabuylda nemese saltanatty sherude sapqa túrghyzu siyaqty әskery júmystarmen shúghyldanghan adam (osydan orystardyng esaul sózi shyghady). Jasauyldar әskery ýlesti esepke alyp, onyng hangha tiyesili bóligin alyp otyrghan. قاراول - qarauyl, mongholdyng - harul sózinen, bastapqyda ang quushy rólin atqarushy; kóshpendilerding әskery termiyninde - úrysty bastaytyn nemese jaudyng keluin habarlaytyn aldynghy jasaq, sonday aq kýzetke túrushylar, t.b.

52 «Qazaq» termiynining payda boluy jәne maghynasy turaly qaranyz: Samoylovich A. O slove kazah. Antropologicheskie ocherki. L. 1927. Ibragimov S. K. Eshe raz o termiyne kazah. Novye materialy po drevney y srednevekovoy istoriy Kazahstana. TIIE AN KazSSR, t 8, Alma-Ata, 1960.

53 Qazaqlyq (kazachestvo) - qazaqtyng ómir sýru salty, yaghny qanday da bir sebeptermen óz taypasynan, ruynan bólingen adam nemese biyligin joghaltyp, memleketten aulaqta jýrgen jan nemese óz betimen kýn kórip jýrgen kisi.

54 Ábilghazy (1603-1663) - Hiua hany jәne XVII ghasyrdyng jazushysy. Orta Aziya jәne Qazqastan týrki halyqtary tarihynyng bilgiri, «Shejire y týrk» («Týrki shejiresi») jәne «Shejire y tarakima» («Týrikmen shejiresi») atty tanymal tuyndylardyng avtory. «Týrki shejiresinin» týpnúsqasy XVIII ghasyrdyng 30-shy jyldary Tobyldan tabylyp, keyinnen orys jәne Europa tilderinde birneshe ret basylyp shyqty. Eng kóne basylymnyng biri Trediakovskiy 1770 jyly fransuz tilinen audarghan núsqasy. Reseyde kitap 1825 jyly syrtqy ister ministri N. P. Rumyansevting tapsyrmasymen jaryq kórdi, sondyqtan búryn «Rumyansev núsqasy» dep ataldy. Ábilghazy shygharmalarynyng eng jaqsy audarmasyn Qazan uniyversiytetining professory G. Sablukov jasaghan, ol I. N. Berezinning «Biblioteka vostochnyh istorikov» jinaghynyng III bóliminde basylyp (SPb., 1850), keyinnen 1904 jyly jeke jinaq bolyp shyqty.

55 Qazaq halqynyng qalyptasu merzimi turaly jana zertteuler Shoqan Uәlihanovtyng pikirin quattaydy. Tarihi, arheologiyalyq-etnografiyalyq, antropologiyalyq jәne lingvistikalyq mәlimetter qazaq halqynyng últ retinde qalyptasuy XIV-XV ghasyrda ayaqtaldy degen tújyrym jasaugha negiz beredi. (Istoriya Kazahskoy SSR s drevneyshih vremen do nashih dney. Almaty, 1979, t. 2, S. 255).

56 Kyatiyb (Katiyb) - Cheleby (Qajy Halfe Mústafa, 1608-1657) - týrik ghalymy, tarihshy әri geograf, «Álemning ainasy» shygharmasynyng avtory (1732 j.). كتاب جهان نما لكاتب چـلبی استانبول، ١١٤۵. Osy kitap mәlimetteri negizinde Uәlihanov XVI- XVII ghasyrlardaghy Orta Aziyanyng syzba kartasyn jasaghan. Búl karta arhivte saqtauly (F. 23, Op. 1, ed. hr. 17, LL. 49).

57 Klaprot Genriyh Yuliy (1783-1835) - әigili shyghystanushy, sayahatshy, týrki jәne monghol taypalarynyng tarihy turaly kóptegen enbekterding avtory. 1802 jyldan 1811 jylgha deyin Reseyde túrghan. 1806 jyly Resey Ghylym Akademiyasynyng mýshesi boldy. Graf Golovinning Qytaygha elshiligi qúramynda bolyp, Sibir halyqtarynyn, mongholdardyn, manchijur men qytaylardyng tili men túrmysyn zerttegen. Onyng enbekterin Orta Aziyany zertteude orys shyghystanushylary kóp paydalanghan. Olardyng kópshiligi G. Yu. Klaprotpen tyghyz ghylymy baylanysta boldy. Sh. Uәlihanov ózining aldyndaghy әriptesteri siyaqty onyng «Tableaux historiques de l'Asie, depius la monarchie de Cyrus jusqua' a nos jours; accompagnees de recherches historiques et ethnographiques sur cette partie du monde. Paris - Londres - Stuttdart - Gotha, 1826» enbegine birneshe ret silteme jasaydy.

58 Day siyn IY tun chjiy - «Daysin (Manichjur) imperiyasynyng jalpy sipattamasy». Qytay men manichjur dinastiyasy kezindegi tәueldi jerlerding XVIII ghasyrdaghy tarihy geografiyalyq sipattamasy. 1774 jylghy basylym boyynsha jәne odan keyingi basylymdar boyynsha 24 tom men 356 bólimnen túrady. Mongholiya men Siniszyangha 344 356 bólimder arnalghan.

59 Senkovskiy Osiyp (iylian) Ivanovich (1800-1858 ) - orys shyghystanushysy, synshy әri jurnalist. 1819 jyldan bastap Stambuldaghy orys elshiliginde qyzmette boldy. Keyinnen Siriya men Egiypetke sayahat jasap, arab tilin ýirenedi. 1822 jyly Senkovskiy Peterbor uniyversiytetindegi shyghys tilderi kafedrasyn basqardy. Músylman Shyghysynyng tarihy, etnografiyasy, filologiyasy boyynsha fransuz jәne polyak tilderinde enbekter jazdy. 1833 jyldan bastap Senkovskiy әzil qaljyng jurnaldarynda «Baron Brambeus» degen laqap atpen jazatyn belletrist retinde tanymal.

60 Babyr (Babur) Zahir ad Din Múhammed (1483-1530) - Temirding úrpaghy, Ferghana biyleushisi Omar Sheyhtyng úly. On eki jasynda әkesinen iyeligin múra etedi, biraq ózara qaqtyghystar nәtiyjesinde ol jerden quylady. 1525 jyly jaqsy dayyndyqtan keyin Ýndistangha shabuyl jasap, 1526 jyly Dely men Agrany basyp alady. Sodan keyin Ýndistannyng kóp bóligine biyligin jýrgizip, úly mogholdar memleketin qúrady. Babur ózining estelikterin tarihy kórkem shygharma «Baburdyng jazbalary» (Babyr nama) degen atpen eski ózbek tilinde (shaghatay) jazyp qaldyrghan. Onyng estelikterining mәtinin alghash ret N. I. Iliminskiy Qazanda 1867 jyly jariyalady. Oryssha audarmasy (M. Salie) 1948 jyly Tashkentte shyqty. «Jazbalardan» basqa Babyrdyng «Divan» lirikalyq shygharmalar jinaghy bar (Petrograd uniyversiytetining shyghys tilderi fakuliteti 1917 jyly jariyalady, oryssha audarmasy (L. Penikovskiy) 1943 jyly Tashkentte jariyalandy).