Senbi, 23 Qarasha 2024
7008 8 pikir 3 Shilde, 2017 saghat 23:15

Orys tobyndaghy studentterding erteni ne bolmaq?

Qazaq tilin bilmeytinder ýshin ne isteuimiz kerek?

Azat el bolghaly shiyrek ghasyry ótip, ekinshi shiyregin de bastadyq. Qazir Qazaq Elinde qazaq tilining taghdyryna alandaudan góri qazaq tilin bilmeytinderding ertenine alandaytyn kez keldi. Qazaq tilin qoldanushylar kýn sanap artyp keledi. Oghan birden bir sebep qazaq halyqynyng tabighy ósimi. 2003 jyldan bastap elimizde tabighy ósim kórsetkishi ýdemeli ósude. Qazaqstan halyqynyng sany 18 milliongha jetse, onyng ishinde jasóspirimder 30 payyzgha juyghyn, jastar men eresekter 60 payyzyn, egde kisiler 10 payyzyn qúraydy.

Tәuelsizdik alghan jyldary qazaqtyng sany 50 payyzgha jetpese, qazir 70 payyzdan asty. 2016/2017 oqu jylynda 1-synypqa 380 myng bala kirse, mektep bitirushiler 136 myng bolyp, onyng 90 myny qazaq mektepterin bitirgen.  Keshendi emtihan tapsyryp oqugha týskenderdi qosqanda jogharghy oqu oryndarynyng studentterining 80 payyzy qazaq toptarynda bilim alady.  1- synypqa kirgen 380 myng balanyng da basym bóligi de qazaq meketebine kirip otyr. Bir mektepte jiyrmagha juyq qazaq synybynyng ashylghanyna da kuә bolghansyzdar. Mine búnyng bәri qazaq tilining bolashaghy, qazaq tilining mәngi ólmestigining aighaghy. Dese de, әli osy betalysty týsinbey, qazaq tilin ýirenuge qúlyqsyzdyq tanytyp jýrgender de bar.

Ár jyl sayyn mektep bitirushilerding 30 payyzdan astamy orys jәne ózge tildi mektepterding týlegi. Olardyng barlyghy Qazaqstanda jogharghy oqu orynyna týse bermeytindikten, arasynda bolashaghyn Qazaq Elimen baylanystyrghysy kelmeytinderi bar. Qazir jogharghy oqu oryndarynda 20 payyzy ghana orys toptarynda oqyp jatyr. Búl 20 payyz studentterding arasynda qazaq, orys jәne basqa últ ókilderi bar. Bir qarasanyz, 20 payyz degeniniz az kórsetkish bolyp kóringenimen, búl degeniniz bolashaq mamandarymyzdyng 20 payyzy  júmysqa jaramsyz bolu mýmkindigin tudyrady degen sóz. Birneshe jyldan beri bilim beru salasyndaghy ýsh tildilik reformasy jogharghy oqu oryndarynda jýre bastady. Biraq, qazirge deyin jýrip jatqany qazaq toptaryna tiyimdi bolghanymen, orys toptaryna esh tiyimsiz. Uniyversiytetterde aghylshyn toptary tek qazaq tobynan ashylyp, studentterimizding arasynan ýsh tildi tolyq mengerip shyghyp jatqan mamandar joq emes. Biraq, orys toptaryna aghylshyn jәne qazaq tilinde sabaqtar berilmegendikten, bitirushiler tek bir tildi – orys tilin ghana bilip shyghyp jatyr.

Negizinde elimizdegi ýsh tildilik degen úghym Qazaqstandaghy túryp jatqan әr azamattyng birinshi memlekettik tildi bilu mindettiligi men óz ana tilin bilu jәne shetel tilin bilu qúqyqy edi. Elbasynyng biylghy jylghy  «Bolashaqqa baghdar – ruhany janaru» atty maqalasynda da ýsh tildilik bilim beru jýiesinde de basymdylyq memlkettik til – qazaq tiline beriletindigi basa jazylghan. Qazirgi kezde elimizde tildik qysym bolmaghanymen, Qazaq Elinde qazaq tili birte-birte basymdyqqa ie bolary sózsiz. Qazirgi preziydentimiz qazaq tilin bilmeytinderden memlekettik tildi biludi talap etpey, kenshilik jasap otyrghanymen, kelesi auysymdaghy biylik osaldyq tanyta qoymas. Sol kezde qazirgi tek bir tildi ghana bilip shyghyp jatqan orys tobynda bilim alushylardyng júmyssyz qalulary bek mýmkin. Sol kezde olardyng obaly kimde bolmaq? Qazirgi bilim beru jýiesine me? Ózining tilimiz ben elimizdi syilay almaghanymen qoymay, úrpaghynnyng bolashaghyn osy memleketpen baylanystra almaghan ata-anada ma? Ár azamatyna tilin biludi talap etudi erte bastan jolgha qoya almaghan memleketten be? Mening oimsha, jauapkershilikting basymy ýkimetke týsetin siyaqty.

Qazaq tilining memlekettik mәrtebesi men qoldanushylary kóbeygenimen, basshylyq oryndar men óndiris basshylary ghana emes, qazaq ghylymynda bir auyz qazaq tilin bilmeytin ghylym doktorlary da kóp. Ol az bolghanday taghy da bir auyz qazaq tilin bilmeytin magistrler men PhD doktorlardy dayyndap jatyrmyz. Sonda búnyng bәri bolashaq júmyssyz mamandardyng ýstinde júmyssyzdardy qosu bolyp tabylady. Sondyqtan, balabaqshadan bastap, doktoranttarymyzgha deyin qazaq tilin biluin talap etuimiz kerek. Balabaqshagha kelgen әr balagha memlekettik tili ýirete bastaumen birge, bilim beruding әr dәrejeli ornynda memekettik tildi talap etken jón. Balabaqsha men mektepte әr balany últyna qaramay memlekettik tildi biluge mýmkindik jasap, jogharghy oqu ornyna týsetin әr azamattan memlekettik tildi biludi talap etu kerek.

Qoryta aitqanda, erteng qazaq tilin bilmeytin mamandar júmyssyz qalmau ýshin:

birinshiden, mektep bitirushiler jogharghy oqu ornyna týsu ýshin tapsyratyn ÚBT-da qanday mektepti bitirse de qazaq tilinen emtihan tapsyruy kerek. Yaghni, ÚBT-nyng jana erejeleri boyynsha «Oqu sauattylyghy» degen emtihan tek qazaq tilinen ghana boluy qajet. Orys mektebin bitirushiler onsyz da mektepte til jәne әdebiyetten tapsyrady. Melekettik grantty belgileu ýshin memlekettik tilding kórsetkishi sanaluy kerek.

Ekinshiden, jogharghy oqu oryna týskennen keyin orys toptaryna qazaq tilinde pәnderdi engizu. Jyldan jylgha qazaq tilindegi pәnderdi kóbeytip, uniyversiytet bitirip shyqqanda memlekettik tilde erkin júmys jasay alatynday dәrejege jetuge jaghday jasau.

Ýshinshiden, jogharghy oqu oryndarynan keyingi magistratura men doktoranturada bóliminde bilim alugha ýmitkerlerding emtihanyna da qazaq tilin qosu. Magistranttar men doktoranttardyng sheteldik basylymdarda ghylymy maqala jazuyn talap etuimen birge qazaq tilinde de ghylymy maqalalar jazuyn talap etu.

Qazaq halqynyng tabighy ósimi men últtyng ruhynyng ósuine baylanysty qazaq tili qoldanushysynyng sany da artyp, mәrtebesi de kóterilip keledi. Búl degeniniz tilimizding memlekettik dәrejesine kýmәndanugha negiz joq degen sóz. Endi alandaushylyghymyz tilimizdi bilmey-aq osy elding nanyn jey beremiz dep oilaytyn az sandy qauymda. Endigi mәlsele osy qauymdy erteng júmyssyz qaldyrmaudyng qamyn jasau. Ol ýshin mandaylarynan syipay bermey, talap etuding joghardaghyday naqty qadamdaryna kóshken jón.

Túrdybek QÚRMETHAN

Abai.kz

 

 

8 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1466
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3241
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5385