«Rakurs» ekonomikalyq zertteu ortalyghynyng jetekshisi Oraz Jandosov «býgin eldi daghdarystan shygharudyng sharalary dereu qolgha alyna bastauy tiyis» deydi.

DAGhDARYSTYNG EKINShI TOLQYNY TURALY
– Oraz Áliyúly, songhy AQSh-ta bolghan qarjy daghdarysynyng saldarynan  AQSh pen Europa әli aiygha qoymaghan tәrizdi. Al Qazaqstan bazaryna búl qalay әser etti?
– Bizde qarjy daghdarysynyng jalghasqanyna bir jyldan asty. Qarjy jýiemiz daghdarys bastalghan kezde oghan tótep beruge әlsiz bolyp shyqty. Eng qiyn-qystau kez sol kezde ótip ketti ghoy. Sondyqtan songhy oqighalar Qazaqstangha AQSh, Reseyde, Úlybritaniyadaghyday qatty, alandatatynday әser etpedi. Degenmen «búl Qazaqstan ýshin onyng әseri mýldem joq» degendi bildirmeydi. Songhy aptadaghy qarjy salasyndaghy daghdarystyng jana tolqyny bәsensip, tolyq tynyshtaluy ýshin úzaq uaqyt ketedi. Yaghny búl bizding bankterding halyqaralyq kapital bazarynda qaytadan ýlken kólemde qaryz aludy bastauyn tejeydi. Osy arqyly Qazaqstandaghy nesiyeleu resursyn arttyru isi de kýrmeledi.
– Ýkimet tarapynan qoldanylyp otyrghan sharalar she?! Olar syrttan kelgen soqqynyng әserin qanshalyqty әlsirete alady?

«Rakurs» ekonomikalyq zertteu ortalyghynyng jetekshisi Oraz Jandosov «býgin eldi daghdarystan shygharudyng sharalary dereu qolgha alyna bastauy tiyis» deydi.

DAGhDARYSTYNG EKINShI TOLQYNY TURALY
– Oraz Áliyúly, songhy AQSh-ta bolghan qarjy daghdarysynyng saldarynan  AQSh pen Europa әli aiygha qoymaghan tәrizdi. Al Qazaqstan bazaryna búl qalay әser etti?
– Bizde qarjy daghdarysynyng jalghasqanyna bir jyldan asty. Qarjy jýiemiz daghdarys bastalghan kezde oghan tótep beruge әlsiz bolyp shyqty. Eng qiyn-qystau kez sol kezde ótip ketti ghoy. Sondyqtan songhy oqighalar Qazaqstangha AQSh, Reseyde, Úlybritaniyadaghyday qatty, alandatatynday әser etpedi. Degenmen «búl Qazaqstan ýshin onyng әseri mýldem joq» degendi bildirmeydi. Songhy aptadaghy qarjy salasyndaghy daghdarystyng jana tolqyny bәsensip, tolyq tynyshtaluy ýshin úzaq uaqyt ketedi. Yaghny búl bizding bankterding halyqaralyq kapital bazarynda qaytadan ýlken kólemde qaryz aludy bastauyn tejeydi. Osy arqyly Qazaqstandaghy nesiyeleu resursyn arttyru isi de kýrmeledi.
– Ýkimet tarapynan qoldanylyp otyrghan sharalar she?! Olar syrttan kelgen soqqynyng әserin qanshalyqty әlsirete alady?
– Ýkimet Batystaghy daghdarys boyynsha eshqanday shara qabyldaghan joq. Onyng búl baghyttaghy jasaghandary da, qazir jasamaqshy qadamdary da jetkiliksiz. Byltyrghy jyly shilde aiynyng sonynda daghdarysqa qarsy túru amaly retinde fiskaldy serpilis beru paketin әzirleui, yaghny budjetting shyghyny arqyly ekonomikada qosymsha súranys tudyruy kerek edi.
– Búl nege qajet?
– Sebebi 2005 jyldyng sony men 2007 jyldyng ortasyna deyin bankter halyqty jәne shiykizattyq emes kәsiporyndardy nesiyeleu arqyly әr toqsan sayyn ekonomikada súranys tudyryp otyrdy. Súranys jyldam artty. Al byltyrghy jyly osynyng bәri kenetten tejelip qaldy. Al túrghyn ýy salushylardy aitpaghanda, shaghyn jәne orta biznes iyeleri jospar jasap, investisiya salghan kezde súranystyng ósetindigine esep jasady emes pe?! Múnyng bәri toqtaghan sәtte kýrdeli jaghday tuyndady. Bankten qarjylandyru joyylghan osy uaqytta olardy qanday da bir mólsherde budjet arqyly almastyru qajet edi.
– Qalaysha?
– Birinshiden, memleketten alynatyn qarjynyng negizgi bóligin zeynetaqy men budjet qyzmetkerlerining jalaqysyn kóbeytuge júmsau arqyly súranysty jandandyrugha bolar edi. Óitkeni qazirgi әleumettik tólemderding ekonomikadaghy ýlesi men mólsheri óte tómen. Oghan qosa, aqshanyng azdau bóligin qarapayym infraqúrylymdy damytugha shyghyndaghan jón edi. Mysaly, jergilikti júmys kýshin talap etetin jol jóndeu, qúrylys siyaqty qarapayym júmystardy bastaugha bolady. Yaghny búl aqsha da ishki ekonomikagha qúiylar edi.
– Múnday shyghyndargha aqshany qaydan alasyz?!
– Últtyq qordyng saqtau emes, túraqtandyrghysh bóligi ekonomikanyng qatty soqqysyz es jiiyna kómektesui kerek. Biraq búl júmystar jetkilikti, qajetti auqymda jasalghan joq. Shilde aiynda qabyldaghan budjette búl maqsattargha belgili bir aqshalar qosylghan. Biraq búl qajetti qarjynyng 20-30 payyzy ghana.

DAGhDARYSTAN ShYGhARU QORY JAYLY
– Degenmen qazir ekonomikany daghdarystan alyp shyghatyn qor qúrylatyndyghynan habardar shygharsyz?
– Preziydent qyrkýiekting 2-sinde Daghdarystan shygharu qoryn qúru turaly jariyalady. Biraq onyng naqty konsepsiyasy әli beymәlim. Búl qarjy nashar nesiyelerdi jabugha júmsala ma, әlde nesie berilgen jer, salynbaghan qúrylys obektileri siyaqty aktivterding ózine kete me?! Qalay bolghanda da, әzirge jaqsy jaghday qalyptaspay otyr. Óitkeni uaqyt ótip jatyr, al bankterding nesie portfeli kýn sanap nasharlay berude. Sondyqtan búl sharalardy meylinshe tez, jyldam qarqynmen jasau kerek. Mysaly, AQSh-ta aqsha bólu boyynsha qor jasau turaly beysenbi kýni aitsa, júma kýni zang jobasyn kongreske әkeldi. Senbi-jeksenbide kongress Qarjy ministrligimen júmys istep, mәseleni talqylady. Mine, qalay júmys isteu kerek! Eger bizde daghdarystan shygharu qory arqyly júmys jasau turaly sheshim qabyldanghan eken, onda ony jydam jýzege asyru qajet. Al qor turaly aitylghanyna bir ay bolyp qaldy, biraq eng qúryghanda onyng jobasy turaly әli anyq eshtene joq.
– Qalay oilaysyz, eger Últtyq qordyng qarjysy paydalanylsa, ekonomikany sauyqtyrugha odan qansha aqsha alugha bolady?
– Búl qarjy qay kezenge júmsalady, sol esepke alynuy tiyis. Meninshe, ekonomikada qosymsha súranys tudyru ýshin toqsanyna ýsh milliard dollar kerek. Eger biylghy jyldyng shilde aiynan sharalar qolgha alyna bastasa, onda jyldyng sonyna deyin oghan alty milliard dollar keter edi. Sodan keyin jaghday birtindep týzelip, qosymsha qarjy bólu qajet bolmay qalady. Qosymsha súranys tudyru nәtiyjesinde túrghyndar tauar men qyzmet týrlerin kóbirek tútynyp, búl shaghyn jәne orta bizneske jana serpilis berer edi. Bizneste istegen menshik iyeleri nemese jaldamaly qyzmetkerler óz kezeginde túrghyn ýige degen súranysty tudyrar edi. Qazirgidey jalaqy óspey, biznesting bolashaghy búlynghyr kezende júmystan ketushiler de kóp. Jalpy psihologiyalyq kónil kýy nashar bolghandyqtan, qazir tútynushylardyng eshqaysysy satyp alugha qúlyqsyz.
– Olay bolsa, bagha, onyng ishinde túrghyn ýy qúny týse bere me?
– IYә, bagha týse beredi. Qazannyng 1-inde Ýkimet Preziydentke daghdarystan shygharu qorynyng konsepsiyasyn jariyalaugha uәde etken. Konsepsiyanyng aqylgha qonymdylyghy ghana emes, ondaghy qarjynyng kólemi de manyzdy. Búghan deyin Qarjy rynogyn retteu agenttigining keybir ókilderi qorgha bir milliard dollar kerek degen. Múnyng az bolatyndyghy anyq. Qorda eki milliardtan kem aqsha bolmauy tiyis.
– Aldynghy aptada Qarjy ministri Bolat Jәmishev qorgha 5 milliard dollar týsetinin aitqan...
– Onyng bir milliard dollaryn budjet beretini týsinikti. Al qalghan tórt milliardty kim olargha salmaq?! Nege onda olar qazir sol aqshagha bankten aktivterdi satyp almaydy?!
– Qorgha Premier-ministr Kәrim Mәsimov budjetting iygerilmegen qarjysyn paydalanugha bolatyndyghyn da aityp edi ghoy...
– IYә, budjetting daghdarysqa qatysy joq, qarapayym baghdarlamalary bar. Olar jyl sayyn iygerilmey qalady. Eger búl baghdarlamalar boyynsha qazir bir anyqtyq bolsa, qúba-qúp. Biraq onda qansha aqsha bar? Meninshe, búl aqsha qorgha jetpeytini aidan anyq.
– Ondaghy aqsha milliardqa da jetpeydi dep oilaysyz ba?
– Milliardqa da jetpeydi. Oghan qosa, kýizeliske qarsy qoldanylatyn aqshalar bar emes pe?! Biraq bizde әdette qalay bolady?! Byltyrghy jyly kýzde Preziydent onyng kólemi tórt milliard dollar bolady dedi. Biraq budjetten byltyrghy jyly jeltoqsanda bir milliard bólindi, al biylghy jyl budjetinde onday maqsatqa tek eki milliard eseptelgen. Oghan qosa, shilde aiyndaghy budjetke jasalghan týzetulerden keyin oghan azdaghan aqsha qosyldy... Jeltoqsan aiyndaghy milliardtan da iygerilmegen aqsha bóligi bar. Búl qarjygha degen múqtajdyqtyng baryna qaramastan, olardyng nege iygerilmegeni – bólek súraq. Sol sebepten, kerek qarajatty tabu ýshin jogharyda aitqanymday, Últtyq qordy paydalanyp nemese budjetting tapshylyq bóligin arttyrugha tura keler. Meninshe, aldynghy joldy tandaghan dúrys.
– Jalpy, qor qúrylghan jaghdayda onyng júmys isteu mehanizmi qanday bolmaq?
– Bankter, menshik iyelerinen, mysaly, túrghyn ýy salushylardan aktivterdi arzanyraq baghamen satyp aluy kerek. Aktivterge nesiyelermen qatar jer, jyljymaytyn mýlik obektileri de jatady. Ádette múnday jaghdayda «keri auksion» mehanizmi qoldanylady. Yaghny bagha tómennen belgilenip, mysaly, mýlki qymbatyraq túrsa da, nesiyeni jabu ýshin ony arzan baghagha ótkizuge kelisedi. Búl jerde kóp tehnikalyq súraqtar tuuy mýmkin.
Biraq manyzdysy – qordaghy jalpy qarjy kólemi men olardyng júmsalu mehanizmi. Qarjy aktiv satushylar ýshin bәrine ten, ashyq jaghdayda júmsala ma? Álde әdettegidey olar ýstel astynan satyla ma?! Álbette, aktiv iyeleri mýlikterin qymbatyraq ótkizuge tyrysady. Biraq Ýkimet olardyng jeteginde ketip, artyq tólem jasamauy tiyis.

DOLLAR JÁNE
MÚNAY BAGhASY TURALY
– Daghdarys ayasynda dollardyng bolashaghy turaly qarama-qayshy pikirler kóp...
– Dollardyng tengege shaqqandaghy baghamyn Últtyq bank túraqty týrde ústap túrugha tyrysady. Daghdarys joyylmay, bank jýiesine degen senim búrynghy qalpyna kelmey jatyp endi dollar baghamy shayqalsa, halyqtyng senimine ýlken núqsan keledi. Onda olar salymdaryn bankten ala bastaydy. Búl – eng jaman ssenariy.
– Salymdar demekshi, olargha qazir qauip bar ma?
– AQSh, Reseyding qarjy bazarynda bolghan jayttar bank jýiesine qosymsha qauip tóndirmeydi. Biraq shiykizattyq emes salada jaghday jaqsarmay, aqyryn nasharlap bara jatqanyn kórip otyrmyz. Búl birneshe aidan keyin bankter ýshin qiyndyqtar tudyra bastaydy. Búghan deyin jarty jylday uaqyt bar. Yaghny Ýkimetting jaghdaydy retteuine mýmkindigi zor, alayda erik-jigeri shamaly.
– Degenmen qazirgi jaghdayda salymdardy qanday valutada saqtaghan dúrys?
– Tengening aiyrbastau baghamyna tóner qauipti kórip túrghan joqpyn. Óitkeni altyn valuta qory bizde aitarlyqtay qomaqty. Dollargha qatysty túraqty baghamdy ústanatyndyghyn Últtyq bank byltyr daghdarys bastalghannan beri pash etip otyr. Amerikada bolghan jaghdaylardan keyin, amerikan ýkimeti jaghdaydy qalpyna keltiruge budjetten ýlken qarjy bóletindigin aitqannan keyin dollardyng eurogha shaqqandaghy baghamy qúldyrauda. Biraq Europadaghy kóptegen elderding ekonomikasyndaghy jaghday da aitarlyqtay kýrdeli. Sondyqtan biraz uaqyt ótkennen keyin Amerikanyng qarjy jýiesinde jaghday túraqtanyp, investorlar euronyng ornyna kerisinshe, dollar ala bastaytyndyghyn joqqa shygharugha bolmaydy. Sol sebepten salymshy qarajatyn saqtauda ózining jospary men tabystaryn, qanday shyghyndardy qanday valutada júmsaytynyn
esepke alghany dúrys.
– Salymdardy qazir qanday bankterde qalay saqtaghan jón?
– Memleketting depozitterdi qorghau kepildik jýiesi әrbir bankke jeke-jeke qoldanylady. Ár bankting bir adamgha eseptelgen qarjy mólsheri bolady. Mysaly, eger ýlken qarjysy bar adam jighan tergenin on bankke beligili bir mólsherde bólip-bólip saqtasa, tipti bankterding bәri jabylyp qalghan kýnning ózinde aqshasyn tolyq qaytaryp alady. Al eger ol aqshanyng bәrin tek bir bankte saqtasa, onda ol onyng tek onnan birine ghana qol jetkize alady.

EKONOMIKALYQ QÚLDYRAU HAQYNDA

– Eger ekonomikany sauyqtyru sharalar qabyldanghanymen, olardyng jýzege asuy qazirgidey sozyla berse, qanday jaghdaydy kýtuge bolady?
– Eng aldymen shiykizattyq emes, orta jәne shaghyn biznes ýshin jaghday qiynday beredi. Búl júmyspen qamtu, jaldamaly qyzmetkerlerge beriletin jalaqy, budjetke týsetin salyq kólemine qatysty ahual nasharlaydy degendi bildiredi.
– Búl ýlken ekonomikalyq apattyng nyshany ma?
– Búl turasynda dóp basyp aitu onay emes. Óitkeni bar mәsele bankterding qiyndyqtargha qanshalyqty tótep bere alatyndyghyna da baylanysty. Sebebi orta jәne shaghyn bizneske qatysty qanday qater bar ekenin aittym. Al olardyng arasynda bankten nesie alghandardyng tólem qabileti tómendeytindigi týsinikti. Eger búl belgili bir shekten asyp ketse, nesiyelerin jaba almaghandardan jinalghan soma bankterdi de bir býiirden qysuy mýmkin. Bankter qanday da bir kezende shydap túrghanymen, keyin shetel bankterine nemese el ishindegi shiykizattyq toptargha satyluy yqtimal. Biraq búl jaqsy variant emes.
– Bizding bankterding qazirgi daghdarysqa tótep beru qabileti jóninde ne aita alar ediniz? Keybir basylymdarda jyl sonyna deyin bir-eki bank júmysyn toqtatady degen әngime aitylghan...
– Bankterding quaty – qaryz alushylar men kliyentterining kýshtiliginde. Eger qaryz alushylar bankke dúrys qyzmet kórsetse, aqshalaryn uaqytymen qaytaryp otyrsa, eshtene de bolmaydy. Biraq ekonomikanyng shiykizattyq emes salasyndaghy jaghday qiyndap bara jatyr. Onyng qashan shyrqau shegine jetip, shiykizattyq emes saladan bankter jýiesine kóshetini belgisiz.
Degenmen qazirgi jaghdaydyng bankterge әser etip jatqanyn ýmitsiz nesiyelerding kóbenginen kórinip túr. Kýiezelisting jalghasqanyna biraz bolghandyqtan, bankter qazir tyghyryqtan shyghudyng A men B amalyn qarap jatqandyghy ayan... Siz aitqan jayttar gazette ghana emes, Ýkimette de, qarjy naryghyn retteu agenttiginde de talqylanuda. Meninshe, Ýkimet qanday da bir qadamdar jasaydy. Biraq mәsele – olardyng merzimi men kóleminde.
– Keybir sarapshylar Amerikadaghy daghdarystyng kýrmeui kelesi jyldyng alghashqy toqsanynda-aq sheshile bastaydy dep edi ghoy?!
– Qazir onday optimister joqtyng qasy. Óitkeni qarjy daghdarysynyng kesiri aldymen Qarjy instituttaryna tiyip, solardyng júmysyna kedergi jasaydy. Olar ekonomikanyng shiykizattyq emes, tauarlar men qyzmet kórsetu salasyn nesiyelep otyrghan edi. Ekinshi jaghynan, onyng tikeley tútynushygha da keri әseri bar. Búl jayttar turaly estip-bilgen song olardyng qarjy mekemelerine senimi azayyp, az tútynyp, bolashaqqa qor jinay bastaydy. Eger elde tútynu azayyp, qor jinau artsa, onda búl bir-eki jyldaghy, jaqyn merzimdi bolashaqtaghy ekonomikagha keri әserin tiygizedi. Meninshe, amerikalyq, europalyq ekonomika ósimi tek kelesi jyldyng ortasynda bayqalyp, jaghday túraqtana bastaytyn shyghar.
– Daghdarystyng kelesi, ýshinshi tolqyny boluy mýmkin be?
– Ony tolyq joqqa shygharugha bolmas. Eger amerikan ýkimeti «nashar» nesiyelerdi satyp alugha shamamen 700 milliard dollar bólip, búl Kongresting tómengi palatasynda maqúldansa, daghdarystyng ýshinshi tolqyny bolghan jaghdayda onyng kýshi qatty bolmaydy. Onsyz da kóp nәrse bolyp ketti. Amerikada ýy baghasy byltyr shilde aiynda emes, oghan deyin bir jyl búryn týse bastaghan.
– Al Qazaqstanda she?
– Qazaqstan daghdarystan shyghu qorynyng tezirek konsepsiyasyn qabyldap, qazannyng 1-inen bastap ol júmys isteui kerek. Qor aktivterdi satyp alyp, rynoktaghylar ony kórip, sabalaryna týsui tiyis. ÓZI TURALY
– Qazir ne istep jýrsiz?
– Mening qazirgi negizgi júmysym ekonomikalyq zertteulerge negizdelgen. Ózekti ekonomikalyq mәseleler boyynsha sapaly zertteuler jasaudy maqsat tútyp otyrmyz. Bizding ortalyq jana qalyptasuda. Ekonomikanyng әrtýrli salasyn jan-jaqty qamtu ýshin kóp, jaqsy mamandardy tartu mәselesi budjetimizge baylanysty bolmaq. Ekinshi jaghynan, ortalyqtyng qanday mәseleni basty nazarda ústaytyndyghyn ómir ózi anyqtaydy.
– «Rakurs» dep atalady ghoy?
– IYә, osynday rakursty, yaghny kózqarasty ústap otyrmyz.
– Sonymen, siz sayasattan mýldem kettiniz be?
– Partiyadaghy lauazymnan kettim degen dúrys bolar. Sayasy kózqarastarymdy әli ózgertken emespin.
– Sizdi biylikke qaytyp barady degen sózder jii aitylyp qalady...
– Meni eshkim biylikke shaqyrghan joq. Ózimning de oghan qazir barghym kelip otyrghany shamaly. Óitkeni qazirgidey jýieli ózgerister jasalmaghan jaghdayda bir mekemege baryp, dittegenindi tolyq jýzege asyru qiyn. Jóni týzu memleketterde Ýkimetting kózqarasy qoghamdaghy jalghyz pikir bolyp eseptelmeydi. Al bizde Kenes kezeninen qalghan dәstýr ózgermegen. Ýkimet basqa kózqarastargha mәn bermeydi. Oghan qosa, mening jasap jatqanym elge, adamdargha qajet dep esepteymin. Óitkeni búqaranyng qoghamdaghy oqighalar boyynsha obektivti, bilikti pikir alatynday basqa aqparat kózine mýmkindigi joq. Mәseleni sayasattandyrmay-aq, ony san qyrynan qaraugha jol ashatyn balama pikir qoghamda boluy tiyis.
– Qazir bos uaqytynyz kóbirek shyghar...
– IYә, Ýkimette, partiyalyq júmysta jýrgende otbasymmen birge bolugha uaqyt az qalatyn. Qazir sonyng ornyn toltyrudamyn. Oghan qosa, ózindi jaqsy sezinu ýshin sportpen ainalysu kerek. Kóbirek tennis oinap, aptasyna kemine bir ret taugha shyghyp túramyn.

Súhbattasqan
Ayjan KÓShKENOVA